|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
hea õnne peale
kokkusattumisele, õnnelikule juhusele lootes
♦ Juhtis kaatrit hea õnne peale, sest kompassi polnud.
♦ Maapoiss tuli hea õnne peale linna ja jäigi sinna.
♦ cit... kirjutas Kreutzwald hea õnne peale ühe kooliõpetaja aadressil ja Veske sai kirja kätte. R. Põldmäe
♦ Läks hea õnne peale raudteejaama ja saigi rongi peale.
issanda juurde minema
ära surema; käest kaduma, otsa saama
♦ cit... arvasid mind olevat küll lihtsa naise, kuid oma Issanda manu lähen ma siiski suursuguse prouana! A. Gailit
→ issanda karja minema
kraesse määrima; kraesse sokutama
kellelegi midagi või kedagi vastu tema tahtmist peale suruma
♦ Korraliku kauba pähe sokutatakse meile igasugust prahti kraesse.
♦ cit Laen määriti rahvale kraesse, kuna võlakohustused sunduslikkude maksuabinõudena – rahana – käima pandi. V. Kingissepp
♦ Kogu süü määriti kõige noorema kraesse.
külma kõhuga
osavõtmatu, ükskõikne, kuid kindel; osavõtmatult, ükskõikselt, kuid kindlalt
♦ Ütles seda külma kõhuga, arvestamata, mida teine tunda võib.
♦ Küll sa oled ikka külma kõhuga, ma arvasin, et miski sulle veel korda läheb.
♦ cit Kapten paistis olevat külma kõhuga – vantide kallale päästjad seekord ei pääsenud. A. Hint
♦ Võtab asju külma kõhuga ja õigesti teeb.
palgesse panema; palgesse tõstma
laskeriista sihtimiseks silmade kõrgusele tõstma
♦ Tõstis püssi palgesse ja kohe ka tulistas.
pulli tegema vulg
tempe tegema
♦ Poisid, teeme pulli, lähme jalgsi Tartusse.
päevi nägema
raskeid aegu, vaeva ja viletsust nägema või tunda saama
♦ cit On päevi nähtud siin Maarjamaal! „Küll meie siin (Vargamäel) kahekesi sinuga päevi saame näha!“ – „Päevi saab vaene inimene igal pool näha,“ arvas Andres. A.H. Tammsaare
sarvede vahele virutama {valama, lajatama, ...}
kedagi lööma
♦ Mees oli valmis igaühele rusikaga sarvede vahele virutama, kes teda solvas.
♦ cit Nii kui see pritsimees sealt reast välja tuigerdas, nii see mede Juhan talle sarvede vahele kohe tinutas. A. Jakobson
sarvist (sarvest) {kinni} haarama; sarvist (sarvest) {kinni} võtma
hoogsalt, otsustavalt tegutsema hakkama
♦ Tuli tahtmine tööl sarvist kinni võtta.
♦ Võttis asjal sarvist kinni.
♦ Kõige tähtsamatel probleemidel tuleb sarvest kinni võtta ja need lõpuni ära lahendada.
♦ Tarvis ainult elul sarvist haarata, iga päev sellest elust on kallis.
♦ Meid üllatas see julgus, millega küsimusel sarvist haarati.
südame peale (südamele) käima
1. iiveldustunnet tekitama, oksele ajama
♦ Kõrbehais käis südamele.
2. vastikust, tülgastust tekitama
♦ cit Ema arvas, et tema lähedus emme südame peale käib ja hoidis ennast võimalikult tagakambri. V. Saar
tulevikumuusika
unistus, kättesaamatu soov
♦ cit Kas... ei tea, et rahu ei ole maailmas igapäevane asi, et rahu eest tuleb võidelda ja armeede likvideerimine on veel kauge tulevikumuusika. I. Piik
valmis olema
surnud olema, tapetud, maha löödud olema
♦ cit Pea ees sinna alla ja oledki valmis. M. Saat
♦ cit Kukkus kuhja otsast maha ja kohe ristselili, ma arvasin, et valmis, aga kedagi: ärkas üles. E. Särgava
♦ Tõesti, varsti võib nõnda juhtuda, et ma kihutan sinu pärast kosest alla, nagu too Joona-lõvipea.
♦ cit Kihutan alla ja valmis ongi su poiss. A. Gailit
õnnega koos olema
hästi, edukalt, soovikohaselt minema, vedama
♦ Sai mehele ja arvas, et on õnnega koos, aga näe, mis välja tuli... Kui nii odavalt maja kätte said, siis oled küll õnnega koos.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |