|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit
ees ja taga {olema}
1. igal pool abistamas, korraldamas, jälgimas vms {olema}
♦ Ta ei jätnud midagi teiste hooleks, vaid oli ise igal pool ees ja taga.
♦ Proua ei teinud ise midagi, aina teenijad ees ja taga.
♦ Uus direktor on vilumatu, sekretär olgu ees ja taga.
♦ cit Issand, sa ise tead... kui mind, vanainimest, ees ja taga kasimas ei oleks, upuksid vist mõlemad sita sisse ära. L. Kibuvits
2. kogu aeg meeles, jutuaineks, hoole all {olema}
♦ Muud enam ei kuulegi, ainult Juhan ees ja taga.
♦ cit Ema hellitas ju teise ära, tööd ei lasknud teha, ikka Dagi ees ja Dagi taga. R. Roht
ei eest ega tagant tulema
mitte ühtegi sõna, mitte midagi ütlema, vastama
♦ Ta on väga napi sõnaga mees, temalt ei tule eest ega tagant midagi.
ei näe puude tagant metsa
keegi ei oska näha olulist, peamist, vaid näeb ainult üksik- või pisiasju
♦ Rahvas muudkui süüdistab endisi tegelasi, aga ei näe puude tagant metsa.
haisu ninna (ninasse) saama [millestki]; lõhna ninna (ninasse) saama [millestki]
millestki kuulmise, teadete kaudu teada, aimu saama
♦ cit Ta oli rüüstamisest haisu ninna saanud ja tulnud siia redusse. J. Madarik
♦ cit Aga eks Tuuletark juhtunud õigel ajal tuult nuusutama, saanud vandenõust haisu ninna. O. Kangilaski
♦ cit Esialgu aga peame kõike seda kraami väga salajas hoidma, et naabrid haisu ninna ei saaks. A. Gailit
hinge taga olema
tagavaraks või olemas olema (harilikult eitavas lauses)
♦ Tal pole midagi, kopikatki, krossigi, pennigi, vasknööpigi hinge taga.
♦ Mul pole praegu rohkem hinge taga kui kümme krooni.
♦ Sul pole hinge taga mitte midagi – ei varandust, raha ega au.
♦ cit Jaan oli aegamööda kõik rahaks teinud, mis tal vähegi hinge taga oli olnud. E. Vilde
keelekandja
1. pealekaebaja
♦ Eks igal karjal ole oma juht, aga igas karjas on ka oma keelekandja.
2. klatšija, tagarääkija
♦ Ära usu neid jutte, mida need keelekandjad ikka muud teevad, kui et teisi taga räägivad.
♦ Eit oli küla keelekandja.
maha käima
tasemelt viletsaks muutuma
♦ cit Veel sajand-kaks tagasi elasid tõelised mehed - miks ometi on nad meie ajal nii maha käinud? V. Lattik
nagu (kui) kuu pealt {alla} kukkunud; nagu (kui) kuu pealt {alla} sadanud
mitte midagi teadev, taipamatu
♦ cit Arvate, et oleme kuu pealt kukkunud? Pool tundi lasksite oodata ja siis tulete veel oma arvega... V. Gross
♦ Ta pole ju lausa kuu pealt kukkunud: taipab, milles on asi.
♦ cit Kas midagi on juhtunud? – Oled sa kuu pealt kukkunud? Sõda ümberringi. L. Promet
♦ cit Sina aga teed niisuguse lolli näo, nagu oleksid pool tundi tagasi kuu pealt kukkunud. H. Angervaks
[kellegi] nahas (naha sees) olema
kellegi olukorras olema
♦ Tunneb end oma nahas hästi.
♦ Mis sa võtaksid tema nahas ette?
♦ cit Olen ma siis tõesti sinu meelest niisugune hirmuvalitseja või türann mehe nahas, kes ei luba oma naisel... kinnogi minna... A.H. Tammsaare
♦ Tundis end voorimehe naise naha sees hästi.
♦ cit Ei mina Antsu naha sees tahaks olla. A. Kitzberg
nägu tegema nagu ...
teesklema
♦ Tegi näo nagu magaks, ei kuuleks.
♦ Ta tegi näo, nagu poleks midagi juhtunud.
♦ Teeb näo, nagu ei huvitaks see teda üldse.
♦ cit Joosep... teeb näo, nagu kannataks ta iga silmapilk põrgulikku piina. O. Luts
nägu venib pikaks
keegi on pettunud, ebameeldivalt üllatunud
♦ Mehe nägu venis pikaks, kui saadud raha üle luges.
♦ cit Ah jah, õemehele tuli... veel midagi meelde Villemile ütelda: kas ta ei saaks nüüd osa raha, sada viiskümmend rubla ära maksta? Villemi nägu venis pikaks. A. Jakobson
näljarott hlv
väga vaene inimene
♦ Ära sõima ühtegi teist näljarotiks, tal on rohkem hinge taga, kui meil kahe peale kokku.
[kellelgi] on nägu nagu...
kellegi näoilme järgi võib arvata, et...
♦ Tal on selline nägu, nagu oleks ta solvunud.
♦ cit Ja Andresel oli nägu, nagu ei saaks ta millestki aru... J. Semper
[miski] on siililegi selge
miski on kõigile arusaadav, selge
♦ Ta ei tee seda tööd õigeks ajaks ära, see on siililegi selge.
♦ Ära räägi sellest asjast nii palju, see on siililegi selge.
pahaks võtma
kellegi peale pahaseks saama, pahandama (harilikult käskiva kõneviisi eitava kõne 2. pöördes)
♦ Ära võta pahaks, aga mina ei tule.
♦ Ärge võtke pahaks, aga mina ei saa teid aidata.
peos (pihus) olema
1. kättesaadud olema
♦ Raha on mul juba peos, tagasi ei anna ma enam mitte ühtegi penni.
♦ Kurjategijad olid politseil varsti peos.
2. kellegi võimuses, voli, meelevalla all olema
♦ Oled mul peos ja ma võin sinuga teha, mis pähe tuleb.
♦ Võim oli ikka peatoimetaja pihus.
♦ See on suur trump vaenlase peos.
♦ Sinu õnn, saatus on tema peos.
♦ cit Sulane on niigi peremehel peos, aga sellest veel vähe! I. Pau
pika ninaga
tühjalt, petetult
♦ Läksin raha laenama, aga tulin pika ninaga tagasi – ei antud mulle kopikatki.
♦ cit Tuuliku Nigul käinud Koogul kosjas, saadetud aga pika ninaga minema. E. Vilde
♦ Tahtis naist võtta, aga jäi pika ninaga – niikaua, kui mõtles, võeti tüdruk eest ära.
silma heitma; silma viskama
1. kurameerimise eesmärgiga kellegi vastu huvi tundma
♦ cit Tegelikult heitis Ain silma ühele priskele külatotsile. V. Ilus
♦ cit Või on mõnele nooremale silma heitnud. Eks ole niisuguseidki vanamehi nähtud. P. Kuusberg
2. takseerima, hindavalt, ihaldavalt vaatama
♦ „Noh, kas heidad vasikale silma?“ küsis hääl tema selja taga. „Tahad ehk ära osta?“
soe pesa
mugav, rahulik, ohutu paik
♦ cit Ka mina ei ütleks soojast pesast kuskil tagalas ära. P. Kuusberg
sõnast {kinni} võtma; sõnast {kinni} hakkama; sõnast {kinni} haarama
kellegi ütlemist, lubadust teraselt jälgima, öeldu põhjal midagi väitma, nõudma
♦ Mõni mees on kerge lubama, aga teinekord võetakse niisuguseid ka sõnast.
♦ cit „Kui tahad, uju tagasi ka,“ ütles Juss. „Kui mina tahan,“ võttis tüdruk sõnast kinni. „Aga sina ise ei taha?..." A.H. Tammsaare
→ sõnal sabast kinni võtma
südant {seest, sees, sisse ära, välja} sööma
kedagi kiusama, tüütama, kibestama, kellelegi palju ebameeldivusi valmistama
♦ cit Muidugi, selle naisega ei tahaks ta enam tegemist teha, ta on tema südame täiesti sisse ära söönud. E. Kippel
♦ cit Kas see südant ei söö, kui näed, et teine sinu tehtud tööd üle teeb? A. Kitzberg
taga parem (paremaks)
ikka järjest halvemaks, see veel puudus
♦ cit „Ole hea mees,“ palus hunt, „võta mind ka ree otsa peale.“ „Taga paremaks!“ naeris rebane. „Sörgi aga kõrval.“ E. Särgava
♦ cit "... Aga, nagu ma näen, sulle ei meeldi, et minagi tulen sinna?“ „Taga parem!“ teesklen ükskõiksust. „Mis minul sellest.“ O. Luts
{tühja} tuult taga ajama
aega raiskama, tühja tööd tegema
♦ cit Kui sa ise ei tea, mis sind tõmbab, siis muidugi pole mõtet asjata vaeva näha ja tühja tuult taga ajada. V. Helde
♦ cit Teised poisid jooksid tänaval, mängides kulli või ajades muidu tühja tuult taga. J. Parijõgi
♦ cit Ta oli tahtnud nagu midagi suurt... ja ometi oli aasta kadunud tühja tuule tagaajamisega. A.H. Tammsaare
♦ cit Aga mul on poeg, kellega ma tuult taga ajama ei lähe. E. Rängel
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |