[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

keel ei paindu {ütlema, ...}
1. kellelgi on millegi väljaütlemisega raskusi
♦ Neid võõra keele keerulisi sõnu ei paindu lapse keel välja ütlema.
2. keegi ei söanda midagi välja öelda
♦ cit Tooma keel ei paindunud siis Salmet süüdistama. P. Kuusberg

{oh, ah, ai} sa see ja teine
kirumisväljend
♦ Oh sa see ja teine, jälle jään hiljaks!

{oh, oi, ah, ai, sa, sina} juudas {küll}
kirumishüüatus
♦ Ah sa juudas, mööda läks!

[kellelgi] on kaini märk otsa ees (otsaees)
keegi on tapja, reetur
♦ cit Ja äraandjad varjul häbi sees.../ Sest Kaini märk neil hiilgab otsa ees. Jakob Liiv

[kellelgi] on padi ees
kellegi nägu on magamisest loppis, kellelgi on väga unine nägu

[kellelgi] on patt hinge peal
keegi on halba või karistusväärset teinud, keegi on end süüga koormanud.
♦ cit Roltsil on ennegi patte hinge peal, mul aga pole veel pahandusi olnud. E. Raud

[kellelgi] on pea õigel kohal (õige koha peal); [kellelgi] on pea õigel paigal (õige paiga peal)
keegi on taiplik, nutikas, kiire arusaamisega, kellelgi on taipu, arusaamist
♦ Kui pea on õigel kohal, siis selliseid asju ei juhtu.
→ on pea otsas

[kellelgi] on suu õige koha peal (õigel kohal); [kellelgi] on suu paraja paiga peal (parajal paigal); [kellelgi] on suuvärk õige koha peal (õigel kohal); [kellelgi] on suuvärk paraja paiga peal (parajal paigal)
keegi on kõneosav, leiab alati paraja, tabava vastuse
♦ cit Tavaliselt on saarlastel suu õige koha peal, ... nad ei jäta õiget vastust võlgu ja see vastus käib tihti nagu vasar naela pea pihta. M.J. Eisen

[kellelgi] on vaim peal
kellelgi on inspiratsioon, ind tööks (loominguliseks)
♦ Kui ikka vaimu peal ei ole, siis ei tule maalimisest midagi välja.
♦ cit Kui koertel vaim peal on, ei kuule nad enese haukumistki, rääkimata peremehe kaugest vilest. N. Baturin

pagan teab mida {mis, kes, kus, ...}
keegi ei tea, pole teada
♦ See on juba pagan teab mis!
♦ Pagan teda teab, mis tal mõttes oli.
♦ Pagan teab, kes nad on.
♦ Kes pagan seal vahet teha oskab.

peenike pere; peen (peenem) pere; pisike (pisem) pere
väikesed lapsed
♦ Tal on juba peenikestki peret.
♦ Hiljuti tuli tal peenikest peret juurde.
♦ cit Ta on nüüd juba naisemees ja koguni ootab peenikest peret. O. Luts
♦ Pisikest peret pole nad veel endale muretsenud.
♦ cit Ainult seda kõige pisemat peret ei teki juurde. E. Männik

peen (peenike) nagu (kui) hing
väga peenike
♦ cit... pingutab ja silib piinliku hoolega koonla ja värtna vahel jooksvat lõnga, et see peeneks saaks kui hing. E. Vilde
♦ Niit, lõng on peenike kui hing.

pood kinni ja mitte üks sai; pood kinni ja mitte üks nael saia enam
andmisel, jaotamisel, teenindamisel vms on lõpp, see jääb katki, pooleli
♦ Pood kinni ja mitte üks sai. Kõik! Lõpp!

{siin, seal} ei aita {enam} ussi- ega püssirohi (ussirohi ega püssirohi)
mitte midagi ei aita, enam ei ole midagi teha
♦ Ma pean selle töö ära tegema, siin ei aita ussi- ega püssirohi.
♦ Õde lubas vennaga veel rääkida, aga kartis, et see jutt jääb sinnapaika.
♦ Jaani ei paranda enam ei ussi- ega püssirohi.

süda on õige koha peal; süda on paraja paiga peal
keegi on osavõtlik, kaastundlik, heatahtlik
♦ Ega ta süda ikka õige koha peal ei olnud, kui oma lihase lapse peavarjuta jättis.