|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit
aru tegema van
otsust, järeldust tegema
♦ cit Ta ei märka endale praegu veel vähemat kui aru teha sellest vahvusest, selle ohvrimeelsuse suurusest, mida tema päästja oma ettevõttega on üles näidanud. E. Vilde
elusalt maha matma
kedagi kasutuks, üleliigseks, kadunuks arvama
♦ Ei maksa mind elusalt maha matta, ma jõuan veel tööd teha.
hamba alla panema; hamba alla pistma; hamba alla võtma
natuke sööma
♦ Kodus polnud peale leiva ja kartuli midagi hamba alla panna.
♦ Võtsin kiiruga ühtteist hamba alla.
♦ cit Peamureks oli – et jätkuks lastele hamba alla panna, sest suud jahvatasid neil hommikust õhtuni. A.H. Tammsaare
♦ cit Mari... kostis: „Vaata, et varsti pole endale iva ega marja hamba alla pista, ei tea, millega sa veel naist tahad toita.“ O. Luts
jommis olema
purjus olema
♦ Ta oli üsna tugevasti jommis, keel oli pehme ja jalad ei kandnud.
keele peal (keelel) olema
1. midagi väga öelda või küsida tahtma, ütlemisvalmis olema
♦ Sapine vastus oli tal keelel, aga targu jättis ta selle ütlemata.
♦ Küsimus oli neiul lausa keele peal, kuid ta häbenes sellega välja tulla.
♦ cit Tal oli palju tõsiseid ... sõnu keele peal, aga neid ei sobinud praegu kogu pere kuuldes välja öelda. A. Hint
2. hetkelise mälunõtruse tõttu millegi väljaütlemisel takerduma
♦ Ta nimi on just keele peal, aga mitte ei saa öelda.
♦ cit Ei, see on päris tuttav nägu, tuhat korda on ta seda näinud... Mädand, see on seesama, see mis ta n'd oligi... Noh, keelel on just... O. Luts
keelt kandma
1. kellegi peale kaebama, kellegi sõnadest või tegudest ette kandma
♦ cit Pangu (politsei) kas või trellide taha, aga omamaa meeste peale keelt ma ei kanna! H. Sergo
2. klatšima, taga rääkima, tühje jutte levitama
♦ cit Räägitakse samuti, et Mari armastas keelt kanda nagu Sauna-Madise jutukas eit. I. Sikemäe
keel vääratab; keel komistab
keegi ütleb midagi keeleliselt valesti või paljastab kogemata mingi mõtte
♦ Anna andeks, mu keel vääratas, ma ei kavatsenudki seda asja puudutada.
kergel käel; kerge käega
mõtlematult, läbi kaalumata, ennatlikult, rutakalt, kiirustamisi
♦ Kergel käel antud lubadus.
♦ Ta kipub kergel käel otsustama.
♦ Ajaviitekirjanikud produtseerivad kergel käel lookesi.
♦ Tundub, et see otsus on tehtud liiga kerge käega.
♦ Laskis kõik oma raha kergel käel lendu, nüüd on hädas, laenu ka enam ei anta.
kihla vedama [kellegagi, millegi peale]
1. kihlvedu sõlmima
♦ Mees vedanud teisega kümne krooni peale kihla, et ujub üle jõe.
♦ Mille peale te kihla vedasite?
♦ Veame šampuse peale kihla.
2. väljend, mida kasutatakse osutamaks, et ollakse milleski väga kindel
♦ Vean kihla, et ta ei aima veel midagi.
♦ Võisin kihla vedada, et ta minuga ei tule.
♦ cit „Ei eksi, võin kihla vedada,“ vuristab Olev. R. Vaidlo
kirjas olema; kirjas seisma
1. üles kirjutatud olema, üles märgitud olema
♦ Selle kohta on üht-teist isegi õpikus kirjas.
2. kusagil registreeritud, arvel olema
♦ Korralikku töömeest temast ei ole, temal on tähtis see, et ainult päev kirjas.
♦ Meeskonnal on kirjas juba kolm võitu.
♦ cit... ole siis nüüdsest minuga kohe nagu päris oma, kuigi ma ei saa sind naiseks võtta, sest see Anu, kuram, seisab ju veel minu nimel kirjas. M. Raud
kirpu kõrva panema; kirpu kõrva pistma van
kellelegi midagi sellist teatama, mis ta ärevaks, rahutuks teeb
♦ cit...sinule mehikesele panen ma veel kirbu kõrva, kellest sa nii pea lahti ei saa. L. Koidula
kodus (koju) käima
kodus kummitama
♦ Ikka ta kummitas siin majas.
♦ cit Vend ei kao, vaid hakkab kodus käima. K. Ristikivi
♦ cit Aga on veel hullemaidki (mehi), kes enne surma ei seisa kodus, aga peale surma hakkavad kodus käima. J. Metua
kolmas noorus
füüsilise ja vaimse aktiivsuse tõusuperiood küpses eas (sageli irooniliselt)
♦ Ta ei kavatsenud veel surra, vaid tundis endas ärganud kolmanda nooruse.
kus {sa} sellega
1. oh ei, hoopiski mitte, mine nüüd
♦ Ega ta rahast ära ei ütle, kus sa sellega.
♦ cit Juss ei tohtinud vastust võlgu jääda, kus sellega. A. Valgma
♦ cit Ta ei suitsetanud, ei joonud viina – kus sa sellega! – seda isa Jaanile poleks lubanud. R. Roht
2. ei õnnestu, ei lähe korda, võimatu
♦ cit Jass katsus ette lipsata, aga kus sa sellega! Varsal neli jalga, poisil ainult kaks... H. Jõgisalu
♦ cit Oh, praegugi veel kukerpalli lööks/ siin lehepeenras. Vaatan vilksti ringi:/ no ei! Kus sellega. Sa sunnik küll –/ ma kaabu all, viikpükstes ja klantskingis. V. Sõelsepp
kõvera käega
altkäemaksu andes, kedagi ära ostes, äraostmise teel
♦ cit See andis nõu, et katsugu need tabad ja tapid, mille varju Madis pandud, kõvera käega lahti teha. Et seda ametnikku pole veel sündinud, kes ennast ära osta ei lase... A. Sinkel
♦ Tuli teda kõvera käega teretama ja kukkus sisse, sest see mees altkäemaksu ei võtnud.
kätt tõstma
1. [kellegi vastu, kellegi peale] kedagi lüüa ähvardama või lööma
♦ cit Ta isegi ei tõrelnud palju lastega, veel vähem oleks nende peale kätt tõstnud. F. Tuglas
♦ Kuidas sa julged oma isa peale kätt tõsta?
2. [kellegi-millegi vastu] kellegi või millegi vastu välja astuma, vastu hakkama
♦ Rõhujate, kehtiva korra vastu kätt tõstma.
♦ Ta ei suudaks oma kaaslasi reeta, veel vähem nende vastu kätt tõsta.
[kellegi-millegi] küüsist pääsema
kellegi või millegi meelevalla alt, võimusest pääsema
♦ Hädavaevu pääses politsei küüsist.
♦ Sa ei tunne teda, tema küüsist pole veel keegi kergelt pääsenud.
letti tõmbama; letti võtma
riidlema, läbi noomima, selgust nõudma
♦ Selle eest tõmbab direktor su veel letti ja õigesti teeb, et sul karistamatuse tunnet ei jääks.
♦ Siis, kui vasikad surema hakkavad.
♦ cit Siis võetakse loomaarst ja zootehnik kohe letti – kes on süüdi, kus on põhjused! O. Anton
mõõt on täis
miski on jõudnud viimse piirini
♦ Tema pattude, ülekohtuste tegude mõõt on täis.
♦ Õnnetuste ja kannatuste mõõt ei olnud veel täis, sest algas sõda.
mõõtu välja andma
mingitele omadustele, nõudeile vastama
♦ Poiss annab juba mehe mõõdu välja.
♦ Tuba on nii suur, et annab vabalt väikese saali mõõdu välja.
♦ Kirjanikuna ei anna ta veel õiget mõõtu välja.
♦ cit... vaene ja vilets inimene tahaks ka vahel paruni mõõtu välja anda. Aga kuidas sa ikka oled ja annad, kui tuul vesti vahelt läbi vilistab. H. Sergo
nina taevasse tõstma; nina taevasse upitama
ülbeks, uhkeks, tähtsaks minema
♦ cit Rommi Kirret tundis oma väärtust ja kaalu, kuigi ta sellepärast veel nina taevasse ei upitanud. O. Tooming
nutt tõuseb kurku
keegi on nutma puhkemas
♦ Meel läks haledaks ja nutt tõusis kurku ning ma ei saanud sõnagi suust.
nägu krimpsutama
grimasse tehes oma pahameelt, rahulolematust väljendama
♦ cit Naatanael krimpsutas nägu. "... Ma ei suitseta ju veel!“ vastas ta viimaks. A. Jakobson
♦ Poiss krimpsutas nägu. Ta ei viitsinud käsku täita, aga vastu hakata ka ei julgenud.
nägu venib pikaks
keegi on pettunud, ebameeldivalt üllatunud
♦ Mehe nägu venis pikaks, kui saadud raha üle luges.
♦ cit Ah jah, õemehele tuli... veel midagi meelde Villemile ütelda: kas ta ei saaks nüüd osa raha, sada viiskümmend rubla ära maksta? Villemi nägu venis pikaks. A. Jakobson
{oma} keelt hammaste taga hoidma; {oma} keelt hammaste taga pidama
targu vaikima, ülearust lobisemist vältima
♦ Tead mis tead, pea keel hammaste taga!
♦ Sa ei suuda ju keelt hammaste taga hoida, lobised kõik välja!
♦ cit Oleksin pidanud vaikima, mõtles ta, või kui ei suutnud keelt hammaste taga hoida, siis mitte nii teravalt sähvama. O. Tooming
{oma} keelt talitsema; {oma} keelt taltsutama
ettevaatlikult ning vähe rääkima, mitte kõike välja ütlema, oma ütlemisi tagasi hoidma
♦ Kui sa ei taha tüli, siis taltsuta oma keelt.
♦ Talitse ometi oma keelt, ära kõigest latra.
♦ cit Lobisemine pole kunagi kasuks, palju õigem on talitseda keelt ning hoida lahti ainult silmad ja kõrvad. E. Kippel
♦ cit Oma pojale oleks ta pidanud ütlema: Painuta oma turja, talitse oma keelt, ... kui sul vägevatega on tegemist. E. Vilde
oma pead toitma van
end ülal pidama, endale ülalpidamist või igapäevast leiba teenima
♦ cit Elasid ja toitsid oma pead, kui Väino veel kodus oli, – miks ei peaks nad endid nüüdki vee peal hoidma. O. Luts
oma {vana} mütsi ära sööma
ütlus, mida kasutatakse siis, kui ollakse milleski täiesti veendunud
♦ cit Ta lisas veel, et sööb oma mütsi ära, kui ta poole tunni jooksul teada ei saa, mis on juhtunud. J. Semper
♦ Ta lubas oma vana mütsi ära süüa, kui see tüdruk mehele saab.
[kellelgi] on aur peas
keegi on purjus, joobnud
♦ Mehel oli nähtavasti kõva aur peas, keel ei kuulanud sõna ja jalad ei kandnud.
♦ Kui aur on peas, siis läheb kohe magama.
[millegagi] on mutt {majas}
millelegi on lõpp tehtud, millegagi on lõpp, miski on lõpetatud
♦ cit Joomisega on mutt, sest surra ma veel ei taha. I. Sikemäe
♦ cit Laagriga on viie päeva pärast mutt majas. A. Liives
[kellelgi] on väle keel
keegi on sõnaosav, räägib palju ja kiiresti
♦ Nii väledat keelt, kui minu emal ei tea ma teistel olevat.
♦ Küll tal on väle keel, räägib maad ja ilmad kokku.
pihku võtma
1. kätte võtma
♦ Ta pole vist kunagi ühtki raamatut pihku võtnud.
2. endale allutama, korrale kutsuma, kedagi tublisti noomima, riidlema
♦ Kasvataja võttis lapsed kohe algusest peale karmilt pihku.
♦ Ta lubas oma noorema venna kõvasti pihku võtta.
♦ cit „Ei, ma võtan teid veel pihku,“ ähvardas Juku Pupu. L. Vaher
püstijalu rikkaks minema; püstijalu rikkaks saama
väga kiiresti rikastuma
♦ Ainult töörügamisega püstijalu rikkaks ei saa, on vaja veel väikest kavalust ja äriõnne.
♦ Ajas head äri ja läks püsti rikkaks.
rüütliks lööma
1. rüütliseisusesse tõstma
♦ cit Siis löön ma sinu, Hendrik Madara, Mudila esimese klassi rüütliks ja kavaleriks. E. Särgava
♦ Talle tuli meelde, et ta pole veel rüütliks löödud ja vastavalt rüütliseadusele ei tohi ta ühegi rüütliga võidelda.
2. ausse tõstma, austama hakkama
♦ cit Jälle mind tõsteti kaupmehe ausse,/ Miitra „lõi rüütliks“, ohoo! P. Haavaoks
♦ Vastavalt vajadusele lüüakse kääbuseid rüütliks ja rebitakse pjedestaalilt tõelisi suurmehi.
see veel puudus (puudub, puuduks)
pahameelt, rahulolematust väljendav hüüatus
♦ See veel puudus, et talle kõik ette kantaks!
♦ See veel puudus, et oma teenijadki muigama hakkavad.
♦ See veel puudus, et sina ka haigeks jääksid!
♦ Ma ei lähe kooli. – See veel puudus!
sita sisse {ära} uppuma; sopa sisse {ära} uppuma kõnek
mustuses elama, räpane, kasimata olema
♦ No nüüd ütle veel seda, et kui sina ei koristaks ja kasiks, siis me upuksime sita sisse ära.
♦ Upud siin kodus sopa sisse ära, miks sa enda järelt ei kasi.
suhu saama; suu sisse saama
1. midagi söödavat või joodavat maitsma või sööma, midagi söönud või joonud olema
♦ cit Villu hakkas kõige armsamini küll sööma, sest ...täna ei ole ta veel midagi suhu saanud... Juhan Liiv
♦ Võõrad road, mida keegi polnud varem suhu saanud, maitsesid hästi.
2. üldiseks kõneaineks saama
♦ cit Nõnda sai Indrek oma tassikõrvadega igamehe suhu. A.H. Tammsaare
teist keelt rääkima; teist keelt kõnelema
1. millelegi vastu rääkima
♦ Aga kõike, mis sa kõneled, ma ei saa uskuda.
♦ cit Mul on andmed, mis kõnelevad teist keelt. J. Ruven
♦ Kõik tundemärgid räägivad sootuks teist keelt.
2. kellegi suhtes teistsuguseid abinõusid rakendama, teistmoodi käituma
♦ Kui sa heaga aru ei saa, peab sinuga teist keelt kõnelema.
♦ cit „Sinuga, Priidu, sedaviisi ei saa, sinuga tuleb teist keelt kõnelda!“ ütles ta. „Õiendame ikkagi kohtulaua ees..." P. Vallak
tulevikumuusika
unistus, kättesaamatu soov
♦ cit Kas... ei tea, et rahu ei ole maailmas igapäevane asi, et rahu eest tuleb võidelda ja armeede likvideerimine on veel kauge tulevikumuusika. I. Piik
varnast võtta olema
käepärast, kiiresti võtta olema
♦ cit Ettevõte võiks olla laiemgi, kuid pole huvilisi noori ja uurimismetoodikagi pole just varnast võtta. H. Rätsep
♦ cit Väärt naisterahvaid pole varnast võtta. A. Valton
♦ cit Mõistukõned olid Maril nagu varnast võtta.. H. Keem
♦ cit... nagu oleks mina mõni asi, mida võib varna otsast võtta. A.H. Tammsaare
vastu kaela andma {äigama, tõmbama, virutama, ...}; mööda kaela andma {äigama, tõmbama, virutama, ...}; üle kaela andma {äigama, tõmbama, virutama, ...} kõnek
tugevasti lööma, virutama, äigama
♦ Anna aga mööda kaela, küll siis õppust võtab.
♦ Ähvardas norijale üle kaela tõmmata.
♦ cit Mis sa pirised? Ole rõõmus, et ma sulle veel üle kaela ei tõmmanud... V. Beekman
♦ Oled niisugune käpard – tõmban üle kaela!
viinamarjad on hapud
ihaldatavast ja kättesaamatust loobumist kommenteeriv väljend
♦ Aga kui helge tuleviku viinamarjad on veel alles hapud, siis ei maksa teda ka ihaldada.
voodit jagama [kellegagi]
kellegagi magama, seksuaalvahekorras olema
♦ cit Et on niisuguseidki, kellega Reet oma voodit jagab, kellele ta midagi ei keela. P. Kuusberg
♦ Ta on enam kui ühe mehega oma voodit jaganud ja seda pandi talle pahaks.
ühist keelt leidma
kokkuleppele, vastastikusele arusaamisele jõudma
♦ Ühesuguste huvidega inimesed leiavad ikka ühise keele.
♦ Isa ei leidnudki pojaga ühist keelt.
♦ cit Me oleme... vähemalt sada tundi juttu ajanud, ja isegi siis, kui me ühist keelt ei leidnud, olime siirad. J. Smuul
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |