[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

ajast maha jääma
elumuutustega enam mitte kursis olema, aja nõuetele enam mitte vastama
♦ Praeguste kiirete muutuste ajal on kerge ajast maha jääda.
♦ Kui ajalehti ei loe, siis jääd mõne päevaga ajast maha, kõik muutub nii kiiresti.

alla jääma [kellelegi-millelegi]
kellestki või millestki halvemaks, kehvemaks, nõrgemaks osutuma
♦ Minu kootud vaibad ei jää naabrinaise omadele kriipsu võrragi alla.
♦ Võõrustajad jäid „Kalevi“ meeskonnale alla.

aplaagrisse jääma
tööst, aktiivsest elust kõrvale jääma
♦ Vanad kõbid, aga aplaagrisse jääda ei taha.
♦ Kui ma aplaagrisse jään, kes mu peret siis toidab?

auku pähe rääkima [kellelegi]
kedagi rääkimisega, jutuga, keelitamisega veenma, nõusse meelitama
♦ Rääkisime talle augu pähe ja ta tuligi meie meeskonda üle.
♦ Naised oskavad meelitada ja auku pähe rääkida.
♦ Ta laseb lihtsasti augu pähe rääkida.

{endale} habemesse pobisema; {endale} habemesse pomisema; {endale} habemesse rääkima
väga vaikselt ja arusaamatult, ebaselgelt omaette rääkima
♦ Taat pobises midagi habemesse, keegi ei saanud aru, mida ta rääkis.
♦ cit „Aitäh sõidu eest!“ pilkab Lembit ja vupsab veduritrepist alla liivasele teevallile. „No-noh,“ pomiseb vana vedurijuht endale habemesse. H. Pukk

end sisse rääkima
oma jutuga end paljastama
♦ Hakkas keerutama ja rääkiski end sisse.

erinevat keelt rääkima
öeldut vastupidi, erinevalt mõistma, öeldust vastupidi, erinevalt aru saama, öeldusse erinevalt, vastupidi suhtuma
♦ Nad ei saagi kokkuleppele jõuda, sest räägivad erinevat keelt.
♦ Eluaeg rääkisid nad erinevat keelt, elasid nagu kass ja koer.

hilja peale jääma
tuleku või minekuga õhtul liiga hilisele ajale jääma
♦ Ära siis hilja peale jää, katsu valges koju jõuda.
♦ cit Jäin pisut hilja peale jah. R. Sirge

hinge peale (hingele) jääma {võtma, ...}
kedagi vaevama, rõhuma jääma, kellegi südametunnistusele jääma
♦ Teekäija hukkumine jäi autojuhi hinge peale.
♦ cit Kuid see polnud õige ja niisugust pattu ei tahtnud ta oma hingele võtta. A. Hint
→ südame peale (südamele) jääma

hinge pealt (hingelt) ära rääkima
avameelselt kõike ära rääkima, midagi rõhuvat, vaevavat pihtima
♦ Kui hinge pealt kõik ära räägid, hakkab kohe kergem.
♦ Laps rääkis emale kõik hinge pealt ära.
→ südame pealt (südamelt) ära rääkima

igaveseks vait jääma
ära surema
♦ cit... täna öösel algas surmaheitlus. Vastu hommikut oli kooliõpetaja igaveseks vait. R. Parve

ilma (ilmale, maailma, maailmale) tõugata jääma
vanemliku hoolitsuseta ja kaitseta jääma
♦ Kui ema suri, võttis vanaema lapse enda juurde, muidu oleks see maailma tõugata jäänud.
→ ilma (maailma) hooleks (hoolde) jääma

ilma (maailma) hooleks (hoolde) jääma
vanemliku hoolitsuseta ja kaitseta jääma
♦ Vaata, et pärast minu surma lapsed ilma hooleks ei jääks.

jalgu jääma
ette jääma, takistama hakkama
♦ Paistab, et ma olen talle jalgu jäänud.
♦ Sellepärast lähengi mujale.
♦ Mis ta sinna läheb, teistele jalgu.
♦ Eest ära, ärge jääge jalgu!
♦ Sügistöödega oldi talvele jalgu jäämas.
♦ Elule jalgu jääma.

jalust ära jääma
jalutuks jääma
♦ Lehm jäi kevadeks jalust ära.

jokki jääma
purju jääma
♦ Mehed jäid õllest lõpuks päris jokki.

jommi jääma
purju jääma
♦ See mees juba nii kergesti jommi ei jää.

jõminasse jääma
purju jääma
♦ Mehed jäid õllest jõminasse.

jõusse jääma
kehtima jääma
♦ Tema ettepanek jääb seega jõusse.
♦ Vana maaseadus jäi jõusse.

jänni jääma
raskesse, täbarasse olukorda, kitsikusse sattuma
♦ Tema juba jänni ei jää, tema saab igal pool hakkama.
♦ Kui jänni jään, tule appi.

[kellegi] kaela jääma
1. kellegi teise teha, hooldada, hoolitseda jääma
♦ Kodune töö jäi tervenisti naise kaela.
♦ Vanainimene jäi võõraste kaela, sest omakseid tal polnud.
♦ cit... ei saa ju ometi viimaseid kopikaid pulmadele panna ja siis isa kaela rippuma jääda. R. Sirge
♦ Talu võlad jäid pärija kaela.
♦ See töö jäi jälle minu kaela.
2. kellegi teise süüks jääma
♦ Seegi tegu jäi minu kaela, sain veel aastakese lisaks.

kaela määrima
1. kellelegi midagi või kedagi kavaluse või veenmisega poolvägisi sokutama, peale suruma
♦ cit Esiteks pole ma veel märganud, et ükski suurfirma meile oma plaate, veel vähem raha püüaks kaela määrida... J. Ojakäär
♦ Kaupmees oskas talumeestele igasugust kraami kaela määrida.
♦ Määris mulle poolvägisi mitu loteriipiletit kaela.
♦ Niikaua rääkis, kuni määriski mulle praktikantide juhendamise kaela.
♦ cit Paraku määriti Mirjamile juba praegu peigmeest kaela. A. Beekman
2. midagi kellegi peale veeretama, kellegi süüks ajama
♦ cit Erakordne leidlikkus, millega ta oma patud teiste kaela määris. H. Rajandi (tlk)

kahe silma vahele jääma
tahtmatult, hooletusest märkamata, tähele panemata jääma
♦ Igas suuremas töös võib midagi kahe silma vahele jääda.

kahe tule vahele jääma; kahe tule vahele sattuma
kahepoolsesse ahistusse sattuma
♦ Kokkuleplased sattusid oma laveerimispoliitikaga kahe tule vahele.

kalevi alla jääma
edasilükkamise tõttu lahendamata jääma
♦ Originaalne projekt jäi aastateks kalevi alla.

karpi jääma
teiste jooksjate vahele jääma, nii et ei pääse spurtima
♦ Ta ei pääsenud jooksu vedama, sest jäi karpi.

katki jääma
pooleli jääma
♦ Jutt jäi katki.
♦ Kaup, asi, sõit jääb nüüd küll katki.

kimpu jääma; kimpu sattuma
raskesse, täbarasse olukorda, kitsikusse sattuma
♦ cit Laiu masse on efektse sõnaseadmisega kerge lollitada, proffidega võib aga kimpu jääda. J. Ojakäär

kraesse määrima; kraesse sokutama
kellelegi midagi või kedagi vastu tema tahtmist peale suruma
♦ Korraliku kauba pähe sokutatakse meile igasugust prahti kraesse.
♦ cit Laen määriti rahvale kraesse, kuna võlakohustused sunduslikkude maksuabinõudena – rahana – käima pandi. V. Kingissepp
♦ Kogu süü määriti kõige noorema kraesse.

krilli jääma
pisut purju , vinti jääma

kuivale jääma; kuivale sattuma; kuivale jooksma
1. täbarasse, raskesse, väljapääsmatusse olukorda sattuma, hätta jääma
♦ Jooksis oma suurte plaanidega kuivale.
♦ Ettevõte kipub kuivale jääma, sest pole õiget juhti.
2. kellestki ilma jääma
♦ Poiss valis ja valis tüdrukuid, pärast jäi hoopistükkis kuivale.
♦ cit... Liina ei jäänud üheski tantsus kuivale. L. Hainsalu

kurba keelt rääkima
halvast, ebasoovitavast selget tunnistust andma
♦ Statistikaandmed räägivad majanduse kohta kurba keelt: majandus on põhjas.

kurku kinni jääma
erutusest, emotsioonide mõjul mitte öelda saama
♦ Ta tahtis karjuda, kuid hääl jäi kurku kinni.
♦ Vabandused jäid kurku kinni.
♦ cit „Jah, siis kui te ütlesite, et ... " Tiinal jäid sõnad kurku kinni. A. H. Tammsaare
♦ Naine oli kavatsenud pikemalt seletada, kuid millestki valusast jäid sõnad kurku kinni.

kurtidele kõrvadele {rääkima, ...}
kellelegi midagi rääkima, ilma et öeldut kuulda võetaks, mõistetaks
♦ cit... ta rääkis kurtidele kõrvadele: tema nõuanded ei meeldinud ei vürstidele ega käsilastele. A.H. Tammsaare
♦ Ta püüdis asja naisele selgitada, aga rääkis kurtidele kõrvadele.
♦ Kuulutas tõde kurtidele kõrvadele.
♦ Vastuvaidlused kõlasid kurtidele kõrvadele.
♦ Mõistlik ettepanek oli tehtud kurtidele kõrvadele.
♦ cit Sa ei kirjutaks kurtidele kõrvadele ja sõgedaile silmile. F. Tuglas

käiseid üles käärima; varrukaid üles käärima
tõsiselt, hoogsalt tööle asuma
♦ cit... õigem on võtta selline kohustus, mille täitmise juures peame tõsiselt varrukad üles käärima. O. Kuningas

kätega rääkima; kätega kõnelema
kätega kallale minema, püüdma oma seisukohti füüsilise vägivallaga, vägisi maksma panna
♦ Purjuspäi oli ta hirmus äkiline ja kippus kätega rääkima.
♦ Kätega rääkimisega ei jõua kunagi kuhugi.

külge jääma
omaks võtma, omaseks saama
♦ Kui mitu korda ühte ja sama asja räägid, eks siis ikka midagi külge ka jääb.
♦ Sellest ajast jäi tal külge harjumus tõusta kell kuus hommikul.

[kellegi-millegi] küüsi jääma; küüsi sattuma; küüsi langema
kellegi või millegi meelevalda, võimusesse sattuma
♦ Sattus liigkasuvõtja küüsi.
♦ Jäi politseile küüsi.
♦ Langes teeröövlite küüsi.

labida maksta jääma
eluajal jääb võlg tasumata, surm kustutab võla

lagedale jääma
hätta, kitsikusse jääma
♦ Kes kõik hinge tagant ära annab, jääb ise lagedale.

lapsekingadesse jääma
arengu algstaadiumisse, algastmele jääma, välja arenemata jääma
♦ See tööstusharu jäigi lapsekingadesse.

liivale (liiva peale) jääma
hätta, kimbatusse, raskesse olukorda jääma
♦ Ta on oma eluga liiva peale jäänud.
♦ cit Kui teist (mootorit) pole võtta, jääme liivale. O. Kool

lõksu jääma
kergeusklikult talitades vastase meelevalda jääma
♦ cit Jäi oma bandega Virumaal Kunda külje all lõksu, tõmmati viimse meheni sirgu. R. Kaugver

löögi alla {sattuma, jääma}
eriti tugeva ründamise alla sattuma
♦ Raudteelõik jäi vaenlase soomusrongide löögi alla.

maad ja taevad kokku rääkima {lubama, ...}; maid ja taevaid kokku rääkima {lubama, ...}
läbisegi paljudest erinevatest asjadest rääkima jne
♦ Lühikese ajaga suutis ta maad ja taevad kokku pärida.
♦ cit Lärmas teine maad ja taevad kokku... A.H. Tammsaare
♦ cit Ise lubas sealjuures maad ja taevad kokku, armastusest ja muust prahist. E. Rannet

maast ja ilmast {rääkima, ...}; ilmast ja maast {rääkima, ...}
rääkima tühjast-tähjast, läbisegi, paljudest asjadest rääkima
♦ Räägiti maast ja ilmast.
♦ Vatras maast ja ilmast.
♦ cit Aumann tegi algul juttu niisama maast ja ilmast. P. Viiding
♦ cit Ellen rääkis algul ilmast ja maast. A. Kaal

maast ja taevast {rääkima, ...}; taevast ja maast {rääkima, ...}
rääkima tühjast-tähjast, läbisegi, paljudest asjadest rääkima
♦ Me lobisesime maast ja taevast.
♦ cit Nõnda jutlesid isa ja poeg pimedas toas maast ja taevast... A.H. Tammsaare
→ maast ja ilmast {rääkima, ...}

maha jääma
haiguse, peksu vms tõttu mitte püsti olla suutma
♦ Käis haigena tööl, kuni jäi päris maha.
♦ Kes matsu sai, see maha jäi.

maid ja ilmu kokku rääkima {lubama, ...}
läbisegi paljudest erinevatest asjadest rääkima jne
♦ cit Ta sädistas veel maad ja ilmad kokku. L. Kahas
♦ cit Nad seletasid maad ja ilmad kokku. J. Madarik
→ maad ja taevad kokku rääkima {lubama, ...}

mett moka peale (mokale) määrima; mett keele peale (keelele) määrima
kedagi meelitama, kellelegi meelitusi ütlema, meelepärast juttu puhuma
♦ cit Poistele peab mett moka peale määrima ja ikka nägu näitama, kui oleks see, mis nemad teevad, kõige targem... B. Alver

musta valgeks tegema; musta valgeks rääkima
halba soodsas valguses näitama, vahekordi pahupidi pöörama
♦ cit Sa oskad kõnelda nagu papp kantslist, sa oskad musta valgeks ja valge mustaks teha. E. Vilde
♦ Hea jutumees räägib musta valgeks.

mõttesse jääma; mõttesse vajuma
sügavalt, süvenenult mõtlema hakkama
♦ Olin nii mõttesse vajunud, et ei kuulnud koputust uksele.
♦ Jäi hulgaks ajaks mõttesse, alles siis märkas rääkima hakata.
♦ cit Doktor laskub raskelt toolile ja näib paariks minutiks mõttesse vajuvat. B. Alver

mängust välja jääma
milleski mitte osalema
♦ Pea see asi enda teada, nii et naised jääksid mängust välja.

naeruks jääma
kellegi naerualuseks, pilkealuseks muutuma
♦ Kes teist naerab, see ise naeruks jääb.
→ naeruks saama

nagu (kui) pigi külge jääma
omaseks saama, külge harjuma
♦ cit Terve klass hakkas laginal naerma, ja Tootsile jäi see nimi külge nagu pigi. O. Luts

nagu (kui) seinale rääkima
kellelegi midagi rääkima, ilma et öeldut kuulda võetaks, mõistetaks
♦ Sama hea, nagu räägitaks seinale.

{nii} et suu vahutab (vahul) {peas} {rääkima, ...}
rohkesõnaliselt, bravuurselt {millestki rääkima, ...}
♦ Räägib nii et suu vahutab.
♦ cit... nüüd vahutas suu tänust ja kiitusest. L. Koidula

nõusse jääma
kellegi arvamusega ühinema, nõustuma
♦ cit Rein jäi juba peaaegu nõusse, et läkitab sooviavalduse ja dokumendid EPA-sse. O. Tooming

nõusse rääkima
kedagi keelitada või veenda püüdma
♦ Pean üksinda minema, ei õnnestunud kedagi nõusse rääkida, et kaasa tuleks.
→ nõusse meelitama

näost ära jääma
äärmiselt kahvatuks ja kõhnaks jääma
♦ Jäi haigusega näost nii ära, et ei tunne enam äragi.
→ näost ära lõppema

näppude vahele jääma
1. säästudena kogunema
♦ cit Mihkel oli... kõva meistrimees... Ju siis ikka midagi näppude vahele ka jäi. A. Kaal
2. varastama, näppama
♦ Küll seal laos midagi ikka näppude vahele jääb.

{omadega} vahele jääma
ilmsiks tulema, teatavaks saama, milleltki tabatud olema
♦ Konspiratsiooni on tarvis.
♦ cit Ilma konspiratsioonita oleme varsti vahel. E. Raud
♦ Jäi kohe valetamisega vahele.
♦ Kui isale vahele jään, on asi kuri.

{oma} käsi määrima
halva, ebaausa, kahtlase asjaga tegemist tegema
♦ Tema oma käsi spekulatsiooniga, vargusega määrima ei hakka, hea nimi on rohkem väärt.

{oma} näppe määrima

♦ Petmisega see mees oma näppe määrima ei hakka.
→ {oma} käsi määrima

oma sõna (sõnade) juurde {kindlaks} jääma
oma seisukohtadest, tõekspidamistest mitte taganema, oma lubadusi täitma
♦ See on mees, kes oma sõna juurde alati kindlaks jääb.
♦ Löö või maha, ta jäi ikka oma sõna juurde.
♦ cit Ja kui ta oma sõnade juurde jäi, tekkis meie vahel kokkupõrge. A. Hindrey
♦ cit Kuid olgu siis Anti tõesti nii lahke ja jäägu oma sõna juurde, olgu hommikul vaksalis. O. Luts

otsa jääma
väga kõhnaks jääma
♦ cit Mõni läheb priskemaks, mõni jääb otsa kui luu ja nahk... M. Metsanurk
♦ cit Tilde oli pulmadest saadik otsa jäänud, mustad varjud silmade all. H. Wuolijoki

paberile jääma
teoks tegemata jääma, kirjalikeks materjalideks jääma
♦ Projekt, otsus jäigi paberile.

pehmeks jääma
purju jääma
♦ cit Harri jäi juba esimeste pitside järel pehmeks. H. Angervaks

pehmeks rääkima
ümber veenma
♦ cit Ta rääkis mind pehmeks... veenis mind seni, kuni andsin talle oma isikliku arvamuse. J. Smuul
♦ Mind on küllaltki kerge pehmeks rääkida, olen järeleandlik.

pigisse jääma; pigisse sattuma
täbarasse olukorda, hätta jääma
♦ Jäin vastusega pigisse.

pihku jääma; pihku sattuma
kogemata kellegi voli, võimu alla, võimusesse, kellegi kätte sattuma
♦ Ei ole nali politseile pihku sattuda.
♦ Kui pihku jääd, tuleb kohus.
♦ Metsavennad olid end aastaid varjanud ja siis juhuslikult pihku sattunud.
♦ Seekord jäi röövpüüdja inspektorile pihku.
♦ cit Kas ma ta's veel ellu jätan, kui ta kord juba mulle pihku satub... A. Jakobson

pihtide vahele (pihtidesse) jääma {sattuma, ...}
täbarasse olukorda sattuma, kellegi või millegi võimusesse, vägivalla alla sattuma
♦ Jäi elu pihtide vahele.
♦ Ootamatult satuti vaenlase pihtide vahele.

pikalt ja laialt {rääkima, seletama, ...}; pikalt-laialt {rääkima, seletama, ...}
pikalt ja põhjalikult, liiga üksikasjalikult {rääkima, seletama, ...}
♦ Seletas pikalt ja laialt, mis ta tegi ja kus ta käis.

pika näoga {olema, jääma, ...}
pettunud, ebameeldivalt üllatunud
♦ Miks sa nii pika näoga oled? Kas pole rahul või?
♦ Jäi pika näoga vahtima.

plindrisse jääma; plindrisse sattuma
raskesse, täbarasse olukorda, kitsikusse sattuma
♦ Poleks uskunudki, et nii tühise asjaga plindrisse jään.
♦ Jäi oma tööga plindrisse.

pommi jääma
purju jääma
♦ Ta jääb kergesti pommi.
♦ Jäi õllest päris pommi.

poolele teele jääma
poolikuks, lõpetamata, katki jääma
♦ Uuendused ei tohi poolele teele jääda.
♦ cit Olen rõõmus, et teie ei jää poolele teele seisma, vaid püüate üha edasi, sõidate Pariisi õppima, end täiendama, oma saavutusi suurrahvaste omadega võrdlema. A. Gailit

poriga määrima
kedagi laimama, mustama, kellelegi halba või ebaausat asja omistama
♦ Kui kerge on teist poriga määrida.

purki jääma
täbarasse olukorda, hätta jääma
♦ Ära katsugi teda petta või talle valetada, võid ise nii purki jääda, et ei jõua pärast ära kahetseda.

puupaljaks {jääma}
täiesti vaeseks, ilma igasuguse varanduseta {jääma}
♦ Sõja ajal jäin puupaljaks – maja põles maani maha, kõik vajalik ühes sellega.
♦ Maarahvas jäi kolhooside algaastail puupaljaks.

pähe jääma
kuulamisest või kuulmisest, kordamisest meelde jääma
♦ cit Aga kuna tal laul seekord kergesti pähe ei jäänud, lasi ta seda Kaarlil enesele ikka uuesti ja uuesti korrata. A. Hint

pähe määrima
1. kellelegi midagi poolvägisi sokutama
♦ Mida selle poolriknenud kaubaga teha, kellele sa ta pähe määrid!
2. harilikult käskivas kõneviisis: millestki keeldumise korral kasutatav väljend, hoia endale
♦ Määri se raha endale pähe, kui tahad!

püksata jääma
majanduslikult täiesti laostuma, paljaks jääma
♦ Kui kõik niiviisi tööd teeksid, kui sina, siis jääksime kõik püksata.

rataste vahele jääma; rataste alla jääma
ise põhjust andmata ebaõnne, nurjumist tunda saama, saatusehoope saama
♦ cit Inimene jääb lihtsalt rataste vahele ja nätsutatakse läbi nagu särk lehma suus. M. Traat

relvad hakkavad rääkima
algab relvastatud võitlus
♦ Kui läbirääkimised läbi kukuvad, võivad relvad rääkima hakata.

ristiks kaela {jääma, võtma, ...}
kellelgi tülinaks, koormaks {jääma, võtma, ...}
♦ Memm ei tahtnud võõrastele ristiks kaela jääda ja läks vanadekodusse.
♦ Ostis vana maja endale ristiks kaela.
♦ Selle ülesandega olid mehed endale alles risti kaela võtnud.

risuks jalgu {jääma, ...}
kellelegi tülinaks, koormaks jääma
♦ Vanake kartis, et jääb teistele risuks jalgu ja läks vanadekodusse.
→ risuks kaela {jääma, ...}

risuks kaela {jääma, ...}
kellelegi tülinaks, koormaks jääma
♦ Vanake kartis, et jääb teistele risuks kaela, kui ei jõua enam enda eest hoolt kanda.

rusikatega rääkima

→ kätega rääkima

seelikusabasse kinni jääma
ema, naise või tüdruku mõju alla sattuma, emast, naisest või tüdrukust täielikult sõltuma hakkama
♦ Poiss on naabritüdruku seelikusabasse kinni jäänud.

seemneks jääma
millestki pisut alles jääma
♦ Vaid üks lehm jäi karja seemneks.

selges eesti keeles {ütlema, rääkima, ...}
selgelt ja arusaadavalt {ütlema, rääkima, ...}
♦ Ütlesin ju sulle selges eesti keeles, et asi ei kannata enam viivitamist!

selget keelt rääkima; selget keelt kõnelema
1. midagi lõplikult selgeks rääkima
♦ cit Peale seda kutsus Andres Mari tagakambri ja rääkis sellega selget keelt. A.H. Tammsaare
2. midagi selgelt, ilmekalt tõendama, millestki tunnistust andma
♦ Need faktid, arvud räägivad küllaltki selget keelt.
♦ Relv mehe käes rääkis tema kavatsustest selget keelt.

seljataha jääma; selja taha jääma
möödas, lõppenud olema
♦ Väsitav päev jäi selja taha.
♦ Pikk elu om seljataha jäänud.

silma jääma
juhuslikult kellegi nägemispiirkonda ilmuma, juhuslikult nähtuks osutuma, juhuslikult märkama
♦ Jõe kaldal jäi silma tore telkimiskoht.

silmapaari vahele jääma
tahtmatult, hooletusest märkamata, tähele panemata jääma
♦ cit Kui aga meeste pilgud jõudsid taas paadini, märkasid nüüd, mis ennist jäi silmapaari vahele. A. Mälk
→ kahe silma vahele jääma

sirgeks rääkima
omavahelisi lahkhelisid, arusaamatusi ära klaarima
♦ Asja, juttu, muret sirgeks rääkima.
♦ Räägime nüüd selle asja sirgeks, et hiljem ei oleks ütlemist.

sopsu jääma
kergelt purju jääma
♦ Jäi klaasist veinist sopsu.

surnuks rääkima
kedagi ümber veenma, nõusse saama
♦ See mees oskab kõik teised surnuks rääkida.
♦ Ürita mõni teine surnuks rääkida, mina küll ei viitsi sõita.

suud ja südant puhtaks rääkima; suud ja südant tühjaks rääkima
kõike avameelselt välja ütlema või ära rääkima
♦ cit Isegi kolikambris ei käinud ta enam suud ja südant puhtaks kirumas, vaid vaatas tardunud pilgul aknast välja... A. Uustulnd
→ suud puhtaks rääkima

suud mööda rääkima {ütlema, ...}
muuseas, möödaminnes midagi ütlema
♦ cit Veidikese vaikimise järgi küsis eit nagu suud mööda: „Kas siis lähen õige või?“ A.H. Tammsaare

suud puhtaks rääkima; suud tühjaks rääkima
kõike avameelselt välja ütlema või ära rääkima
♦ Eks nad või napsiklaasi juures suud puhtaks rääkida.
♦ cit Mõlemal pärast kergem. P. Kuusberg
♦ cit Laskis kõigil volinikel suu tühjaks rääkida. J. Kärner

suusoojaks ütlema { rääkima, ...}
midagi niisama, jutu jätkuks, moepärast ütlema
♦ Kas see on tõsiselt või ainult suusoojaks öeldud?
♦ Vaidles vastu ainult suusoojaks.
♦ cit Ja alles siis, kui esialgne tutvus sõlmitud, suu soojaks räägitud..., tasub keerutada jutulõnga kiviste kühmude ümber. J. Selirand

suust suhu rääkima
kõrvaliste isikute juuresolekuta või vahetus kontaktis olles rääkima
♦ cit Ida tahab omastega suust suhu kõnelda, et kuulda üksikasju kodusest elust. A. Vaarman

svipsi jääma

→ vinti jääma

südame peale (südamele) jääma
kedagi vaevama, rõhuma jääma, kellegi südametunnistusele jääma
♦ See jääb sinu südamele, et sa koera auto alla ajasid.
♦ Tal jäi vist midagi südame peale.

südame pealt (südamelt) ära rääkima
avameelselt kõike ära rääkima, midagi rõhuvat, vaevavat pihtima
♦ cit Kui hea oleks kahekesi kõik mured südame pealt ära rääkida. M. Metsanurk

südamest südamesse {rääkima, ...}
täielikult teineteist mõistes, ausalt ja südamlikult rääkima
♦ Kaua polnud ta emaga nii südamest südamesse rääkinud.

tahedale jääma
täbarasse, raskesse, väljapääsmatusse olukorda sattuma, hätta jääma; kellestki ilma jääma
♦ Parem vaata, et sa omadega tahedale ei jää, kui sellele logardile mehele lähed.
→ kuivale jääma

tasku (taskusse) jääma
alles jääma (raha kohta)
♦ Osteti kavatsetust odavam mööbel – hulga raha jäi tasku.

teele (tee peale) {risti} ette astuma; teele (tee peale) {risti} ette jääma
kellegi tegutsemis- või arenguvõimalusi takistama hakkama, kedagi segama hakkama
♦ Poleks haigus talle teele ette astunud, oleks kõik võinud hoopis teisiti minna.

teist keelt rääkima; teist keelt kõnelema
1. millelegi vastu rääkima
♦ Aga kõike, mis sa kõneled, ma ei saa uskuda.
♦ cit Mul on andmed, mis kõnelevad teist keelt. J. Ruven
♦ Kõik tundemärgid räägivad sootuks teist keelt.
2. kellegi suhtes teistsuguseid abinõusid rakendama, teistmoodi käituma
♦ Kui sa heaga aru ei saa, peab sinuga teist keelt kõnelema.
♦ cit „Sinuga, Priidu, sedaviisi ei saa, sinuga tuleb teist keelt kõnelda!“ ütles ta. „Õiendame ikkagi kohtulaua ees..." P. Vallak

terava silmaga {vaatama, jälgima, olema, ...}
tähelepanelikult, teraselt, vilunud pilguga {vaatama, ...}
♦ Muistsed inimesed jälgisid loodust terava silmaga.
♦ Vaata nüüd sina oma terava silmaga, kes sealt tuleb.
♦ Terava silmaga korrektor.

tummaks rääkima
kedagi ära veenma, nõusse saama
♦ Piletita sõitja rääkis kontrolöri tummaks ja sõitis edasi.

tuulde rääkima
midagi rääkima, mida kuulda ei võeta
♦ See oli tuulde räägitud jutt.

tuule peale {saatma, ajama, jääma, ...}
peavarju ja elatuseta, ebakindlasse olukorda {jääma, ...}
♦ cit... kihutas mu majast välja. Nii jäin ma mõneks ajaks tuule peale. E. Raud
♦ cit Need mehed ei tule nagu Andres tuule peale! Neile peab iga laupäev raha laduma peole. M. Metsanurk
♦ cit Tema ei joo ennast meelemõistusetuks ega jäta lapsi tuule peale. O. Kruus
♦ cit Ega mina oma tütart saa saata tuule peale (anda vaesele mehele). H. Raudsepp

tänavale jääma
ilma töö- või elukohata jääma
♦ Kõige hullem on see, kui enam tööd ei saa ja tänavale jään.

ukse taha jääma
kuhugi mitte pääsema, millestki ilma jääma
♦ Sportlane jäi finaali ukse taha.
♦ Ülikooli ta ei pääsenud, jäi napilt ukse taha.

vaeslapse ossa jääma
kõrvaletõugatuks osutuma, tähelepanuta, hoolitsuseta jääma
♦ Kirjanduse õpetamine on selles koolis küll vaeslapse ossa jäänud.

vaka alla jääma
varjule, kasutamata jääma
♦ cit Kui tüli majas, ei see vaka alla jää. V. Riis

varju jääma
1. kellestki või millestki tunduvalt kehvem, kahvatum olema
♦ Kõik koosolijad jäid Helga sära varju.
2. mitte esile tõusma, väljapaistmatuks jääma
♦ Ta on niisugune inimene, kes püüab alati varju jääda.

vastust võlgu jääma; vastust võlgu jätma
vastamata jätma
♦ Sellele küsimusele jätab romaan vastuse võlgu.

vee ja leiva peale {panema, minema, jääma, ...}
1. vangi, kartserisse {panema}
♦ cit Seepärast siis tuli tal peale rahatrahvi ka kaheks nädalaks vee ja leiva peale minna. A.H. Tammsaare
2. väga kasinatesse oludesse, poolnälga {jätma}
♦ Kui vee ja leiva peale jääme, siis on hull lugu küll.

vee varale jääma
toiduta, nälga jääma
♦ Kõik viimseni võeti kolhoosi.
♦ Pere jäi lausa vee varale.

vinti jääma
pisut purju jääma
♦ Ta jääb kergesti vinti.
♦ Jäi paarist õllest vinti.

värava taha jääma
tööd mitte saama
♦ Värava taha jäävad tavaliselt kindla erialata noorukid.

õhku rippuma jääma
lahtiseks, lahendamata vastuseta jääma, ebamäärasesse olukorda jääma
♦ cit Küsimus jai õhku rippuma, sest Lilli oli juba läinud. E. Rängel
♦ cit See jutt jäi siiski küllalt kaua õhku rippuma, ilma et ses suhtes oleks midagi otsustavat ette võetud. H. Kruus
♦ Näidendi lõpp jäi õhku rippuma.
♦ cit Ta jättis lause nagu õhku rippuma ja läks. R. Kaugver

üle rinna rääkima
turtsakalt, pahaselt, kaalutlematult rääkima
♦ cit Mari oli viimasel ajal väga kurb ning pahur ja rääkis nii vihaselt, üle rinna. E. Särgava
♦ cit Nemad (õelad) nülivad teisi, ja räägivad liiategemist kurjast meelest, nemad räägivad üle rinna. Piibel