[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

[miski] ei lähe suust alla; [miski] ei lähe suust sisse
kellelgi pole söögiisu, keegi ei taha midagi süüa, kellelegi miski ei maitse
♦ Pekk igatahes mul suust alla ei lähe.

[keegi] ei mahu {enam} oma naha sisse
keegi on uhkust, tähtsust täis
♦ Ostis maja ja nüüd ei mahu enam oma naha sisse.

ei ole (pole) aega higi otsalt pühkida

→ ei ole (pole) aega suudki maigutada

ei ole (pole) kiita {poiss}
miski pole kuigi hea, on kaunis halb
♦ cit Toetan ennast kännu otsa istuma, tulele hästi ligi, sest detsembrikuu tuul koos potsuvate vihmapiiskadega pole ikka kiita poiss. O. Kool
♦ Vanglate sanitaarne olukord pole kiita.

ei tea mis; ei tea kui
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Sinul on ikka vaja ei tea mis toredust taga ajada.
♦ cit Asutas omale töökoja, pidi ei tea mis ära tegema. A.H. Tammsaare
→ mine tea mis {kes, kui, kus, mida, ...}

endast ei tea mis (mida) arvama; endast palju arvama
endast väga heal arvamusel olema
♦ Talle kuluks nina pihta anda, arvab endast ei tea mis.
♦ Arvab endast liiga palju.
♦ Ei võtnud pakutud kohta vastu.

haisu ninna (ninasse) saama [millestki]; lõhna ninna (ninasse) saama [millestki]
millestki kuulmise, teadete kaudu teada, aimu saama
♦ cit Ta oli rüüstamisest haisu ninna saanud ja tulnud siia redusse. J. Madarik
♦ cit Aga eks Tuuletark juhtunud õigel ajal tuult nuusutama, saanud vandenõust haisu ninna. O. Kangilaski
♦ cit Esialgu aga peame kõike seda kraami väga salajas hoidma, et naabrid haisu ninna ei saaks. A. Gailit

head isu
viisakusvormel söögilauda tulles ja sealt lahkudes
♦ „Head isu,“ soovis noormees, kui lauast tõusis.

hea meel, et hing sees
vastus pärimisele hea tuju kohta
♦ Miks sul nii hea tuju on? – Hea meel, et hing sees.

higi ja vaev
suur, ränk, vaevarikas töö
♦ cit Jälle on armas Issand saatnud ühe röövli nuhtluseks kaela, täidab vaid mõnuldes oma korisevat vatsa ligimese higist ja vaevast. A. Gailit
♦ Higi ja vaevaga teenitud raha.

higi ja verega
ränga, tapva tööga, väga suurt vaeva nähes
♦ Vägevad püramiidid on püstitatud tuhandete orjade higi ja verega.
♦ Ma olen selle talu higi ja verega rajanud ja niisama ma teda käest ei anna.

hilp ees, tallukas taga; hilp ees ja tallukas taga

→ hilp ees, teine taga

hilp ees, teine taga; hilp ees ja teine taga
räbalais, viletsalt riides
♦ cit... aga millega ta toidaks ja kataks naist, kui tal endalgi on hilp ees ja teine taga. O. Luts

hing on haige
keegi tunneb suurt hingepiina, on mures, vaevleb sisemiselt
♦ Hing on haige õnnetust armastusest, suurest murest.

hing {on} niidiga kaelas; hing {on} paelaga (paelapidi) kaelas; hing {on} nööriga kaelas; hing {on} lõngaga (lõngapidi) kaelas
1. raske on hingata (jooksmisest vms)
♦ Jooksis teistele järele, nii et hing paelaga kaelas.
2. keegi on väga vilets, haige, suremas
♦ Mehel hing niidiga kaelas, ei ta ela ega sure.
♦ Pole sa seal saepea otsas ise sugugi parem, kui mina.
♦ cit On see hing sinulgi paelaga kaelas. E. Krusten
3. keegi on majanduslikult raskes olukorras, elab vaesuses ja viletsuses
♦ cit Mõnedel, näe, talud ja mõisaväljad käes, teisel jälle – et hing niidiga kaelas. R. Sirge

hing on {rinnus, kurgus} kinni
1. kellelgi on hingamine takistatud, raske on hingata
♦ Hirmust, põnevusest on hing kinni.
♦ Jooksis nii, et hing kinni.
♦ Kui finišisse jõudis, oli hing rinnus kinni.
2. millegi edasine töö, tegevuse vm jätkamine on peaaegu võimatu
♦ Ta firmal on hing kinni.
♦ Pankrot on ukse ees.

hing saab täis; hing kargab täis; hing läheb täis
keegi saab kellegi või millegi peale vihaseks
♦ Sellest häbematust pilkamisest karanud tal hing täis.
♦ Kui isal hing täis saab, siis ärgu lapsed silma alla tulgu.

hobuse isu
suur, hea söögiisu
♦ Sel mehel on hobuse isu.

hädas nagu (kui) lits lapsega
äärmises hädas, väga suures kitsikuses, ahistuses
♦ Nii kange himu oli autot saada, et ostis vana risu kaela.
♦ Nüüd on hädas nagu lits lapsega.

hääli (häält) sisse lööma; hääli (häält) sisse panema; hääli (häält) sisse ajama; hääli (häält) sisse tõmbama
pilli mängima panema, mootorit käima panema vms
♦ Löö lõõtsale hääled sisse ja lase üks tantsulugu.
♦ Lõi autole hääled sisse ja sõitis minema.
♦ Ta oskas isegi viiulile hääled sisse ajada.

hääli (häält) sisse saama; hääli (häält) sisse võtma
mängima hakkama (pilli kohta), käima hakkama või minema (mootori vms kohta)
♦ Mootor sai, võttis, hääled sisse.
♦ Auto sai lõpuks hääled sisse ja hakkas liikuma.

[millegi] ihu ja hing olema
millegi eestvedaja ja korraldaja olema, mingi ürituse kõige tähtsam tegelane
♦ cit... ta oli ihuks ja hingeks Tallinna Draamateatri loomisel. K. Ird
♦ Ta oli delegatsiooni juht ning asja ihu ja hing.
→ hing olema

isa on metsas, saba seljas
isa puudumise korral kasutatav ütlus
♦ cit (vallaslapse kallal haugutati)... et kus su isa: isa metsas, saba seljas. M. Sillaots

ise enda (enese) peremees {olema}; iseenese (iseenda) peremees {olema}
ise enda eest otsustama ja vastutama, teistest sõltumatu olema
♦ Ta on iseenda peremees ja teeb, mida tahab.
♦ Ta ise oli aga järjest vähem enda peremees.
♦ cit Reet köitis teda ikka tugevamini. P. Kuusberg

ise laudas, saba rõngas
vastus inimesele, kes tõstab end oma jutuga liialt esile, kasutades sõna „ise“

ise läks vasikaga turule

→ ise laudas, saba rõngas

ise mees, ise mehike
iseseisev inimene

issanda vits; jumala vits; taeva vits
karistus, nuhtlus
♦ cit Taani mõõk on paljudele otsekui issanda vits, mille vastu keegi ei saa. H. Sergo
♦ cit... see Issanda vits, see katkutõbi... J. Kross
♦ cit Kui Jumala vits juba on karistanud, sääl ei pea inimene enam viha pidama. J.V. Jannsen
♦ cit... taeva vitsana me nuhtleme... G. Meri (tlk)
♦ Kontroll tabas neid ootamatult nagu issanda vits.

issa pojuke, püha ristike; issa pojuke, püha vaimuke; issa ristike, püha vaimuke van
ehmatust, kohkumist väljendav hüüatus
♦ cit „Issa pojuke, püha vaimuke!“ kiljatas saunanaine ja hüppas tagasi. F. Tuglas

jumal teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ cit Ning siis hõikan ma toda inimest, hõikan ja hakkan talle rääkima jumal teab mida ja mispärast – võib-olla vaid selleks, et näeks too inimene, et ka mina olen mees, hingan, kannatan, tunnen rõõmu suvepäevade ilust. A. Gailit
♦ cit...kui võõrad inimesed kolavad minu majas ja minu krundil, nad võivad seal teha jumal teab mida. A. Gailit
♦ Jumal teab, kus ta kolab.
♦ Tegi, nagu oleks käsil jumal teab kui tähtis töö.
♦ See pole jumal teab kui kallis.
♦ See pole töö, see on jumal teab mis.
♦ Ma ei jõua seda tööd jumal teab millal valmis.
♦ Raiskavad oma aega ja jõudu jumal teab mille peale.
♦ Alustas meist, aga lõpetas jumal teab millega.
♦ Hakkas mulle jumal teab mida tõestama.

{kes} teab mida {mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, pole teada, kes seda teab
♦ See on juba kes teab mis!
♦ Ega ta kes teab mis asi mees olegi.
♦ Ega see teab kus kaugel olegi.
♦ Raamatud on siin seisnud teab mis ajast juba.
♦ Näonahk pole mul tõepoolest teab mis.
♦ Ega see teab kui kõrgele ulatugi.

kimpus nagu (kui) kits kirikus
väga suures kitsikuses, hädas, ahistuses

kisu või härgadega maast lahti
kedagi on tema kõva une tõttu väga raske äratada, üles ajada
♦ Igal hommikul on sama tants, kisu poiss või härgadega maast lahti.

kits kärneriks
isik rollis, kus ta ei saa jätta oma positsiooni kuritarvitamata
♦ cit Või uus tööstus-kaubandusminister? Kas leidub paremat kitse kärneriks kui Potermann? Mahhinatsioonide meister, kohtualune kelm ... J. Semper
♦ cit „Vaata sa, Joosep, et hoolitsed mu pruudi eest,“ ütles siis, osutades Veerale. – „Ehk paned kitse kärneriks!“ hüüdis Friida. A. Mälk

kott mis kott
täiesti pime, pilkane pime
♦ cit Sügisene õhtu, vara läheb pimedaks ja varsti on kott mis kott. E. Maasik

kuhu peab risti tegema; kuhu peab risti tõmbama; kuhu tuleb rist teha
üllatuse, imestuse puhul kasutatav väljend
♦ Kuhu ma pean risti tegema, et sellised mehed tulid appi!
♦ Kuhu tuleb rist teha, ta palus vabandust!

kuhu sa hingega pääsed; kuhu sa, hing, pääsed
pole midagi parata, pole midagi teha
♦ Söök on kallis, aga pere tahab toita. Tuleb osta, kuhu sa hingega pääsed.
♦ Sa siis ikka lähed? – Kuhu sa hingega pääsed. Tuleb minna.

kui hing {on} armas
kui ei taha elu kaotada
♦ Kui hing armas, siis lase jalga.

kui juba, siis juba
kui midagi teha, siis põhjalikult
♦ Täna õhtul läheb peoks. Kui juba, siis juba.
♦ cit...tema võttis palju radikaalsemad abinõud tarvitusele. Kui juba, siis juba, ütles ta iseendale... A.H. Tammsaare

kui mitte heaga, siis kurjaga
kui mitte meelitamise, rääkimisega, siis karistamisega
♦ Poisist tuleb jagu saada. Kui mitte heaga, siis kurjaga. Muidu läheb hukka.

kurat teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...} vulg
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Kurat teab, mis kõik võib juhtuda.
♦ Kurat teab, kuhu see aeg küll kaob.
♦ Päris siin igasugu asju, kurat teab mida ta tahtis.
♦ Uksed pärani lahti, kurat teab, kes sisse võib astuda.
♦ See pole enam kord, vaid kurat teab mis!
♦ Ajab kurat teab mis jama.

lits ka ei võta viimast
manitsev ütlus, kui keegi muutub liiga ahneks
♦ Sa teed mu puupaljaks, jäta särkki selga, lits ka ei võta viimast.

[kellelgi] logiseb see kruvi, mis teisi kinni hoiab

→ kruvid logisevad {peas}

maias nagu (kui) kits kuse järele vulg
väga maias
♦ cit Sass on maias naiste peale nagu kits kuse järele. P. Kuusberg
♦ cit Viinaviga küljes... jookseb nagu kits kuse peale. M. Traat
♦ cit Armastad seda kibedat nagu kits kust. T. Lehtmets

maksku mis maksab
tingimata, kindlasti, kõigest hoolimata
♦ Ta katsus maksku mis maksab endale tähelepanu tõmmata.
♦ Kool tuleb ära lõpetada maksku mis maksab.
♦ Maksku mis maksab, ma pean korteri saama.

mida {mis, kes, keda, kuhu, kus...} põrgut
keegi ei tea, pole teada
♦ Mis, mida põrgut siin veel passida!
♦ Kes põrgut käskis sul seda öelda.
♦ Kuhu põrgut sa mind tõid?

mine tea mis {kes, kui, kus, mida, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Mine tea kui rikast meest sa ikkagi ei saa.
♦ cit Siin on elanud nõukogudeaegne linnapea ja veel mine tea mis tähtsad tegelased. J. Madarik
♦ cit Ei olnudki tea mis suur loom, aga – me olime suured võidumehed. A. Kitzberg
♦ Lubas mine tea mis asju kõike teha.
♦ Tuli väärikalt käituda, muidu hakatakse veel mine tea mida mõtlema.

mis [kellelgi, kellegi] arus on
kellegi hämmastava, imestama paneva käitumise või teguviisi puhul kasutatav väljend
♦ Mis sul küll arus oli, et sellise korteri ära vahetasid?
♦ cit Mis nende meeste arus küll on, et niisukesed meeldivad. A.H. Tammsaare
♦ Mis tal arus on?
♦ cit Mis ta, nurjatu endast mõtleb? A. Kaal
♦ Mis emal küll arus oli, et lapsed üksi jättis.

mis [kellelgi, kellegi] arusse on läinud
kellegi hämmastava, imestama paneva käitumise või teguviisi puhul kasutatav väljend
♦ cit... mis selle Kõrboja Anna arusse on läind, et vigast hakkab tahtma... A.H. Tammsaare
♦ Mis sinu arusse küll on läinud, et südaööl minema hakkad.
→ mis arus on

mis asja
miks, mis põhjusel, mida
♦ Mis asja sa riidled?
♦ Mis asja ta siis ära tegi?

mis ei karju hamba all
miski kõlbab süüa
♦ Ma söön kõike, mis hamba all ei karju.

mis hea pärast
miks, mis põhjusel
♦ Mis hea pärast ma peaksin tema ees vabandama?

mis häda pärast
miks, mis põhjusel
♦ Mis häda pärast ma peaksin valetama?

mis kärbes [kedagi] hammustas
mis juhtus?, mis viga?, mis on lahti?
♦ Mis kärbes sind hammustas?
♦ Pole sind nii tigedana näinudki.

mis liig, see liig
asi on ületanud igasuguse piiri
♦ Mis liig, see liig. Nüüd kirjutan küll kaebuse.

mis läinud, see läinud
ebaõnnestumise konstateeringuna kasutatav väljend
♦ Mis läinud, see läinud.
♦ Hakka aga uut naist otsima.

mis näoga; missuguse näoga; millise näoga
millise sisetundega
♦ cit Mis näoga mu laps nüüd teiste silma alla läheb. A.H. Tammsaare
♦ Mis näoga sa talle seda rääkima lähed?
♦ Mis näoga ma talle nüüd otsa vaatan?
♦ Millise näoga lähen ma kohvikusse, millise näoga õmbleja juurde, millise näoga lokkija juurde, millise näoga teatrisse.
♦ cit Mul ei jää muud üle, kui võtta mürki – või sõita ära välismaale. R. Tiitus

mis näo [keegi] teeb; missuguse näo [keegi] teeb
kuidas keegi suhtub millessegi, kuidas keegi millelegi reageerib
♦ cit Ma tahaksin näha, mis näo ta teeks, kui sina ühel päeval tahaksid mõne nätlejannaga jalga lasta. K. Ristikivi

mis sa {hing} ütled; mis sa {hing} kostad
imestust, üllatust, jahmatust väljendav hüüatus
♦ cit Puusepp tegi meile kõigile silmad ette. Minule ka, mis sa hing kostad... E. Vetemaa
♦ cit „Noh, mis te kostate!“ Unnanöör oli täies pikkuses lahti veetud. E. Raud

mis sa tahad tulele panna; mida tulele panna
nõutust, kahevahelolekut väljendav hüüatus, kuidas küll toimida, mida peale hakata
♦ cit Isa... muheles viimaks omaette: „No mis sa tahad tulele panna? Poissi pole vatis hoitud, näe kui noorelt juba tiivad kannavad.“ A. Kaskneem

mis seal ikka; mis siis ikka; mis siin ikka
mis sinna parata, ega midagi, olgu
♦ cit Tema isa ei olnud enam..., paljusid sõpru ei olnud enam..., aga mis seal ikka – võit oli saabunud ja vaenlane oli vääratud. A. Antson
♦ Mis seal ikka, ma käin ise ära.
♦ Tee pealegi nii, mis seal ikka.

mis seal {pattu} salata
tuleb tunnistada, peab tunnistama, tõele au andes
♦ Mis seal pattu salata, niisuguseid vigu on küllalt tehtud.

mis süda {sees} ütleb
mida keegi tunneb, mida miski kellelegi tähendab
♦ Mis ütleb vaese naise süda sees, kui see lugu ilmsiks tuleb!

mis sülg suhu toob
mõtlematult, hoolimatult, mis aga pähe tuleb {ütlema, ...}
♦ cit Vahi, kus asjamees! Kõik, mis sülg suhu toob, muudkui teisele kaela! H. Pukk
♦ cit...ei ole mõtet kõike kuulata, mida sülg suhu toob! L. Promet

mis viga
on hea
♦ Mis sul viga, kõik tehakse ette ja taha ära.
♦ Mis viga rääkida, aga katsu teha!

must kass on [kellegi] vahelt läbi jooksnud
kellegi vahel on lahkhelid, keegi on omavahel tülli või pahuksisse läinud
♦ Nad mossitasid, nagu oleks must kass nende vahelt läbi jooksnud.
♦ cit „Ootasin jah. Mis sa norid!“ sähvas Juta. Tüdrukute vahelt oli vist must kass läbi jooksnud. H. Luik

mõni teab mis {mida, kes, kus, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Tüdrukud sosistasid nii, nagu oleks neil mõni teab mis saladus.
♦ Mõni seda teab, millega see lugu oleks lõppenud.
♦ Ta jõuab kolme päevaga Berliini, Pariisi, Londonisse, Rooma ja mõni teab kuhu ilma otsa veel.
→ jumal teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}

märg nagu (kui) kass; märg nagu (kui) kassipoeg
väga märg, läbimärg (inimese kohta)
♦ Vihma hakkas sadama, kui koju jõudsin, olin märg nagu kass.

nagu (kui) eesel kahe heinakuhja (kuhja) vahel; nagu (kui) kits kahe heinakuhja (kuhja) vahel
inimene, kes kahe võrdse võimaluse vahel valida ei oska
♦ Mis sa nüüd oskad ette võtta?!
♦ cit Olin nagu eesel kahe heinakuhja vahel – kas valada jahu tagasi või mitte. R. Vaidlo

nagu (kui) hiir; nagu (kui) hiirepoeg
tasa, vaikselt, tasane, vaikne
♦ Istub üksinda toas ja on vait nagu hiir.
♦ Keegi koputas. Olin nagu hiir, ma ei tahtnud reeta, et olen kodus.
♦ Vait nagu hiir urus.
♦ Vait kui hiirepoeg.

nagu (kui) issanda püss
äge, äkiline
♦ cit Kus enne oli Kusta, nagu välk ja pauk, nagu issanda püss! R. Roht

nagu (kui) kass hiirega mängima
kellegagi kavaldama, vigurdama, kedagi narritama
♦ Tüdruk mängib sinuga nagu kass hiirega, kuidas sa sellest aru ei saa.
→ kassi ja hiirt mängima

nagu (kui) kass ja koer elama
pidevalt tülis, halvas vahekorras olema, halvasti läbi saama
♦ Tülitsesid ja riidlesid, elasid nagu kass ja koer, aga lahku ka ei läinud.

nagu (kui) kuninga kass elama
muretult ja jõukalt elama
♦ Vaba kõigist muredest, elasin puhkuse ajal nagu kuninga kass.
♦ Sa elad kui kuninga kass – pole sul muret ega kohustusi.
♦ Olla jõuka firma külaline Hiinas tähendab elada nagu kuninga kass, kui sotsialistlik hoolimatus välja arvata.

nagu (kui) mustlase püss {äkiline, äge}
väga äkiline, äge
♦ Naine oli äkiline nagu mustlase püss, mees seevastu rahu ise.

nagu (kui) oleks kits sabaga löönud
kiiresti, märkamatult kadunud, nagu poleks olemas olnudki
♦ cit Nädal jälle läbi, nagu oleks kits sabaga löönud, ei saa heinamaa poole ... T. Otsason

nagu (kui) puss villavaka sees
hästi vilets, väärtusetu, hädine
♦ Mees või asi, käpard ja venimus nagu puss villavaka sees.

nagu (kui) viis kopikat
täiesti kindlalt, kindlasti
♦ Hommikul oled kohal nagu viis kopikat ja jutul lõpp.
♦ cit Sinu oma on Hans nagu viis kopikat. B. Alver

nagu (kui) üks ihu ja hing
väga üksmeelselt; väga üksmeelsed
♦ cit Tal olid toredad poisid, nad tegid oma tööd nagu üks ihu ja hing. H. Väli
♦ Noorpaar oli nagu üks ihu ja hing.

nagu kärin; kui kärin; mis kärin
hoogsalt, täie hooga
♦ Töö läks nagu kärin.

nagu muiste ja mullugi; nagu mullu ja muistegi; mis muiste ja mullugi
nagu vanasti, nagu ennegi
♦ cit Ta on ikka seesama, mis muiste ja mullugi; ikka seesama kõrvuni ulatuv krae, seesama terav nina ja alatine naeratus näol. O. Luts

nagu mürin; kui mürin; mis mürin
hoogsalt, täie hooga
♦ Rukis kasvab mis mürin.

nagu vits vette kaduma
kellegi silmapiirilt jäljetult kaduma
♦ cit... sa olid linnast kadunud nagu vits vette. O. Luts
♦ Kui ta kuulis, et politsei teda otsib, kadus silmapiirilt nagu vits vette.

{nii} et higi otsa ees
väga pingsalt, kõigest jõust, tugevasti, tublisti (füüsilist tööd tegema)
♦ Kevas väsimatult edasi, nii et higi otsa ees.

{nii} et hing väljas; {nii} et hing kinni; {nii} et hing armas
hoogsalt, pingeliselt, ägedalt
♦ Rassib, vehib tööd teha nii, et hing väljas.
♦ Mina töötagu nii, et hing kinni, aga sina...
♦ Sattus hoogu ja lõhkus puid et hing armas.

{nii} et kärin taga; {nii} mis kärin taga
kiiresti, täie hooga, hoogsalt (intensiivse tegevuse kohta)
♦ Sõnnikuvedu käis nii et kärin taga.
♦ cit Kui organiseerida, siis nii, et kärin taga. A. Valton

{nii} et ragin {taga}; {nii} mis ragin {taga}; nagu ragin
hoogsalt, täie hooga (intensiivse tegevuse kohta)
♦ cit Mees räägib: „Kui maale saame, võtan Urve ära, nii et ragin taga.“ A. Valton
♦ Läksid omavahel tülli nagu ragin.

{nii} et tiriseb (tirises); {nii} mis tiriseb (tirises); nagu tiriseb (tirises)
hõlpsasti, libedalt, kerge vaevaga
♦ Võttis raske koti selga ja tuli sellega koju mis tirises.
♦ Tantsimine läheb mis tiriseb.

{nii} et tolmab (tolmas); {nii} mis tolmab (tolmas); nagu tolmab (tolmas)
kiiresti, hoogsalt, täie hooga (intensiivse tegevuse kohta)
♦ Saad mu käest nii et tolmab.
♦ Pani jooksuga minema nii et tolmas.
♦ Niidab nii et tolmab.
♦ Otsis kõik keldrid ja aidanurgad läbi nii et tolmas.

{nii} et tolm taga; {nii} mis tolm taga
hoogsalt, kiiresti
♦ cit Istume peale ja laseme käia, nii et tolm taga. O. Luts
♦ Parmud panid loomad nii üle kraavide ja põõsaste jooksma, et tolm taga.

{nii} et tolmujutt taga; {nii} mis tolmujutt taga

→ {nii} et tolm taga

{nii} kuidas jalad võtavad; {nii} nagu jalad võtavad; {nii} mis jalad võtavad; {nii} kui jalad võtavad
nii kiiresti, kui jõuab joosta
♦ Poiss tormas üle tee nii nagu jalad võtsid.
♦ Jooksis nii kiiresti kui vanad jalad võtavad.
♦ cit Ta jookseb, mis võtavad jalad, välja õuest ja väravast. D. Vaarandi

{nii} mis hirmus
tohutult, kangesti, kõvasti, hirmsasti, tugevasti
♦ Sajab mis hirmus.
♦ Murrab tööd teha mis hirmus.
♦ Higistasime nii mis hirmus.
♦ Lapsed müravad mis hirmus.
♦ Kade, vihane nii mis hirmus.
♦ Spordiväljakul oli kära ja kilkamist mis hirmus.

{nii} mis kole
tohutult, kangesti, kõvasti, hirmsasti, tugevasti
♦ Tuiskab mis kole, kõik teed on juba hanges!
→ {nii} mis hirmus

{nii} mis käriseb (kärises); {nii} et käriseb (kärises); nagu käriseb (kärises)
täie hooga, hoogsalt, kiiresti (intensiivse tegevuse kohta)
♦ cit Siis ei ole enam tarvis lugeda, siis tuleb raha muidugi, mis käriseb. M. Metsanurk
♦ Töö käib nii mis käriseb, kuigi oli palav.

{nii} mis kärtsub (kärtsus); {nii} et kärtsub (kärtsus); nagu kärtsub (kärtsus)
täie hooga, hoogsalt, kiiresti (intensiivse tegevuse kohta)
♦ cit Ma juhtusin seda nägema, kuidas ta revolvri võttis ja kohe pihta paugutas. No aga tõmmati siis ise kah kohe maha mis kärtsus. A. Jakobson
♦ cit Kui nüüd need... juba varastavad nii mis kärtsub, mis siis meiesugustelgi muud üle jääb. E. Kippel
→ {nii} mis käriseb (kärises)

{nii} mis laksub (laksus); {nii} et laksub (laksus); nagu laksub (laksus)
hoogsalt, kiiresti, ladusalt, hõlpsasti (millegi toimumise, kulgemise või intensiivse tegevuse kohta)
♦ Töö läheb mis laksub.
♦ Poisil läks lugemine juba nagu laksus.
♦ cit „Ujun (jõest) üle mis laksub,“ suurustas ta. A.H. Tammsaare
♦ cit Ainult pisut värnitsat peale ja talve peavad (saapad) vastu nagu laksub. E. Männik
→ {nii} mis plaksub (plaksus)

{nii} mis naksub (naksus); {nii} et naksub (naksus); nagu naksub (naksus)
hoogsalt, hõlpsasti (millegi toimumise, kulgemise, intensiivse tegevuse kohta)
♦ Tegi eksami ära mis naksus.
♦ Hirmus äkiline mees teine, annab kohe vastu vahtimist nii et naksub.
♦ Löön uue maja üles mis naksub.

nii mis nali
kergesti, hõlpsasti, ladusasti
♦ Teen selle asja ära nii mis nali.
→ nagu nalja

{nii} mis paugub (paukus); {nii} et paugub (paukus); nagu paugub (paukus)
kergesti, hõlpsasti, hoogsalt, erilise vaevata
♦ cit No kui mina... isameheks hakkan, siis titel on papa mis paugub! H. Raudsepp
♦ Tegi suure töö ära mis paukus!

{nii} mis plaksub (plaksus); {nii} et plaksub (plaksus); nagu plaksub (plaksus)
hoogsalt, kiiresti, ladusalt, hõlpsasti (millegi toimumise, kulgemise või intensiivse tegevuse kohta)
♦ Tüdruk keedab ja küpsetab nii mis plaksub.
♦ cit Ta on oma telgi siia üles löönud ja teeb raha kolme abilisega nii mis plaksub. R. Roht

{nii} mis ragiseb (ragises); {nii} et ragiseb (ragises); nagu ragiseb (ragises)
hoogsalt, intensiivselt, täie hooga
♦ Töö läks mis ragises.

{nii} mis raksub (raksus); {nii} et raksub (raksus); nagu raksub (raksus)
hoogsalt, täie hooga, intensiivselt
♦ cit Siis pole muud kui kihuta nimi alla mis raksub... M. Metsanurk

niipalju kui {nii nagu, kuidas, millal, kuni, mis, ...} süda kutsub; niipalju kui {nii nagu, kuidas, millal, kuni, mis, ...} süda soovib; niipalju kui {nii nagu, kuidas, millal, kuni, mis, ...} süda lustib
vabalt, vastavalt kellegi soovile, tahtmisele, tahtmise järgi
♦ cit Ta... võinud teha ja rääkida, mis süda kutsunud. E. Vilde
♦ cit Päevad läbi ainult mets ja jahti pea nõnda palju kui süda lustib. O. Tooming
♦ Uksed on lukustamata ja sisse võib astuda kel süda soovib.
♦ Tee nagu süda soovib.
♦ Tule millal süda soovib.

nina nagu (kui) Nissi kiriku torn
pikk ja peenike nina
♦ Mehel on nina nagu Nissi kiriku torn, pikk ja peenike.

[kellegi] nisu õitseb
kellelgi läheb hästi, kellelgi on mingil tegevusalal edu
♦ Spekulantidel läheb raskel ajal hästi, nende nisu õitseb.

{oh, ah, oi, ai} sa (sina) poiss
vaimustust, heameelt väljendav ütlus
♦ cit „Oh sa poiss!“ ütles Aadi endale. „Täkkesse läks! Oh sa poiss!“ J. Rannap
♦ Oh sa poiss, kui palju raha!

{oh, oi, ah, ai sa, sina} püha rist (ristike)
jahmatust, imestust vms väljendav hüüatus
♦ cit Oh sa püha ristike, veel praegu kostab kõrvus saagide vingumine ning puude langemine ikka viuh ja viuh! A. Gailit

{oh, oi, sa, sina} issanda rist ja karistus
kohkumist, üllatust, pahameelt väljendav hüüatus
♦ Issanda rist ja karistus, mis nüüd küll saab?
→ {oh, oi, sa, sina} issa rist

{oh, oi, sa, sina} issanda vits
imestust, üllatust, pahameelt väljendav ütlus
♦ cit Oi, issanda vits, kus on kooner mees... H. Lepik

{oh, oi, sa, sina} issa rist; {oh, oi, sa, sina} issa ristike; {oh, oi, sa, sina} issanda rist
kohkumist, üllatust, pahameelt väljendav hüüatus
♦ cit Mis seal seisab kääpa kohal/ lumelohal/ Issa rist! näh kadund ema –/ tema, tema! B. Alver
♦ cit Kuidas nad veel riideid lõhuvad – oh issaristike! E. Maasik
♦ Juba laps jälle sonib.
♦ cit Issaristike küll, mina, pime vanainimene, ei saa, ei oska ju sind aidata! J. Lepp

oleks minu isa härra, oleksin mina noorhärra

→ oleks on paha poiss

oleks on paha poiss
ebareaalse soovi, oletuse, ettepaneku vms puhul kasutatav väljend
♦ Oleks ja oleks, oleks on paha poiss.

olgu mis on; olgu kuidas on
kindlasti, tingimata
♦ Olgu mis on, ma pean minema.
♦ Töö tuleb ära teha, olgu kuidas on.

[kellelgi] on hais ninas; [kellelgi] on lõhn ninas; [kellelgi] on ving ninas
keegi on millestki teada, kuulda, aimu saanud
♦ Jaanil on vist hais ninas, et ma teisega käin.
♦ cit Sel mehel öeldi alati hais ninas olevat, kus midagi käärib, küpseb või keeb. R. Sirge
♦ Tal on vist lõhn ninas, et temast lahti tahetakse saada, miks ta muidu äraminemise juttu räägib.
♦ cit Minu võlapärijatel on ving ninas – nad tungivad korraga igast küljest peale. E. Bornhöhe

[kellelgi] on hing loojakarjas
keegi on surnud
♦ Endal hing peaaegu loojakarjas, aga muudkui teeks ja läheks.

[kellelgi] on hing sees
keegi elab veel, pole surnud
♦ Hea meel, et hing sees.
♦ Endal vaevalt hing sees, aga tikub heinamaale.

[kellelgi] on hing täis
keegi on kellegi või millegi peale vihane
♦ Hing oli täis nii enda kui teiste peale.
♦ Naisel oli hing mehe peale nii täis, et hakkas nutma.

[kellelgi] on hing väljas
1. keegi on surnud
♦ Kui hing väljas, küll siis on aega puhata.
♦ Tal hing ammu väljas.
♦ Juba mitu aastat surnud.
2. kellegi jõud, jaks on otsas, miski ei tööta enam, on lagunenud
♦ Autol on hing väljas, paras teine vanarauaks anda.

[kellelgi] on hirm nahas (naha vahel)
keegi tunneb hirmu, kardab, on hirmul
♦ Mul oli hirm nahas, et jääme rongist maha.

[kellegagi-millegagi] on lips läbi
on lõpp, läbi, otsas
♦ Hangeldamise ning raha kokkuajamisega on nüüd lips läbi.
♦ Maril on Jaaniga lips läbi, see vahib juba teist.
♦ Kes vahele jääb, sisse kukub, sellel on lips läbi – ees ootavad trellid.

[millelgi] on rist peal
miski on läbi, täiesti ebaõnnestunud, nurjunud, lõpetatud
♦ Korterivahetusel on siis rist peal.
♦ Buss ei tulnud ja kogu sõidul oligi rist peal.
♦ Sellel suhtel on nüüd õnneks või kahjuks rist peal.
♦ Talupidajad kurdavad, et maaelul on varsti rist peal.

[miski] on selge nagu (kui) viis sõrme
miski on täiesti selge, väga hästi teada
♦ Keerukamadki töövõtted on neil juba selged kui viis sõrme.
♦ cit Teie süüd on meile teada kui viis sõrme. V. Buk

[kellelgi] on visa hing {sees}
keegi on sitke, vintske
♦ Ei mina veel sure, mul on visa hing.
♦ Tal on visa hing sees nagu kassil.

pagan teab mida {mis, kes, kus, ...}
keegi ei tea, pole teada
♦ See on juba pagan teab mis!
♦ Pagan teda teab, mis tal mõttes oli.
♦ Pagan teab, kes nad on.
♦ Kes pagan seal vahet teha oskab.

peen (peenike) nagu (kui) hing
väga peenike
♦ cit... pingutab ja silib piinliku hoolega koonla ja värtna vahel jooksvat lõnga, et see peeneks saaks kui hing. E. Vilde
♦ Niit, lõng on peenike kui hing.

pergel teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...} kõnek
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Pergel teab, kes neist kaebamas käis.
♦ Pergel teab, kuidas see juhtus.

põrgu teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Põrgu seda teab, mis sellest üldse saab.

püha isa
paavst
♦ Püha isa külastas Varssavit mai alguses.

raha ei haise vanas
ei ole oluline, kas raha on teenitud ausal või ebaausal teel
♦ cit Ega see paber (raha) ei haise, et sa oma näo kõrvale pöörad. A. Gailit

taevas teab mida {mis, kes, kus, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Tühisel vahejuhtumil võivad vahel taevas teab missugused tagajärjed olla.
♦ cit Mis oli neid mõlemat teineteisele lähendanud? Taevas teab. E. Vilde

tee mis tahad; tehke mis tahate; tehku mis tahab
kõigest hoolimata, kõigele vaatamata, igatahes, kindlasti, tingimata
♦ Tee mis tahad, aga minema sa pead, muidu läheb meil kõigil halvasti.
♦ Kuidagi ei pääsenud üle jõe, tee mis tahad.
♦ Ta ei vasta, tee mis tahad.

teisest ooperist; ise ooperist
teisest ainevallast, teiselt alalt
♦ Vabandust, mul on küsimus, aga teisest ooperist.

tont teab mida {mis, keda, kes, kus, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Ega see tont teab mis hull olegi.
♦ Koguvad tont teab mis prahti.
♦ Tont teda teab, mida ta võib ette võtta.
♦ Tont teab, mida teha.
♦ Tont teab, mis teda vaevab.
♦ Vihastas tont teab miks.
♦ Tont teab, kus ta kolab.

toss on korstnas vulg
keegi on surmani väsinud või surnud
♦ Nüüd on väiksema poisi jaks otsas.
♦ cit Toss on korstnas, nagu öeldakse. J. Eilart

toss on loojakarjas vulg
keegi on surnud
♦ cit Katsu, et saad (hobusest) enne lahti, kui tal toss lõplikult loojakarjas. P. Vallak
→ toss on väljas

toss on väljas vulg
keegi on surnud
♦ Ei tea, kas ta on elus või on toss juba väljas.
♦ Sussid püsti, toss väljas.
♦ Masinal on toss väljas.

toss on õrrel vulg
keegi on surmani väsinud või surnud
♦ cit Natukese nalja pärast/ Olid meestel tossud õrrel/ Kolmekümne koolja kehad/ põrandalle kõik puistatud. Fr.R. Kreutzwald
→ toss on korstnas

täis nagu (kui) lass
1. kellegi kõht on väga täis
2. väga purjus

tühi teab {mida, kes, kus, mis, ...}
keegi ei tea, pole teada
♦ Ega ta tühi teab mis pikk olegi.
♦ Tühi teab, kus ta kolab.
♦ Tühi teab, mida ta tahtis.

uss närib südant (südames); uss närib hinge (hinges); uss närib rinnas
miski teeb muret, vaevab, ei anna rahu
♦ cit Teab mis uss tema südant näris? S. Truu
♦ cit Moraalne kokkuvarisemine närib nagu uss südame ümber. V. Riis
♦ Kadeduse uss näris ta hinges.
♦ Kahtluseuss näris ta südant.

vaga isa
vaimulik
♦ Vagad isad panid ta kirikuvande alla.

vaimne isa
mingi liikumise, koolkonna rajaja, kellegi suunaja, õpetaja
♦ cit 19. s. keskel saabus automaatmuusikariistade arengus murrang, mille vaimseks isaks oli... perfokaart-juhtimise põhimõtte avastaja. U. Agur

visa hingega {olema}
sitke, vintske {olema}
♦ Visa hingega nagu kass.

ühest kõrvast sisse, {ja} teisest välja laskma
kuuldut või öeldut tähelepanuta jätma, kohe ununeda laskma
♦ Laskis teiste õpetussõnad ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

ühest kõrvast sisse, {ja} teisest välja minema {lendama}
kohe ununema (kuuldu, öeldu kohta)
♦ cit Koduste hurjutustega on pojapoeg juba harjunud, lähevad kõrvast sisse, teisest välja. A. Tigane
♦ cit Ta rääkis veel igasuguseid õpetlikke asju, kuid need lendasid mul ühest kõrvast sisse, teisest välja. L. Kahas

{üks igavene} rist ja viletsus; {üks igavene} rist ja vaev
vaevarikas tegevus, täbar olukord
♦ Vanema pojaga on üks rist ja viletsus, mitte ei taha koolis käia.
♦ cit... aga neile see töö pole rist ja vaev, – ta on pagana huvitav asi! V. Beekman

üks mis kindel
täiesti kindel, pole kahtlust
♦ Üks mis kindel, täna läheb sõiduks.

üks mis selge
täiesti selge
♦ Üks mis selge, töö peab õhtuks valmis olema.

üle aisa lööma
abielu rikkuma, abikaasat petma
♦ Naine teadis, et mees armastas natuke üle aisa lüüa ega pidanudki seda nii väga suureks patuks.
♦ Kui tahad üle aisa lüüa, siis tee seda nii, et kogu küla ei kajaks.