[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

ajahõlma vajuma
ununema, meelest, käibelt kaduma
♦ Ajahõlma vajunud rahvaviis.

ajalukku vajuma
ununema, kasutuselt, käibelt kaduma
♦ Meremeeste laulud on vajunud ajalukku, keegi neid enam ei laula ega mäletagi.

kaela vajuma
1. kellelegi peale kukkuma (hoone kohta)
♦ Kui majale keegi kätt külge ei pane, siis vajub ta varsti kaela.
2. ootamatult saabuma, tabama (sageli millegi ebameeldiva kohta)
♦ Sugulased vajusid nädalaks kaela.
♦ Pea see vanaduski kaela ei vaju.

{kas või} maa alla vajuma; {kas või} maa põhja vajuma
häbi pärast inimeste eest varjuda tahtma
♦ Ta oleks piinlikkusest kas või maa alla pugenud, sest ema kuulis kõik.
♦ cit Liisu oleks ehmatuse ja häbi pärast, et ta vigase lapse on ilmale toonud, heameelega maa alla vajunud. E. Vilde
♦ cit Ja selle häbi ots! Ma vajun maa põhja... Ma suren... Kellele julgen ma veel oma silmi näidata? E. Särgava

lonti vajuma
kurvaks ja teotahtetuks muutuma
♦ Miks sa nii lonti oled vajunud? Kas juhtus midagi?

lömmi vajuma
norgu vajuma, masendusse langema
♦ Halvast teatest vajus ta üsna lömmi.

mõttesse jääma; mõttesse vajuma
sügavalt, süvenenult mõtlema hakkama
♦ Olin nii mõttesse vajunud, et ei kuulnud koputust uksele.
♦ Jäi hulgaks ajaks mõttesse, alles siis märkas rääkima hakata.
♦ cit Doktor laskub raskelt toolile ja näib paariks minutiks mõttesse vajuvat. B. Alver

nagu (kui) maa alla (maa põhja) vajuma; nagu (kui) maa alla (maa põhja) kaduma
jäljetult kaduma
♦ cit Ja ime, kuhu need teised lapsed on kadunud, nagu maa alla vajunud. J. Parijõgi
♦ cit Aga selsamal silmapilgul laulis kukk ja vanapagan oli ühes naise ja poegadega... kui maa alla kadunud. J. Kunder
♦ cit Mina röökisin küll, et kordnik ja kordnik, kuid kõige palavamal silmapilgul oli politsei otsekui maa alla kadunud. A. Gailit

põhja minema; põhja vajuma; põhja käima
kõlbeliselt või majanduslikult laostuma, alla käima
♦ Käib joomisega põhja.
♦ Äri läks põhja, osanikud võlavanglasse.
♦ Argielu viletsuses käis tüdruk kiiresti põhja.
♦ cit Enamik neist on põhja vajunud nii ihu kui hinge poolest. A. Jakobson

unustusehõlma vajuma
ära unustatama, käibelt, meelest kaduma
♦ Võrkpüünised on ammu unustusehõlma vajunud.
→ unustusse langema

unustusse langema; unustusse vajuma
ära unustatama, käibelt, meelest kaduma
♦ Unustusse langenud rahvalaulud.

vette langema; vette kukkuma; vette vajuma
1. nurjuma, äparduma, ebaõnnestuma
♦ cit Kui tagaajaja nägi, et tema plaan vette oli kukkunud, läks tema viha uuesti põlema. A. Saal
2. käest kaduma, märkamatult mööduma (sagedamini võrdlusena)
♦ cit Päevad vajuvad nagu vette. J. Madarik
♦ Töötades saab ta peagi tõsiseks ja tusaseks.
♦ cit Vallatused vajuvad kui vette. V. Buk