[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

{ei, mitte} kippu ega kõppu; {ei, mitte} kippu ega kappu; {ei, mitte} kippu-kõppu
1. mitte mingit heli ega häält
♦ Ta kuulatas – ümberringi ei kippu ega kappu.
♦ Koputuse peale ei kostnud seest kippu ega kõppu.
♦ Toast polnud kuulda kõppu ega kappu.
2. mitte midagi, mitte vähimatki teada, kuulda, mitte mingit teadet, elumärki
♦ Neist pole tükil ajal kippu ega kappu kuulda.
♦ Nad on nagu maa alla vajunud – ei kippu ega kõppu.
♦ cit Päev läks päeva järel, aga maamõõtjast ei kippu-kõppu. O. Jõgi (tlk)

ei näe {enam} oma nina pähe; ei näe {enam} oma ninaotsa
keegi on tähtis, uhke, ülbe
♦ Ta on nüüd oma uue autoga nii tähtsust täis, et ei näe oma ninaotsa ka enam.
♦ Nii kui ülemuseks sai, ei näe enam oma nina pähe.

head ja vead; nii head kui vead
head ja halvad küljed, õnnestumised ja ebaõnnestumised
♦ Igaühel on omad head ja vead, ingel pole meist keegi.
♦ Laeva head ja vead.
♦ cit Kuidas külv välja kukkus, millised olid head ja vead... H. Nestre
♦ cit Meie naljandi diapasoon on lai. Oma osa saavad siin nii elu head kui vead. Ü. Tedre

hilp ees, tallukas taga; hilp ees ja tallukas taga

→ hilp ees, teine taga

hilp ees, teine taga; hilp ees ja teine taga
räbalais, viletsalt riides
♦ cit... aga millega ta toidaks ja kataks naist, kui tal endalgi on hilp ees ja teine taga. O. Luts

hoia (hoidke) piip ja prillid
ähvardust väljendav ütlus
♦ Kui sellest teada saadakse, siis hoia piip ja prillid.
♦ cit Kui tal sõim ja pröök läks lahti –/ hoia piip ja prillid. V. Sõelsepp
♦ cit Mul on äge mammi, ja hoia piip ning prillid, kui tema peaks nägema. E. Vaigur
♦ cit Kui läheb lahti otško, siis hoidku teised daamid piip ja prillid. M. Mõtslane

iga kopikat näppude (näpu) vahel veeretama
iga väiksemat väljaminekut arvestama, väga kokku hoidma, koonerdama
♦ Naine veeretab iga kopikat näppude vahel, aga mees sõidab taksoga ringi.

ilma aru ning (ja) otsata
1. lõpmata palju, väga suurel hulgal
♦ Ta on rikas mees. Tal on varandust ilma aru ning otsata.
2. segane, selguseta
♦ cit... see oli igatahes nupumehe mõte küll, praegusel ilma aru ja otsata ajal õige pealegi. J. Kross

{ja} asi {on} piip
ja asi on korras, lahendatud, jutul on lõpp (väljendit kasutatakse ütluse, mõttekäigu lõpus)
♦ cit Toimetan sind homme kohale ja asi piip. A. Mälk
→ {ja} asi {on} ants

ja jutul lõpp
sellega on asi otsustatud, ei tasu enam vaielda
♦ Täna jääd sa koju ja jutul lõpp.

ja loril lõpp
sellega on asi otsustatud, ei tasu enam vaielda, ongi kõik
♦ Sind visatakse sealt välja ja loril lõpp.
♦ cit Siin lasti praegu üks mees maha ja loril lõpp. V. Pant

keel on vesti peal (vestil); nii et keel vestil (vesti peal)
suurest tööst, rohkest tegemisest väga väsinud, kurnatud; lõõtsutades (jooksust, askeldamisest vm)
♦ Sagimist oli seal palju, kogu aeg oli keel vesti peal.
♦ Jooksevad ringi, keel vesti peal.
♦ Vehkis tööd teha, nii et keel vesti peal.
♦ cit Pääsesin ometi pilgukeseks äridest. Tont võtku, jookse ämma poe vahet, nii et keel vestil... M. Nurme

kepp ja kott; kott ja kepp
kodutuks jäämine, kodutu olemine, hulkuri või kerjuse elu
♦ cit Üks poiss oleks nüüd jäänud talupidajaks, teisele kepp ja kott. O. Kool
♦ cit Ma ei sooviks mitte, et su vaevaga korjatud kopikad tuulde läheksid, et sul aina kott ja kepp varaks oleksid. E. Vilde

kuulama, nii et kõrvad liiguvad
ahnelt, suure mõnuga kuulama
♦ Ei midagi, vanamees võttis aga viiuli ja mängis.
♦ cit Meie siis kuulasime, nii et kõrvad liikusid. O. Luts
♦ Kuulas salaja teiste juttu pealt, nii et kõrvad liikusid.

lõpp on peal

→ ots on peal

{nii} et aitab
väga tugevasti, intensiivselt
♦ Küll ta oma teo eest veel saab nii et aitab.
♦ Karjus nii et aitab.

{nii} et [kes] ei tea, kui vana ta on
väga tugevasti
♦ Võttis mu nii läbi, et ma ei tea, kui vana ma olen.
♦ Saab mu käest nii, et ei tea kui vana ta on.

{nii} et habe tolmab; {nii} et habe aurab
väga pingsalt, kõigest jõust, tugevasti, tublisti (füüsilist tööd tegema)
♦ cit... kui Pööri Peeter teeb tööd, nii et habe tolmab, siis ei näe teda keegi. O. Luts

{nii} et higi otsa ees
väga pingsalt, kõigest jõust, tugevasti, tublisti (füüsilist tööd tegema)
♦ Kevas väsimatult edasi, nii et higi otsa ees.

{nii} et hing väljas; {nii} et hing kinni; {nii} et hing armas
hoogsalt, pingeliselt, ägedalt
♦ Rassib, vehib tööd teha nii, et hing väljas.
♦ Mina töötagu nii, et hing kinni, aga sina...
♦ Sattus hoogu ja lõhkus puid et hing armas.

{nii} et hoia (hoidke) alt
mingi omaduse või tegevuse tõhusust, intensiivsust rõhutav väljend
♦ Mehel oli niisugune tööhoog sees, et hoia alt.
♦ Lõhkus tööd teha, sõuda, niita nii, et hoia alt.
♦ cit Andres heitis nii palju nalja, et hoia alt. A. Kitzberg

{nii} et hoia (hoidke) piip ja prillid
mingi omaduse või tegevuse tõhusust, intensiivsust rõhutav väljend
♦ Auto kihutas nii, et hoia piip ja prillid!
♦ Vaenlane avas sellise marutule, et hoia piip ja prillid.

{nii} et hoia ja keela; {nii} et hoia ja kaitse
mingi omaduse või tegevuse tõhusust, intensiivsust rõhutav väljend
♦ Tantsiti, nii et hoia ja keela.
♦ Jäin kimpu, nii et hoia ja keela.
♦ cit Ma olen seal niisugune kangelane, et hoia ja kaitse. J. Smuul
→ {nii} et hoia (hoidke) alt

{nii} et issand hoidku
mingi omaduse või tegevuse tõhusust, intensiivsust rõhutav väljend
♦ cit...või kahmaks seina ääres taaruva tüdruku ning katsuks trampida mõned tiirud, isemeelselt arvates, et, vaata, nüüd tema tantsib ja mässab, et Issand hoidku! A. Gailit

{nii} et jumal halasta
väga kõvasti, väga palju, rohkesti, tugevasti (väljendab millegi paljusust, intensiivsust)
♦ Tuiskab et jumal halasta.
♦ Peksti nii et jumal halasta.

{nii} et kannad välguvad; {nii} et päkad välguvad
kiiresti {ära jooksma või minema}
♦ Poiss lippas otse üle põllu nii et kannad välkusid.
♦ Silkas mööda teed, et päkad välkusid.

{nii} et kolm tilka koonu otsas
väga pingsalt, kõigest jõust, tugevasti, tublisti (füüsilist tööd tegema)
♦ Rabab tööd nii et kolm tilka koonu otsas.

{nii} et kärin taga; {nii} mis kärin taga
kiiresti, täie hooga, hoogsalt (intensiivse tegevuse kohta)
♦ Sõnnikuvedu käis nii et kärin taga.
♦ cit Kui organiseerida, siis nii, et kärin taga. A. Valton

{nii et} käsi maas {jooma, ...}; {nii et} käpp maas {jooma, ...}
tugevasti purjus {olema}
♦ Joodi et käsi maas.

{nii et} käsi maha {võtma, ...}; {nii et} käpp maha {võtma, ...}
tugevasti purju {jooma}
♦ Täna teeme kõva peo, nii et käsi maha.
♦ Eile võtsime kohe käe maha.

{nii} et küll ei ole
väga tugevasti, intensiivselt
♦ Karjub nii et küll ei ole.
♦ Saab peksa nii et küll ei ole.
♦ Sööb nii et küll ei ole.

{nii} et küll saab
väga tugevasti, intensiivselt
♦ Karjub nii et küll saab.
→ {nii} et küll ei ole

{nii} et las (lase) {aga} olla
midagi kinnitav või rõhutav väljend
♦ Räägib prantsuse keelt, nii et lase aga olla.
♦ Temast on nii peen mees saanud, et lase aga olla.
♦ Mõisasaksa poeg kõnelnud sulaselget eesti keelt, et lase olla.
♦ cit Kange poiss jah, näe võttis preilikese oma võrku, et lase aga olla. O. Luts

{nii} et [miski] lööb tuld
väga kiiresti, intensiivselt
♦ Paneb üle välja, nii et päkad löövad tuld.
♦ Kihutab, nii et rattad löövad tuld.

{nii} et maa must {kiruma, sõimama, ...}
väga ägedalt, hirmsasti, sõnu valimata {kiruma, sõimama, ...}
♦ Istus üksinda trepi peal ja kirus, nii et maa must.
♦ Sõimas teist, nii et maa must.

{nii} et maa väriseb
raske sammuga
♦ cit Ma vaatan ja imestan, kes see lõhub tulla säärase ägedusega, et maa väriseb ja tolm keerleb... A. Gailit

{nii} et malk kargab maast üles
tugevasti, intensiivselt
♦ Nii nälg käes, et malk kargab maast üles.

{nii} et nahk suitseb {seljas}; {nii} et nahk aurab {seljas}; {nii} et nahk tolmab {seljas}
väga pingsalt, hoogsalt, intensiivselt
♦ Teeb tööd, nii et nahk suitseb.
♦ Lõhub tantsu, nii et nahk tolmab.

{nii} et pea aurab {otsas}; {nii} et pea suitseb {otsas}
pingsalt, kogu jõudu rakendades, tugevasti, tublisti (füüsilist või vaimset tööd tegema)
♦ Lõhub tööd teha, nii et pea aurab otsas.
♦ cit Uuritakse, et pead auravad, aga kätte ei saa, mis keel see on. E. Vilde
♦ cit Ja vaene inimene muudkui rehkenda, nii et pea suitseb! F. Tuglas

{nii} et pea märg {otsas}
pingsalt, kogu jõudu rakendades, tugevasti, tublisti (füüsilist või vaimset tööd tegema)
♦ Vehib tööd teha, nii et pea märg otsas.
→ {nii} et pea aurab {otsas}

{nii} et pea paks {otsas}; {nii} et pea paistes {otsas}
pingsalt, tugevasti, tublisti (vaimselt pingutama)
♦ cit Istusin (lugedes) ligemale nädala, nii et pea oli paks otsas. E. Lukats
♦ Mõtlesin, nii et pea paistes, mida oleks õigem teha.

{nii} et pole asigi
kergesti, hõlpsasti, ladusasti (midagi kinnitav või rõhutav väljend)
♦ Tegi töö ära, et pole asigi.
♦ Õppis kiiresti inglise keele ära, et pole asigi.
♦ Võttis naise ära, et pole asigi.
♦ Laps hakkas lugema, et pole asigi.

{nii} et purujutt taga
väga kiiresti, suure rutuga, kihutades
♦ Kihutas oma autoga mööda külavaheteed, et purujutt taga.

{nii} et puru taga
väga intensiivselt, hoogsalt
♦ Kritiseerib, nii et puru taga.
♦ cit Sai kaubeldud ja tingitud nii et puru taga. E. Vaigur
→ {nii} et tükid taga

{nii} et ragin {taga}; {nii} mis ragin {taga}; nagu ragin
hoogsalt, täie hooga (intensiivse tegevuse kohta)
♦ cit Mees räägib: „Kui maale saame, võtan Urve ära, nii et ragin taga.“ A. Valton
♦ Läksid omavahel tülli nagu ragin.

{nii} et seda nägu
väga tugevasti, palju, intensiivselt
♦ Lõss sinine nagu vanakuradi silmavesi!
♦ cit Sina aga lörbi seda igal hommikul, nii et seda nägu oled! I. Pau
♦ Sööb suppi nii et seda nägu.
♦ Vinnas päev otsa kotte nii et seda nägu.
♦ Vehib tööd teha nii et seda nägu.

{nii} et seinad värisevad (värisesid)
valju häälega, valjusti
♦ Kärkis ja paukus nii et seinad värisesid.

{nii} et silm sinine ootama
väga, kaua, pingsalt ootama
♦ cit Ootasime ta surma, et silm sinine, aga mitte ei tahtnud lõppeda. A. Gailit

{nii} et silm sinine {peas}
väga tugevasti, intensiivselt, pingsalt, pingutades
♦ cit Pea (majade) vahti, nii et silm sinine. F. Tuglas
♦ Pidi teine seal tööd tegema, et silm sinine peas.

{nii} et silm valge {peas}
väga tugevasti, intensiivselt, pingsalt, pingutades
♦ cit Maksa ja maksa, nii et silm valge peas. O. Luts
♦ cit Iga päev orja nõnda, et silm valge. M. Mõtslane
♦ cit Punnib, et silm valge, kas või naba selja taha. O. Jõgi (tlk)
→ {nii} et silm sinine {peas}

{nii} et sinine jutt järel
väga kiiresti, hoogsalt, hooga
♦ Tormas minema, nii et sinine jutt järel.

{nii} et sitajutt taga; {nii} et sitarida taga; {nii} et sitapurujutt taga vulg

→ {nii} et tükid taga

{nii} et sodi taga

→ {nii} et tükid taga

{nii} et soga taga
väga intensiivselt, hoogsalt
♦ Poisid kaklesid nii et soga taga.
→ {nii} et tükid taga

{nii} et suitseb
hoogsalt, intensiivselt
♦ cit „Kui tuleb torm, käib vesi siit igalt poolt üle, nii et suitseb,“ ütleb Madis. A. Kalmus

{nii} et suu suitseb valetama; {nii} et suu suitseb luiskama
silmahakkavalt liialdades valetama
♦ cit Valeta teie pärast, nii et suu suitseb. H. Pukk
♦ cit... Ise ütlesid, et jää tänavu valge on nagu suhkur ... Sa valetad ju nii, et suu suitseb. O. Luts

{nii} et suu vahutab (vahul) {peas} {rääkima, ...}
rohkesõnaliselt, bravuurselt {millestki rääkima, ...}
♦ Räägib nii et suu vahutab.
♦ cit... nüüd vahutas suu tänust ja kiitusest. L. Koidula

{nii} et tapab
palju, tugevasti, rohkesti (väljendab millegi intensiivsust, rohkust)
♦ Rahvast oli tulnud nii palju, et tapab.
♦ Karjub nii et tapab.

{nii} et teab (tead)
kõvasti, tublisti (enamasti karistamise, peksu kohta)
♦ Talle ähvardati nahatäis anda, nii et teab.
♦ Saad isa käest, nii et tead.

{nii} et tiriseb (tirises); {nii} mis tiriseb (tirises); nagu tiriseb (tirises)
hõlpsasti, libedalt, kerge vaevaga
♦ Võttis raske koti selga ja tuli sellega koju mis tirises.
♦ Tantsimine läheb mis tiriseb.

{nii} et tolmab (tolmas); {nii} mis tolmab (tolmas); nagu tolmab (tolmas)
kiiresti, hoogsalt, täie hooga (intensiivse tegevuse kohta)
♦ Saad mu käest nii et tolmab.
♦ Pani jooksuga minema nii et tolmas.
♦ Niidab nii et tolmab.
♦ Otsis kõik keldrid ja aidanurgad läbi nii et tolmas.

{nii} et tolm taga; {nii} mis tolm taga
hoogsalt, kiiresti
♦ cit Istume peale ja laseme käia, nii et tolm taga. O. Luts
♦ Parmud panid loomad nii üle kraavide ja põõsaste jooksma, et tolm taga.

{nii} et tolmujutt taga; {nii} mis tolmujutt taga

→ {nii} et tolm taga

{nii} et traadid punased {helistama, ...}
palju, pidevalt telefoniga helistama
♦ Helistab nii et traadid punased.

{nii} et tuisk taga
väga kiiresti, suure rutuga, kihutades
♦ Ja nüüd koju – nii et tuisk taga!

{nii} et tuli rummus
väga kiiresti, ägedalt, tormates (intensiivse tegevuse kohta)
♦ cit Põllul olid kuumpalavad päevad, nii et traktoristidel oli kogu aeg tuli rummus. O. Tooming
♦ cit No küll möllaks, et tuli rummus! V. Pant
♦ Pani siit minema, nii et tuli rummus.

{nii} et tükid taga
väga intensiivselt, hoogsalt
♦ Kihutab nii et tükid taga.
♦ Vaidlesid nii et tükid taga.

{nii} et vats rebeneb sööma
kõhtu ülemäära täis sööma, liiga palju sööma
♦ Oli päev läbi söömata ja kui õhtul süüa sai, siis sõi nii et vats rebeneb.

{nii} et vats vabiseb naerma
südamest, tugevasti naerma
♦ Naeris nii et vats vabiseb ja silmad märjad.

{nii} et vend ei tunne venda
väga tugevasti, intensiivselt, kõvasti
♦ cit... hakkame kividega nii kõvasti pihta, et õhtul vend ei tunne venda. E. Rannet
♦ Mehed olid nii purjus, et vend ei tunne venda.

{nii} et veri küünte all
rasket kehalist tööd tegema, tööd rabama
♦ Vanemad rabavad nii et veri küünte all, aga lapsed löövad lulli.

nii ja naa
ühtpidi ja teistpidi
♦ Oleme seda asja arutanud nii ja naa.

{nii} mis käriseb (kärises); {nii} et käriseb (kärises); nagu käriseb (kärises)
täie hooga, hoogsalt, kiiresti (intensiivse tegevuse kohta)
♦ cit Siis ei ole enam tarvis lugeda, siis tuleb raha muidugi, mis käriseb. M. Metsanurk
♦ Töö käib nii mis käriseb, kuigi oli palav.

{nii} mis kärtsub (kärtsus); {nii} et kärtsub (kärtsus); nagu kärtsub (kärtsus)
täie hooga, hoogsalt, kiiresti (intensiivse tegevuse kohta)
♦ cit Ma juhtusin seda nägema, kuidas ta revolvri võttis ja kohe pihta paugutas. No aga tõmmati siis ise kah kohe maha mis kärtsus. A. Jakobson
♦ cit Kui nüüd need... juba varastavad nii mis kärtsub, mis siis meiesugustelgi muud üle jääb. E. Kippel
→ {nii} mis käriseb (kärises)

{nii} mis laksub (laksus); {nii} et laksub (laksus); nagu laksub (laksus)
hoogsalt, kiiresti, ladusalt, hõlpsasti (millegi toimumise, kulgemise või intensiivse tegevuse kohta)
♦ Töö läheb mis laksub.
♦ Poisil läks lugemine juba nagu laksus.
♦ cit „Ujun (jõest) üle mis laksub,“ suurustas ta. A.H. Tammsaare
♦ cit Ainult pisut värnitsat peale ja talve peavad (saapad) vastu nagu laksub. E. Männik
→ {nii} mis plaksub (plaksus)

{nii} mis naksub (naksus); {nii} et naksub (naksus); nagu naksub (naksus)
hoogsalt, hõlpsasti (millegi toimumise, kulgemise, intensiivse tegevuse kohta)
♦ Tegi eksami ära mis naksus.
♦ Hirmus äkiline mees teine, annab kohe vastu vahtimist nii et naksub.
♦ Löön uue maja üles mis naksub.

{nii} mis paugub (paukus); {nii} et paugub (paukus); nagu paugub (paukus)
kergesti, hõlpsasti, hoogsalt, erilise vaevata
♦ cit No kui mina... isameheks hakkan, siis titel on papa mis paugub! H. Raudsepp
♦ Tegi suure töö ära mis paukus!

{nii} mis plaksub (plaksus); {nii} et plaksub (plaksus); nagu plaksub (plaksus)
hoogsalt, kiiresti, ladusalt, hõlpsasti (millegi toimumise, kulgemise või intensiivse tegevuse kohta)
♦ Tüdruk keedab ja küpsetab nii mis plaksub.
♦ cit Ta on oma telgi siia üles löönud ja teeb raha kolme abilisega nii mis plaksub. R. Roht

{nii} mis ragiseb (ragises); {nii} et ragiseb (ragises); nagu ragiseb (ragises)
hoogsalt, intensiivselt, täie hooga
♦ Töö läks mis ragises.

{nii} mis raksub (raksus); {nii} et raksub (raksus); nagu raksub (raksus)
hoogsalt, täie hooga, intensiivselt
♦ cit Siis pole muud kui kihuta nimi alla mis raksub... M. Metsanurk

nii näljane, et sööks hundi jala pealt ära
väga näljane

nina all; nina ees
vahetus läheduses, näo ees
♦ cit Ära hüppa, poisike, vanamehe nina all, saad vastu muhku. M. Aitsam
♦ Raamat on sul nina all.
♦ Ähvardas ning vibutas rusikat mu nina all.
♦ Tal peavad kõik asjad nina all olema, muidu ei leia kätte.
♦ Nina ees räägib mahedat juttu, tagaselja kirub.
♦ cit Oli hea söök, keisrilgi ei ole paremat nina ees. P. Vallak
♦ Mis tal viga koolis käia.
♦ cit Meil on vallakool päris nina all. H. Wuolijoki

nina peal tantsima
kellegi suhtes endale kõike lubama, kedagi üldse mitte arvestama
♦ cit Ta laskis sellisid teha, mis need tahtsid, ja õpipoisid tantsisid tal vahel nina peal. E. Vilde

{oma} nina kõrvetama
valusat õppetundi saama
♦ Vaenlane üritas pealetungi, aga kõrvetas oma nina.
♦ Tüdruk oli mitmele poisile korvi andnud, nüüd ei julgenud keegi enam minna nina kõrvetama.
♦ cit „Mina olen kord oma nina lauluga juba kõrvetanud, mina ei taha teist korda enam oma pead ilmaasjata tulle pista,“ ütles Kaarli mõtlikult. A. Hint

{oma} nina näitama [kus]
kuskil käima, viibima, kuhugi ilmuma, tulema, minema
♦ Sa ei näita enam meile oma nina!
♦ Katsugu ta oma nina siin näidata!

{oma} nina pistma [kuhugi]
sisse astuma, kuhugi ilmuma, tulema, minema
♦ Vahel harva pistab ülemus nina meie tuppa.
♦ Igaüks, kes nina uksest sisse pistab, tahab midagi saada.
♦ Küll läheb linnas raha, igas poes, kuhu nina pistad, muudkui maksa.
♦ Nii räpasesse õllebaari ma küll enam oma nina ei pista.
♦ Kui mahti saad, astu minu poolt läbi, pista nina sisse.
♦ cit... ja kui nad ei jää liiga hiljaks, siis ehk korra pistavad nina üle kiriku läve. O. Luts

{oma} nina püsti hoidma
ülbe, tähtis, uhke olema
♦ Ei tea, miks ta äkki oma nina on hakanud nii püsti hoidma.

oma nina toppima; oma nina pistma [millessegi]
1. end millessegi vahele segama, võõrastesse asjadesse sekkuma
♦ Ära topi oma nina sinna, kuhu pole vaja.
♦ Ära topi oma nina teiste asjadesse, igale poole, teiste isiklikku ellu.
♦ On salajasi asju, kuhu igaühel pole vaja oma nina pista.
2. raamatutesse, paberitesse süvenema
♦ Ei viitsi õppida, ei pista oma nina raamatusse.
♦ cit Tuli nina toppida ka bioloogiasse, mullateadusse, mis ajaloo-osakonna õppeplaanis ei figureeri. L. Metsar
♦ cit Olgu uks lukus või lahti, mina tema paberitesse nina ei pista. M. Metsanurk

{oma} nina välja pistma
avalikku kohta minema, kodust välja minema
♦ Pärast seda näotut skandaali ei julge ta oma ninagi välja pista.
♦ Nii külm on, et ei taha ninagi välja pista.

{oma} näppe kõrvetama; {oma} sõrmi kõrvetama
valusat õppetundi saama
♦ cit Ta pidi kõrvetama näpud, pidi teada saama, et üks tõsine eesti mees ei loo mitte kergeid suhteid... V. Gross
→ {oma} nina kõrvetama

{oma} näppe määrima

♦ Petmisega see mees oma näppe määrima ei hakka.
→ {oma} käsi määrima

[kellelgi] on hea nina; [kellelgi] on terav nina; [kellelgi] on peenike nina
keegi on hea vaistuga, keegi tunneb ära, kui kusagil on midagi teoksil
♦ cit Oi, oi, nendel ärimeestel on teravad ninad teiste ärisaladusi üles nuuskima. J. Mändmets
♦ cit Meie meestel on ... hea nina... vähemalt sääraste asjade suhtes. A. Jakobson

[kellelgi] on nina {alles} tatine {peas}
keegi on millekski liiga noor ja kogenematu
♦ Endal nina alles tatine, aga tuleb vanemat inimest õpetama!
♦ Mis naisevõtja ta on, tal nina alles tatine peas.
♦ cit...nina alles tatine peas, aga juba suu põiki nina all. A.H. Tammsaare

[kellegi, kellelgi] on nina õline {peas}
keegi on purjus, joobnud, viinastunud
♦ Mina ei saa aru, kas tal on nina õline või ta ongi selline.

silm sirkel ja nina vinkel
ainult silmamõõdu põhjal, mõõteriistade abita
♦ Kuuri ehitades oli silm sirkel ja nina vinkel.