[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

aega maha võtma
1. kindlaksmääratud ajaks peatama (nt pallimänguvõistlust mängijate juhendamiseks)
♦ Treener võttis mängu jooksul kaks korda aja maha.
2. mingist tööst, tegevusest puhkama, mingis töös, tegevuses vaheaega tegema
♦ Tal oli tööst himu täis, võttis aja maha.
♦ cit Mitu korda võtsime aja maha. Puhkasime. G. Ernesaks
♦ cit „Aeg maha!“ ütleb vana tõustes (viinavõtmise juurest). J. Tuulik

aru peast {ära} võtma
arutuks, pööraseks, narriks tegema, kainet mõtlemisvõimet või mõistust tuhmistama
♦ Tal justkui aru peast võetud, karjub ja sõimab mis hirmus.
♦ Viin on sul viimasegi aru peast võtnud.
♦ Ootamatult saadud suur pärandus tahtis rõõmu pärast aru peast võtta.

aru pähe võtma
rumalustest loobuma, mõistlikuks muutuma, millegi arukuses, mõistlikkuses veenduma
♦ Võta ometigi aru pähe ja ära joo nii palju.
♦ Loodan, et ta ükskord aru pähe võtab ja tööle hakkab.
♦ Võta aru pähe, ära räägi rumalusi.

auru maha võtma
tempot alandama
♦ Õpetaja võttis auru maha, et ka kehvemad järele jõuaksid.

auru peale võtma
end purju jooma
♦ Muidu on ta tasane mehike, aga kui auru peale võtab, siis mürgeldab.

auru välja laskma
pinget maandama, lõdvestuma
♦ Pärast pikemat töövehkimist läks kunstnik ikka kõrtsi auru välja laskma.

[miski] ei kõlba koera saba alla (allagi); [miski] ei kõlba koera hänna alla (allagi)
miski pole midagi väärt, ei kõlba kuhugi, on halb
♦ See jutt ei kõlba koera hänna allagi.

eks ta ole {, või ta vale}
öelduga nõustumist väljendav ütlus
♦ – Raamatud on nii kallid, et ei jõua enam midagi osta. – Eks ta ole.
♦ Et ära elada, tuleb mitme kohaga töötada. – Eks ta ole, elu tahab elamist.

ellu viima; ellu rakendama
tegelikuks tegema, teostama
♦ Mitmed soovitused, ettepanekud viidi ka kohe ellu.
♦ Kõik kavandatu on ellu rakendatud.
♦ Hea on rääkida, aga katsu sa seda ka ellu viia.

elu ja surma küsimus
ülitähtis probleem, küsimus
♦ Ülikooli pääsemine oli talle elu ja surma küsimus.
♦ cit Et jõuda selgusele selles tema „elu- ja surma küsimuses“, otsustas ta, nagu öeldakse, haarata härjal sarvist ja juba täna kõigis piinavates küsimustes selgusele jõuda. H. Angervaks

elu ja surma peale
1. oma elu peale mõtlemata, oma elust hoolimata
♦ Võitlevad elu ja surma peale.
♦ Võitlus, lahing elu ja surma peale.
2. äge, halastamatu
♦ cit Sest Meleskiga kõrvu istuda... pidi ju ometi tähendama mängu elu ja surma peale. A.H. Tammsaare
3. ägedalt, hirmsasti
♦ cit... ja mõlemad vihamehed kauplesid elu ja surma peale korgitseriga noa pärast. O. Luts

elu ja surma vahel vaakuma
suremas või väga raskesti haige olema
♦ Kolm nädalat vaakus ta elu ja surma vahel, aga paranes ometi.
♦ Elu ja surma vahel vaakuv haavatu.

elu jätma
hukkuma, surma saama
♦ Jüriöö madinas jätsid elu paljud sõdalased.

elu {seest, välja} võtma
tapma, surmama, surma põhjustama; väga ära väsitama, jõuetuks tegema
♦ Katk võttis paljude elu.
→ hinge {seest, välja} võtma

hädaga peab kõik ära sööma - sealihad ja kanamunad
head toitu kommenteeriv väljend

[millegi] ihu ja hing olema
millegi eestvedaja ja korraldaja olema, mingi ürituse kõige tähtsam tegelane
♦ cit... ta oli ihuks ja hingeks Tallinna Draamateatri loomisel. K. Ird
♦ Ta oli delegatsiooni juht ning asja ihu ja hing.
→ hing olema

ilma aru ning (ja) otsata
1. lõpmata palju, väga suurel hulgal
♦ Ta on rikas mees. Tal on varandust ilma aru ning otsata.
2. segane, selguseta
♦ cit... see oli igatahes nupumehe mõte küll, praegusel ilma aru ja otsata ajal õige pealegi. J. Kross

jalad kõhu alt välja vulg
kiiremale kõnnile või jooksule sundiv hüüatus
♦ Ruttu, ruttu, jalad kõhu alt välja!
♦ Noh, jalad kõhu alt välja, poisid!
♦ Meie Miira tahab kord ka ometi oma jalad kõhu alt välja kerida.

jalgadele tuld andma; jalgadele valu andma
1. kuhugi joostes, jooksujalu minema
♦ Et õigeks ajaks kohale jõuda, tuli jalgadele tuld anda.
2. ära jooksma, põgenema
♦ Vastupanu asemel anti jalgadele valu.

kahe käega (kahel käel) vastu võtma
väga meelsasti, lahkelt, suure heameelega vastu võtma
♦ Ta võttis selle koha kahel käel vastu.
♦ Temasuguse mehe võtaks iga tüdruk kahel käel vastu.

kandadele tuld andma; kandadele valu andma
kuhugi joostes, jooksujalu minema; ära jooksma, põgenema
♦ Anna aga kandadele valu, küll siis jõuad.
♦ Andis kandadele tuld ja see päästiski ta elu.
→ jalgadele tuld andma

kao (kaduge, kadugu) {mu} silmist; kao (kaduge, kadugu) {mu} silma alt
kategooriline lahkumist nõudev käsk
♦ cit Minu pärast mingu nad kõik või Pariisi taha, peaasi, kadugu silmist, et me neid enam kunagi ei näeks. E. Rängel

kasi (kasige, kasigu) {mu} silmist; kasi (kasige, kasigu) {mu} silma alt
kategooriline lahkumist nõudev käsk
♦ Tehku aga, et siit rahva silma alt kiiremini kasivad.
♦ Kasi mu silmist, et ma su varjugi enam ei näe!

{kas või} maa alla vajuma; {kas või} maa põhja vajuma
häbi pärast inimeste eest varjuda tahtma
♦ Ta oleks piinlikkusest kas või maa alla pugenud, sest ema kuulis kõik.
♦ cit Liisu oleks ehmatuse ja häbi pärast, et ta vigase lapse on ilmale toonud, heameelega maa alla vajunud. E. Vilde
♦ cit Ja selle häbi ots! Ma vajun maa põhja... Ma suren... Kellele julgen ma veel oma silmi näidata? E. Särgava

keel läheb lahti; keel pääseb lahti; keel läheb valla; keel pääseb valla
keegi on taas suuteline midagi ütlema; keegi läheb jutukaks
♦ Kui keel jälle lahti pääses, ei mõistnud muud kui kiruda.
♦ Juba mõne pitsi järel läksid meeste keeled valla.
♦ cit Šampanja voolas... Keel läks kõigil valla. J. Madarik

kindlat põhja alla panema
head, kindlat alust rajama
♦ Ühistule tuleb kohe alguses kindel põhi alla panna.

kindlat põhja jalge alla saama
turvalisse, kindlustatud olukorda jõudma
♦ Rukkisaak oli nii hea, et talu sai juba esimesel aastal kindla põhja jalge alla.
→ kindlat pinda jalge alla saama

kurt ja pime olema
mitte märkama või märgata tahtma, mitte mõistma või mõista tahtma, külm ja osavõtmatu olema
♦ cit Sa teadsid väga hästi, et mina kõiges kurt ja pime olin ja sina ise aitasid mind nõnda hoida, mängisid lastega minu vastu kokku. A.H. Tammsaare
♦ cit Valitsus on ehitustööliste vastu kurt ja pime. P. Kuusberg

kõne alla võtma; kõnesse võtma
jutuks, arutusele võtma
♦ cit Uues seltsis võtame kõik need asjad kõne alla. M. Metsanurk
♦ Kõne alla võeti terminoloogia korrastamine.

[kellegi] käpa all olema
kellegi meelevallas, kellegi ülemvõimu, mõju all olema
♦ Ta on oma vanemate, oma naise käpa all.
♦ cit Ta on ainult selle võõra käpa all, kardab seda meest... H. Pukk

käte ja jalgadega vastu ajama; käte ja jalgadega vastu olema; käte ja jalgadega vastu sõdima
väga ägedalt millegi vastu olema, midagi tõrjuma
♦ Sõdis käte ja jalgadega uue kohustuse vastu.
♦ Vanemad sõdisid käte ja jalgadega selle vastu, et poeg naise võtab.
♦ Sõdib igale uuendusele käte ja jalgadega vastu.

[kellegi] kätt vastu võtma
kellegi abieluettepanekut vastu võtma
♦ cit Küll tahtnud teised mõisnikud teda kosida, aga ta ei olla kellegi kätt vastu võtnud. J. Mändmets

luku ja riivi taga olema
1. hoolsalt varjatud, salajane olema
♦ Salaprotokollid olid mitu aastakümmet luku ja riivi taga.
2. vangis olema
♦ Selles ametis peab ette vaatama, muidu oled varsti luku ja riivi taga.

luku ja riivi taha panema {pistma, torkama, ...}
1. hoolikalt varjama või salastama
♦ cit Minu uus abielu, Lilli, ei võta minult midagi, ei pane minu eest midagi luku taha. E. Vilde
2. vangi panema
♦ Vaata kui pistetakse sind luku ja riivi taha mitmeks aastaks, küll siis võtad aru pähe.

{läheb} nagu (kui) ruunal varsa sünnitamine vulg
miski edeneb väga vaevaliselt või ei edene üldse
♦ „Privatiseerimine läheb nagu ruunal varsa sünnitamine,“ irvitasid naljahambad.

molu täis võtma vulg
ennast purju jooma, täis jooma
♦ Võttis molu täis ja hakkas teiste kallal norima.

nagu kass ümber palava pudru käima {keerlema, keerutama, ...}; nagu kass palava pudru ümber käima {keerlema, keerutama, ...}
ääri-veeri millestki rääkima, mitte söandama otse välja öelda
♦ cit Ta ei oska isegi Tiina-taolist tüdrukut võita, käib nagu kass palava pudru ümber. A.H. Tammsaare
♦ cit „No räägi siis ometi,“ käratasin, „mis sa keerutad nagu kass ümber palava pudru.“ H. Luik
♦ cit Ole nüüd täitsa ja ütle ära, mis sul mõttes on, ära käi nagu kass ümber palava pudru. V. Riis

nagu (kui) hane selga {visatud, valatud} vesi {olema}
täiesti ilma mõjuta, asjata {olema}
♦ Noomimine oli talle nagu hane selga vesi.
♦ Ta ei teinud kuulmagi.
♦ Räägi ja räägi, aga nagu hane selga vesi.
♦ Ikka teeb nagu tahab.

nagu (kui) härja ila venima vulg
väga aeglaselt liikuma või tegutsema
♦ Järjekord venis nagu härja ila.

nagu (kui) kaks tilka vett {olema, sarnanema, ...}
täiesti, äravahetamiseni sarnased olema
♦ Kaksikud olid ühte nägu nagu kaks tilka vett.
♦ Mõjub üksluiselt, kui ehitised sarnanevad üksteisega kui kaks tilka vett.

nagu (kui) kass ja koer elama
pidevalt tülis, halvas vahekorras olema, halvasti läbi saama
♦ Tülitsesid ja riidlesid, elasid nagu kass ja koer, aga lahku ka ei läinud.

nagu (kui) {keedetud} vähk {punane olema, punaseks minema, ...}
näost punane olema, tugevasti punastama
♦ Tüdruk seisis õpetaja ees, näost kui keedetud vähk.
♦ Läks punaseks nagu vähk.

{nagu, kui} kivi südamelt (südame pealt) veeretama; {nagu, kui} kivi südamelt (südame pealt) võtma
painavast murest vabastama
♦ Hea uudis oli südamelt kivi võtnud.
♦ Ja nüüd veeretas ta lihtsate rahulike sõnadega kivi ema südame pealt.
♦ Meie südamelt võeti otsekui kivi ära.

nagu (kui) koeraga ümber käima
väga hoolimatult, üleolevalt kedagi kohtlema
♦ Kui inimesega käiakse ümber nagu koeraga, siis pole midagi head loota.

nagu (kui) konn mättal (mätta peal, mätta otsas)
oma positsiooniga uhkeldav, suurustav inimene
♦ Ta on end uhkusest täis puhunud nagu konn mättal.

nagu (kui) käkitegu {olema, käima, ...}
väga lihtne, hõlpus, kerge {olema}
♦ cit Vaatas aknast välja ja arvas, et aknast on käkitegu väja hüpata ja põgeneda. H. Angervaks
♦ cit Ega's sõda ole mingi käkitegu, seda peab hästi korralikult ette valmistama. A. Jakobson
♦ Meie Ahtoga oleme laeva parimad kokad.
♦ cit Supp või mõni teine keerulisem toit käib meie käes kui käkitegu. R. Sirge

nagu (kui) külma vett kaela valama; nagu (kui) külma vett kaela viskama
kedagi ebameeldivalt üllatama, jahmatama panema
♦ Hoolimatute sõnadega valati tüdrukule nagu külma vett kaela.
♦ Masendav teade mõjus, nagu oleks külma vett kaela valatud.

nagu (kui) lapsemäng {olema, käima, ...}
väga lihtne {olema}
♦ See käib tema käes kui lapsemäng, usu mind, pole mõtet ise vaeva näha.

nagu (kui) luupainaja {peale käima, lunima, ...}; nagu (kui) painaja {peale käima, lunima, ...}
tungivalt, visalt, järelejätmatult {peale käima, manguma, ...}
♦ Käib rahanurumisega peale nagu luupainaja.
♦ Elumured piinasid teda nagu luupainaja.
♦ Vabanesin otsekui luupainaja alt.
♦ cit Või on uni nii kõva, tuleb peale kui luupainaja. A. Gailit
♦ Ajab peale nagu luupainaja, et lähme ja lähme.
♦ Sa oled kui luupainaja, jäta mind ometi korrakski rahule.

nagu (kui) maa alla (maa põhja) vajuma; nagu (kui) maa alla (maa põhja) kaduma
jäljetult kaduma
♦ cit Ja ime, kuhu need teised lapsed on kadunud, nagu maa alla vajunud. J. Parijõgi
♦ cit Aga selsamal silmapilgul laulis kukk ja vanapagan oli ühes naise ja poegadega... kui maa alla kadunud. J. Kunder
♦ cit Mina röökisin küll, et kordnik ja kordnik, kuid kõige palavamal silmapilgul oli politsei otsekui maa alla kadunud. A. Gailit

nagu (kui) mustlane {peale ajama, peale käima, manguma...}
visalt, järelejätmatult, pealetükkivalt
♦ Käib peale kui mustlane, et müügu me maja maha.

nagu (kui) oavarrest sadama {valama, tulema, ...}
tugevasti vihma sadama
♦ Lõi välku ja sadas kui oavarrest.

nagu (kui) pangest sadama {valama, tulema, ...}
tugevasti vihma sadma
♦ Juba mitu päeva sajab nagu pangest, mädandab heina ära.

nagu (kui) peata kana {olema, ringi käima, ...}
nõutu, segaduses olev, kaine otsustamisvõimeta, ähmis {olema}
♦ cit Päärn käis nagu peata kana rahvamurrus ringi... E. Vilde
♦ cit Olime isaga kui peata kanad, ei osanud millestki kinni haarata. R. Janno

nagu (kui) pigi külge jääma
omaseks saama, külge harjuma
♦ cit Terve klass hakkas laginal naerma, ja Tootsile jäi see nimi külge nagu pigi. O. Luts

nagu (kui) pihu ja põrmu; nagu (kui) pihu ja puru
väga palju, rohkesti
♦ Lapsi oli kokku tulnud nagu pihu ja põrmu.
♦ Tagaajajaid tuli nagu pihu ja põrmu.
♦ Sul on neid „agasid“ nagu pihu ja puru.

nagu (kui) rulliga üle käima
maaga ühetasa tegema; maatasa tegema
♦ Põllul oli rukis maas nagu oleks rulliga üle käidud.
♦ Sõda oli nagu rulliga üle maa käinud.

nagu (kui) sarjast sadama {valama, tulema, ...}
tugevasti vihma sadama
♦ Õues tuleb vihma nagu sarjast.

nagu (kui) seeni pärast vihma
palju, hulganisti ja kiiresti
♦ Linnaserva kerkib uusi maju nagu seeni pärast vihma.

{nagu, kui} {sitta} pilpa peal hoidma
kellegi või millegi eest eriliselt hoolitsema, erilist hoolt kandma
♦ cit Sajad diviisid võitlevad, ainult neid hoitakse nagu pilpa peal. P. Kuusberg
♦ cit Kui neid kogu aeg pilpa peal poputada, jäävadki memmepoegadeks. O. Tooming

nagu (kui) sukk ja saabas {olema, elama}
lahutamatud ja üksmeelsed {olema}
♦ Kaksikõed on kui sukk ja saabas, kogu aeg on koos.
♦ Nad elasid nagu sukk ja saabas.

nagu (kui) särk ja perse {olema}
lahutamatud {olema}
♦ Pinginaabrid on aastaid olnud nagu särk ja perse, teine ei saa teiseta päevagi läbi.

nagu (kui) tuld tooma; nagu (kui) tuld viima
korraks, lühikeseks ajaks kellegi poolt läbi astuma, kedagi väga põgusalt külastama
♦ Lapsed käivad meid harva vaatamas ja siis ka nagu tuld toomas.
♦ Sõber pahandab külalistega – ega nad ometi temalt tulnud tuld viima, et juba minekumõtted peas.

nagu (kui) tuli ja vesi {olema}
täielikud vastandid {olema}, väga erinevad {olema}
♦ Nad ei saanud omavahel põrmugi läbi – nagu tuli ja vesi.
♦ Õed olid maitseküsimustes teineteisega nagu tuli ja vesi.

nagu (kui) uni peale ajama; nagu (kui) uni peale käima
manguma, lunima
♦ Poiss ajab nagu uni peale, et isa talle jalgratta ostaks.

nagu (kui) vaha {pehme} {olema}
leebe, järeleandlik, leplik {olema}
♦ cit Rooskan (meest) nii, et ära väsin, pärast seda on ta mul nagu vaha. E. Raud
♦ cit Ma olin pehme nagu vaha, sa võisid must teha, mis tahtsid. A.H. Tammsaare
♦ cit Naise süda on kui vaha, kergesti jäävad sinna jäljed ja kergesti kaovad nad jälle, tänased rõõmud tasandavad eilsed mured. K. Ristikivi

nagu (kui) {vanapagan} välku kartma
paaniliselt kartma
♦ cit Kardab Ristot nagu välku. H. Pukk
♦ Mis sa sest tööst kardad kui vanapagan välku, ega ta ei tapa.
♦ Kardab vastutust nagu vanapagan välku.

{nagu, kui} vanast võlast võtma
käepärast, kergesti võtta olema
♦ cit Juba on Elmar kindel, et naaber enam isegi ei mäleta, mis ütles, aga näe, seal avab teine ukse ja võtab nagu vanast võlast: „Härra..." O. Luts

nagu (kui) vana viieline {kohal olema}; nagu (kui) vene viieline {kohal olema}
kindlalt {kohal olema}, kindlasti {kohale tulema}
♦ cit Küll me pühapäeval oleme Tootsi-isandaga Rajal nagu vanad viielised... O. Luts
♦ cit Homme peame olema Avissaarel nagu vene viielised. A. Liives
♦ cit Täna hommikul järsku – kohal nagu vana viieline. A. Jakobson
♦ cit Siin ta on – nagu vana viieline. A. Kurfeldt (tlk)

nagu (kui) varda otsas karjuma {kisendama, ...}
väga valjusti karjuma
♦ cit Ta hakkas uue hooga nagu varda otsas karjuma. E. Vilde
→ nagu (kui) orgi otsas karjuma {kisendama, ...}

nagu (kui) vardast sadama {valama, ...}
tugevasti vihma sadama
♦ Sajab kui vardast, ootame pisut, küll jõuame minna.

nagu (kui) Vene valitsus {peale käima, peale ajama, ...}
visalt lunima, nõudma, peale ajama
♦ Mis sa käid peale nagu vene valitsus.
♦ Ütlesin, et ma ei tule ja nii jääbki.

nagu (kui) vähilt villa
väga vähe, peaaegu üldse mitte
♦ cit... tahtmised ja võimised pole mitte alati kooskõlastatavad ja enda teha... Rolland'i must millegipärast ikkagi ei saa. Võta vähilt villu! L. Promet
♦ cit... mõnikord võib ka vähilt villa saada, nii et pole see kurjast ühtigi, kui silmad lahti hoiad ja teisigi kuulda võtad... O. Jõgi (tlk)
♦ cit... kuidas võisid nii ruttu kiinduda ühesse täiesti keskpärasessse tüdrukusse, ... kel on niisama palju varandust kui vähil villu. O. Luts

nagu (kui) välja surnud
inimtühi
♦ Maja on nagu välja surnud.

{nagu} kärts ja põmm; {nagu} kärts ja mürts
kiiresti, hoogsalt (intensiivse tegevuse kohta)
♦ cit Jah, polkovnik Kubeljajev sõidab täna meie kiitsaka ja kitsaste rööbaste raudruunaga jaama ette nagu kärts ja põmm. A. Jakobson
♦ Noh, peab ütlema, valitses sellel künal alles merekooli kord!
♦ cit Kõik käis kärts ja mürts justkui Käina vallakohtus. H. Sergo

nagu surm peale ajama {peale käima, ...}
visalt, järelejätmatult peale ajama {peale käima, ...}
♦ cit Ühel kevadisel päeval, kui vanamees nagu surm peale ajas, et ma olevat viis krooni oma tasku pistnud, sülitasin kogu kremplile ja tulin tulema. H. Angervaks

nõu ja jõuga; jõu ja nõuga
igati, nõu andes ja füüsilise abiga
♦ Tuli nõu ja jõuga appi.

{oma} asju (asja) õiendama; {oma} asju (asja) toimetama
loomulikke vajadusi toimetama
♦ cit Võiks ses linnas sedagi ära märkida, et mehed siin oma asju tihti üsna muretult otseteed kanalisse õiendavad. J. Semper
♦ cit... Eespere koer aina käis oma asju toimetamas Tagapere akende all... A.H. Tammsaare

oma käe alla võtma
kellegi eest hoolitsema, kedagi kasvatama, õpetama, suunama hakkama, kellegi eest hoolitsemist, kellegi kasvatamist, õpetamist, suunamist enda peale võtma
♦ Üks vanem mees võttis uustulnuka oma käe alla.
♦ Poisist tuleb töömees, kui keegi ta oma käe alla võtab.
♦ cit Peaksite mind siiski võtma oma käe alla... Teie või keegi teine, muidu ma lähen hukka... M. Metsanurk

{oma} käpa alla saama
oma meelevalla, võimu, mõju alla saama
♦ Külavanem püüdis küla oma käpa alla saada.

{oma} käpa all hoidma; {oma} käpa all pidama
oma võimu, meelevalla, mõju all hoidma
♦ Hoiab kogu peret oma käpa all.
♦ cit... siiski olen ma mõistnud kogu kihelkonna oma käpa all pidada ja tean, mis tema rahule tarvis läheb. E. Särgava

{oma} kätt alla panema; {oma} kätt alla viskama
millelegi alla kirjutama, allkirja andma, oma allkirjaga kinnitama või tõestama
♦ Vekslile, lepingule, protokollile, paberile kätt alla panema.
♦ cit... vaidles vastu ja kinnitas, et ta oma kätt niisugusele palgalehele alla ei pane. P. Kuusberg
♦ cit... konks on selles, et mina kui juriskonsult olen mõnele lepingule, mis hiljem on fiktiivseks osutunud, käe alla visanud. H. Angervaks

oma kätt andma; oma kätt ja südant andma [kellelegi]
nõustuma kellegagi abielluma, nõustuma kellegi naiseks saama
♦ Kas sa oled kõik tõsiselt järele kaalunud, enne kui oma käe ja südame sellele mehele annad?
♦ cit Teadke, et Agnes ... oma kätt iialgi mõõgata mehele ei anna. E. Bornhöhe

omal jõul ja nõul; oma nõu ja jõuga; oma jõu ja nõuga
iseseisvalt, ilma teiste abita
♦ cit Viimane kui maja tuleb omal jõul ja nõul ehitada. P. Vallak
♦ cit Aitas kogu oma jõu ja nõuga kaasa fašismi purustamisele. R. Lumi

oma südant kinkima [kellelegi]; oma kätt ja südant kinkima [kellelegi]
1. nõustuma kellegagi abielluma, nõustuma kellegi naiseks saama
♦ Kui kingid mulle oma südame, kannan sind elu lõpuni kätel!
2. van kellelegi armastust tõotama
♦ cit Homse õhtu vältusel on Vallimäe neitsi mitte üksnes oma lahke sõna, vaid oma südame mulle kinkinud. J. Järv

[keegi] on kõrtsi poole viltu nagu Jooma Jüri vanker
keegi on viinamaias

[miski] on nagu (kui) käega pühitud; [miski] on nagu (kui) käega võetud; [miski] on nagu (kui) peoga pühitud; [miski] on nagu (kui) peoga võetud
miski on äkki ja jäljetult kadunud, lakanud olemast (millegi segava, halva, psüühilis-füsioloogilise kohta)
♦ Väsimus, uni oli nagu käega pühitud.
♦ Pärast eilset sündmust on tal kõik kahtlused nagu käega pühitud.
♦ cit „Pane kodus kummelikompress peale – nagu käega pühitud,“ õpetas Kiti asjalikult. A. Uustulnd
♦ Varsti pärast rohu võtmist oli valu nagu peoga pühitud.
♦ Uni, söögiisu, rõõm, viha on nagu peoga võetud.
♦ cit Ja nüüd järsku mehe nimi kui meelest pühitud! L. Kibuvits

[kellelgi] on suu viltu viina poole
keegi on viinamaias

{paljas} luu ja nahk olema
väga kõhn ja kuivetu olema
♦ Ta on kaua põdenud, otsa lõppenud – paljas luu ja nahk.
♦ Aga mis mõjus kõik nõõtamine ja piitsutamine neisse kurvalt kõrvu lingutavaisse tööloomadesse.
♦ cit Nad olid ju paljas luu ja nahk. E. Vilde

pead-jalad (pead ja jalad) koos elama; pead-jalad (pead ja jalad) koos olema
väga suures ruumipuuduses, kitsastes korterioludes, tihedasti koos elama
♦ Elavad oma kolme lapsega kahetoalises korteris pead-jalad koos.
♦ cit Kui noorpaar koliks Randade juurde, elaksid noored ja vanad nõnda pead-jalad koos, et poleks õiget ruumi ringigi keerata. O. Tooming

pihu ja põrm; põrm ja pihu; pihu ja puru
eimiski, olematus, tühisus
♦ Selle ilma vägevatest jääb järele vaid pihu ja põrm.
♦ cit Su uhkus, kõrkus on nüüd põrm ja pihu. Jakob Liiv

põhja alla panema
millelegi kindlat alust rajama
♦ Algklassides tuleb matemaatikale tugev põhi panna, muidu hiljem on raske hakkama saada.

põrgu põhja (põrgupõhja) vanduma {kiruma,manama, needma, ...}
väga ägedalt, sõnu valimata kiruma, manama, needma
♦ cit „Kuidas see siis juhtus?“ Kuulsin oma häält ja kirusin end kohe põrgu põhja. R. Kaugver
♦ Kirub põrgu põhja siinset elu.
♦ Needis spekulandid põrgu põhja.
♦ Vannub praagitootjad põrgu põhja.

päkkadele tuld andma; päkkadele valu andma
kuhugi joostes, jooksujalu minema; ära jooksma, põgenema
♦ cit Jah, kes tüki tahab hambusse saada, see andku päkkadele valu, muidu jääb hiljaks. A.H. Tammsaare
→ jalgadele tuld andma

sadagu {kas} või aiateibaid {alla}

♦ Sadagu või aiateibaid, mind see enam ei peata.
→ sadagu {kas} või pussnuge {alla}

sadagu {kas} või pussnuge {alla}
ilmast hoolimata, ükskõik, kui halb ilm ka poleks
♦ Sadagu kas või pussnuge alla, mina lähen ikka.

sadagu {kas} või väikeseid poisse {alla}; sadagu {kas} või Vene poisikesi {alla}

♦ cit Nüüd võiks taevast pussnuge või väikesi poisse alla sadada, Pennut see ei liigutaks karvavõrdki J. Tuulik
→ sadagu {kas} või pussnuge {alla}

sent surmaga (surmale) võlgu
väga hädine, jõuetu, nõrk
♦ cit Ja siis virutas ta raiuvalt sõnahaamritega: „Sent surmaga võlgu ja koperdab merel!“ J. Smuul

surmaga (surmale) võlgu olema
vanadusest, halva tervise tõttu väga vilets, väeti olema
♦ cit Olen vana, ise juba surmaga võlgu. J. Kärner
♦ Mina – vanatüdruk, jalust vigane, peret ega kedagi.
♦ cit Kolm päeva surmaga võlgu – tapku kui tahavad! H. Sergo

suu ja sülega nõus olema
väga, täiesti, igati nõus olema
♦ Kõik olid ettepanekuga suu ja sülega nõus.
♦ cit Pärnapuu Jaan oli suu ja sülega nõus Peetrit oma ruhvikaaslaseks võtma. H. Sergo

sõna alla neelama
midagi mingil takistaval asjaolul ütlemata jätma
♦ Nähes kaaslase hoiatavat ilmet neelas ta sõna kiiresti alla.

süda ei võta vastu
miski paneb iiveldama, ajab oksele
♦ Süda ei võtnud magusat enam vastu.
→ süda ei kannata {välja}

taldadele tuld andma; taldadele valu andma
1. joostes, jooksujalu kuhugi minema
♦ Et teistele järele jõuda, tuli taldadele valu anda.
2. ära jooksma, põgenema
♦ Et vahele mitte jääda, tuli taldadele valu anda.
♦ Andis taldadele valu ja pääseski.

tanu alla saama
abielluma, mehele minema, mehele saama
♦ Tütred said kõik kenasti tanu alla.

uih ja aih (uih-aih) {olema}
peenutsev, epakas, peps {olema}
♦ Üks uih-aih tüdruk.
♦ Uih-aih teema.
♦ cit Õige amet olevat ikka sabaliputamine ja uih ning aih. R. Roht
♦ cit Arvad, et siin on kõik nii peen ja epakas nagu Tallinnas? Uih ees ja aih taga... R. Kaugver

vabu käsi andma; vabu käsi jätma
kellelgi vabalt tegutseda laskma
♦ Vanemad jätsid lastele elukutse valikuks vabad käed.
♦ Segane aeg andis omavolitsejatele ja äritsejatele vabad käed.

vahi alla {võtma}
arreteerima, vahistama
♦ Ilma prokuröri sanktsioonita ei tohi kedagi vahi alla võtta.

valu andma
1. [kellelegi] tagant utsitama, tagant kihutama (sagedamini käskivas kõneviisis)
♦ Anna hobusele valu, saame kiiremini kohale.
♦ „Anna aga valu, anna valu!“ karjusid teised poisid.
2. [millelegi] midagi hoogsalt, kiiresti tegema
♦ Andis söögile valu.
♦ Andke aga näppudele valu!
♦ Paadimees annab aerudele valu.
♦ Anname nüüd tööle valu tagant!
♦ Sepp annab rauale valu, nii et sädemed lendavad.
♦ Mees oli tubakakotile valu andnud.

vana kala
kogenud, kogemustega inimene
♦ Ära mulle sellist juttu tule rääkima – mina olen vana kala!
♦ cit Nagu säärase rohelise uustulnuka sõnad vanade kalade silmis grammigi kaaluksid! O. Tooming

[kellegi] varju (varjugi) mitte kannatama; [kellegi] varju (varjugi) mitte sallima; [kellegi] varju (varjugi) mitte näha tahtma
kedagi vihkama
♦ cit Nad mõnitasid ja pilkasid teda mõistu, nad ei sallinud enam Tõnni varjugi. P. Vallak
♦ cit Kriisa plaanitäitmine rikub Lokil plaanitäitmist – ja just selle tõttu ei kannata ta Kriisa varjugi. E. Rannet

varsa aru; varsaaru
noorusele omane mõtlematus, vähene mõistus
♦ Vana mees, aga varsa aru.
♦ Vanal mehel varsa aru.
♦ Jumal teab, mida ta oma varsaaruga ette võtab.
♦ Kes seda poiste varsaaru teab.

varvastele valu andma
kiiresti ära minema, ära jooksma, põgenema
♦ cit Raskustele selga pöörata, varvastele valu anda, sõbrad maha jätta... E. Maasik

vatti ja valu saama; valu ja vatti saama; vatti ja valu nägema; valu ja vatti nägema
häda ja muret tunda saama, raskusi läbi elama
♦ Mees oli Siberis küllalt valu ja vatti näinud.
♦ Ühed vabastajad läksid ja teised tulid.
♦ Rahvas aga sai valu ja vatti.

[kellegi] viha alla sattuma
kelleski viha esile kutsuma
♦ Kui sa selle mehe viha alla satud, siis hoia piip ja prillid.

võtaks (võtku) see ja teine
kirumisväljend
♦ Võtaks sind see ja teine, kuidas mina nüüd selle asja klaariks saan.

võta (võtke) heaks või pane (pange) pahaks
väljend, mida kasutab ütleja, kui ta ei hooli kuulaja suhtumisest öeldusse
♦ Aga mina teate, olen Martinile kade.
♦ cit Võtke heaks või pange pahaks. E. Rängel
♦ Võta heaks või pane pahaks, aga mina kaasa ei tule.

võta üks ja viska teist
ühesugused halvad mõlemad
♦ Kes selle töö ära teeb?
♦ Kõik tegijad on sellised, et võta üks ja viska teist.

õhust ja armastusest elama
ilma söömata elama
♦ Minul pole midagi tarvis, mina elan õhust ja armastusest.

õlg õla kõrval
üheskoos, ühiselt {elama, töötama}
♦ Eri maade sportlased elavad olümpiakülas õlg õla kõrval.

ühele pulgale (ühe pulga peale) jõudma
kellegagi või millegagi omaduste, oskuste jne poolest võrdseks saama
♦ Ole mureta, minust sinule võistlejat ei saa.
♦ Mina ei jõua kunagi sinuga ühele pulgale.

ühel pulgal (ühe pulga peal) olema
kellegagi või millegagi omaduste, oskuste jne poolest võrdne olema
♦ Vend ja õde on matemaatikas ühe pulga peal.

üle jõu käima
millegagi mitte toime tulema, mitte hakkama saama, mitte jõukohane olema
♦ Adra taga käimine käib poisile veel üle jõu.
♦ Matemaatika käis mulle üle jõu, midagi polnud teha.
♦ Üle jõu käivad kulutused.
♦ Laste koolitamine käib praegu üle jõu.