|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 68 artiklit
armuleiba sööma
kellegi kulul, võõrast sissetulekust elama
♦ Kes siis teise armuleiba süüa tahab, püüan ikka tööd teha ja ise hakkama saada.
♦ Ma ei taha enam teie armuleiba süüa, lähen tööle ja asi vask.
aru pähe taguma [kellelegi] kõnek
sundima kedagi rumalustest loobuma, kedagi millegi arukuses või mõistlikkuses veenma
♦ Kui isal oleks kõva käsi, siis ehk taoks poisile aru pähe.
→ aru pähe panema
aru pähe võtma
rumalustest loobuma, mõistlikuks muutuma, millegi arukuses, mõistlikkuses veenduma
♦ Võta ometigi aru pähe ja ära joo nii palju.
♦ Loodan, et ta ükskord aru pähe võtab ja tööle hakkab.
♦ Võta aru pähe, ära räägi rumalusi.
{endale} kuuli pähe kihutama; {endale} kuuli pähe saatma; {endale} kuuli pähe ajama
end maha laskma
♦ Putš kukkus läbi ja kindral kihutas endale kuuli pähe.
endast (enesest) ära {olema}
tugevasti erutatud, tavalisest olekust ja käitumisviisist kõrvale kaldunud {olema}
♦ cit Ta näis ... nii enesest ära, nagu ei teakski, mis ta teeb ja kuhu ta läheb. H. Raudsepp
end (ennast) täis minema
albiks, tähtsaks, uhkeks, kõrgiks minema
♦ Nii kui direktoritoolile istus, nii läks kohe ennast täis.
♦ Poleks osanud arvata, et temagi ennast täis läheb, oli teine nii tagasihoidlik ja malbe tüdruk.
hammast verele (verre, veriseks) tegema
kogetud naudingust sõltuvaks saama
♦ cit Juba ta riivaski seda küsimust, kuid seda oli vähe; see ainult tegi hamba verele. O. Luts
→ hammast verele (verre, veriseks, verde) saama
hilpu lööma
lipendama, hilbendama
♦ cit Mis mul hundist, kes võtab ja läheb metsa, nii et händ lööb hilpu. K. Ristikivi
♦ cit Hobune pani üle kraavi mõisa poole jooksma, nii et juut peal hilpu lõi. rahvanali
hoia (hoidke) piip ja prillid
ähvardust väljendav ütlus
♦ Kui sellest teada saadakse, siis hoia piip ja prillid.
♦ cit Kui tal sõim ja pröök läks lahti –/ hoia piip ja prillid. V. Sõelsepp
♦ cit Mul on äge mammi, ja hoia piip ning prillid, kui tema peaks nägema. E. Vaigur
♦ cit Kui läheb lahti otško, siis hoidku teised daamid piip ja prillid. M. Mõtslane
{ja} asi {on} sellega
ja asi on korras, lahendatud, jutul on lõpp (väljendit kasutatakse ütluse, mõttekäigu lõpus)
♦ cit... (rahast) hoolis ta vähe. Maailm oli tema meelest ilus, ja asi sellega. H. Lepik
♦ cit Mis siin niipalju sõnu teha – praegu ei saa, pärastpoole saab – asi sellega. E. Vilde
♦ cit... ilmaasjata ta siia üldse sõitis, oleks võinud kirja saata ja asi sellega. V. Ilus
→ {ja} asi {on} ants
{ja} asi {on} tahe
ja asi on korras, lahendatud, jutul on lõpp (väljendit kasutatakse ütluse, mõttekäigu lõpus)
♦ Me lihtsalt ei lähe ja asi tahe.
♦ Jääme ööseks ja asi tahe.
→ {ja} asi {on} ants
jalgealune läheb tuliseks; jalgealune läheb palavaks
kellegi olukord muutub sedavõrd ohtlikuks, et on õige aeg lahkuda
♦ Kui jalgealune tuliseks läheb, siis kott selga ja minema. 1944. aastal läks sakslastel jalgealune üha tulisemaks – venelased tungisid peale.
♦ Jalgealune läks palavaks, mõtlesin välismaale põgeneda.
♦ Jalgealune läks ajalehes avaldatud poliitiliste artiklite pärast tuliseks.
→ pind jalge (jalgade) all läheb tuliseks
joru ajama
1. oskamatult laulma
♦ Laulda ta ei osanud, aga teistega koos ajas joru küll.
2. järelejätmatult ühte ja sedasama rääkima vms
♦ Ikka sa ajad oma joru, ma juba ütlesin, et nii hilja ei lähe sa kuhugi.
♦ Tüütuseni ühte ja sama joru ajama.
kas või käpuli {maas} minema; kas või käpuli {maas} tulema
kõigile raskustele, takisustele vaatamata kuhugi minema või tulema
♦ cit „Ma hakkan jala minema, lähen kas või käpuli maas, aga lähen ikka,“ karjus Pearu. A.H. Tammsaare
keelt peksma
kedagi taga rääkima, klatšima, tühje jutte rääkima
♦ Eided peksid küla peal naabrite üle keelt.
♦ See naine juba teiste peale keelt peksma ei lähe.
♦ cit Suurlinna agulites istusid pereemad õhtuti kogu lastekarjaga otse kõnniteedel, tegid midagi näpu vahel ning peksid keelt. H. Sergo
kulli ja kirja viskama
mündiga liisku heitma
♦ Kui muidu otsustatud ei saa, kumb meist läheb, siis viskame kulli ja kirja.
♦ Viskasime kulli ja kirja, kes maksab.
kus (kuhu) sa selle küüruga lähed
kuhu see kõlbab, miski on sobimatu, näotu, kõlbmatu
♦ cit Proua ise on algharidusega ja teenija keskharidusega, kus sa selle küüruga lähed! A.H. Tammsaare
kuss olema
vait, tasa olema
♦ Ta olgu selle koha pealt päris kuss!
♦ cit Kui see kisa lahti läheb, on proua ja härra mõlemad kuss... L. Kahas
♦ cit Kui mõrralina sisse viskad, olgu mootor kuss. E. Maasik
♦ Ole hea laps, ole natuke aega kuss.
kõige karvadega; koos karvadega; kogu karvadega
täielikult, kogu täiega
♦ cit Või ihuvad naabrid minu peale vähem hammast, luude ja karvadega panevad nahka. A. Gailit
→ kõige naha ja karvadega
kõrvu teritama
tähelepanelikumalt või pingsamalt kuulama hakkama
♦ Ta teritas kõrvu, et jutust ükski sõna kaduma ei läheks.
♦ Põgenik jäi kõrvu teritades kuulama.
♦ cit Teritan kõrvu – ei ole alati mahti ega võimalust kuulata, millest vestlevad kaks lihtsat inimest. R. Tiitus
käe sees olema
kindlalt omandatud olema, pingutusteta sooritatav olema
♦ Tal on lihtsamate jooniste tegemine täiesti käe sees.
♦ cit... Matemaatikas olgu tehted käe sees ja valemid pähe raiutud. I. Sikemäe
kärbest pähe panema; kärbest pähe pistma
kellelegi mingit mõtet sisendama
♦ cit Eile ma sellele üldse ei mõelnud..., kuid hommikul äkki nagu pisteti kärbes pähe, et mine ja mine. O. Tooming
kärbseid pähe ajama
kedagi oma jutuga lollitama, desorienteerima, segavaid mõtteid sisendama
♦ cit Meie kõrvallauas ajab kulunud härrasmees ... noorele tüdrukule kärbseid pähe. J. Smuul
♦ Tüdrukud luiskasid niisama ja ajasid poisile kärbseid pähe.
♦ Ma ei usu teid, olete juba ennegi inimestele kärbseid pähe ajanud.
käsi läheb lahti; käed lähevad lahti
1. kedagi lööma
♦ cit Teele käsi läks lahti, nagu öeldakse. Robi jäi kuumade põskedega seisma... E. Tennov
2. edenema hakkama (käelise tegevuse kohta)
♦ Staažikas juuksur õpetab kaheksale noorele, kuidas käsi lahti läheks ja käärid vilkalt käiksid.
♦ Kaardi-, pallimängus läks käsi lahti.
3. heldemaks minema
♦ cit... lootis, et kui Sander laevaga Tallinna juhtub tulema ja nende elu näeb, küll ta käed siis ka rohkem lahti lähevad. A. Hint
külm maa; tühi maa
Siber väljasaatmispaigana
♦ cit...veski ehitajale antud mitusada vitsahoopi ja saadetud külmale maale. M. Mõtslane
♦ cit Kui te sõda tahate teha..., siis saab teist nii mõnigi surma, või läheb tühjale maale või vangitorni. E. Vilde
♦ Rauad saate mõlemad!
♦ cit Tühjale maale lähete eluajaks! E. Vilde
liiga tegema
1. [kellelegi] kedagi kimbutama, kiusama, kellelegi paha tegema
♦ Suuremad poisid tegid väiksematele liiga: kiusasid ja torkisid.
♦ Ta on nii hea inimene, et ei tee kärbselegi liiga.
♦ Vaikne, saamatu inimene, kellele sageli liiga tehakse.
2. [kellelegi] millegagi liialdades end kahjustama
♦ Ära endale tööga, õppimisega liiga tee.
♦ cit Teolisi oli vähe ja needki ei teinud oma kondile liiga, et ... külvi lõpetamisega rutata. A. Sinkel
♦ Lapsed tegid endale tooreste marjadega liiga, kõhud hakkasid valutama.
3. [millelegi] kahjustama, rikkuma
♦ Põdrad teevad noortele mändidele liiga.
♦ Vesi teeb rukkiorasele liiga.
luksust lubama
kellelegi võimaldama, lubama
♦ Ma võin ju ometi endale seda luksust lubada, et kord aastas restorani lähen.
luku ja riivi taha panema {pistma, torkama, ...}
1. hoolikalt varjama või salastama
♦ cit Minu uus abielu, Lilli, ei võta minult midagi, ei pane minu eest midagi luku taha. E. Vilde
2. vangi panema
♦ Vaata kui pistetakse sind luku ja riivi taha mitmeks aastaks, küll siis võtad aru pähe.
magu maha laskma vulg
1. pusklemisel teise looma kõhtu lõhki tõmbama
♦ Punik laskis Päitsiku mao maha.
2. kedagi kõhtu pussitama
♦ cit Lähen ja võtan kambrist püstoli, ei julge muidu enam käia... – joostakse kallale ja lastakse magu maha. P. Vallak
mine {sa, tont, kurat, pagan, tühi, ...} tea
1. vahest tõepoolest, järsku siiski, väga võimalik, kahtlust, nõutust, kahevahelolekut märkiv väljend
♦ Seekord ei näi asi kombesse minevat, või mine sa tea.
♦ Mine sa tea, äkki ostabki suvila ära.
♦ cit Mine sa tea, mõni seljataga ehk näitab näpuga... O. Tooming
♦ Mine tont tea, äkki on tal õiguski?
2. ei tea, pole aimu
♦ Heinad tuleb kohe ära vedada, mine kurat tea, mis ilm teeb.
♦ cit Mine kurat tea seda Lillet, mis ta ette võib võtta. E. Maasik
♦ cit Mine sa tea, mis mõne inimese sees käärib. R. Vellend
♦ cit Siin inimesi tuleb ja läheb... mine sa kõiki tea või tunne... R. Sirge
♦ Mine tea, mis tüüp ta on.
nagu (kui) ükskordüks {lihtne, selge}
väga lihtne ja selge
♦ cit Kui inimene tajub, et mingis kindlas lehes mingil kindlal päeval ilmub infot teda huvitavast vallast, siis tekib tal lugemisharjumus – see on ju lihtne nagu ükskordüks. J. Ojakäär
nahk läheb soojaks
keegi saab kehalise tegevusega sooja
♦ cit „Mina olen nagu voorimehe vana hobune,“ oli kord Vana seletanud, „kui nahk juba soojaks läheb, siis jookseb kas mu meie..." L. Metsar
näost valge
haiguse vms tõttu näost väga kahvatu
♦ cit Debora istub akna all, külmetab ja on viha pärast näost valge. J. Smuul
♦ Kui verd näeb, läheb näost valgeks ja võib minestadagi.
♦ Läks hirmu pärast näost valgeks.
närvidel mängima
kannatust proovile panema, kedagi pidevalt ja sihilikult ärritama
♦ cit Üks võim tuleb, teine läheb, üks kallak lõpeb, teine algab, kõik on segamini, midagi pole kindlat ja püsivat, rahva närvidel mängitakse. P. Kuusberg
nässu minema
nurjuma, ebaõnnestuma, äparduma
♦ Ilus õhtu läks nässu.
♦ Töö läks nässu.
♦ Elu on nässu läinud.
♦ Mis nässu peab minema, see ka nässu läheb.
♦ Kes seda oleks võinud arvata, et sõit nässu läheb, kõik oli ju ette valmistatud.
{oh, oi, ah} sa mu meie
imestust, üllatust, kohkumist väljendav hüüatus
♦ Oh sa mu meie, mul jäi lausa hing kinni, kui see pauk käis!
♦ Oi sa mu meie, küll oli ta õnnelik!
♦ cit Sa mu meie, kust inimene niisugused sõnad võtab. S. Truu
♦ cit „Mina olen nagu voorimehe vana hobune,“ oli kord Vana seletanud, „kui nahk juba soojaks läheb, siis jookseb kas mu meie..." L. Metsar
{oh, oi, sa, sina} armas taevas; {oh, oi, sa, sina} armuline taevas; {oh, oi sa, sina} heldene taevas
jahmatust, kohkumist, imestust vms väljendav hüüatus
♦ Sa heldene taevas, kus on kombed!
♦ Armas taevas, kust sina nii hilja tuled!
♦ Sa armas taevas, või tema tahab ja läheb!
ole (olge) nüüd; ole (olge) ikka; ole (olge) nüüd ikka
ei, sugugi (tõrjuva või põlastava vastusena põhjendamatu jutu vms peale)
♦ cit Ole ikka, asja pead ostma siis, kui asi müügil on, mitte, kui seda juba vaja läheb. L. Hainsalu
→ mine (minge) nüüd
ole {sa} lahke; olge {te} lahke (lahked)
imestust, pettumust, pahameelt väljendav hüüatus
♦ Ole sa lahke – täna palka ei makstagi!
♦ Aga tema, olge lahked, läheb ja räägib kõik välja!
{oma} nina pistma [kuhugi]
sisse astuma, kuhugi ilmuma, tulema, minema
♦ Vahel harva pistab ülemus nina meie tuppa.
♦ Igaüks, kes nina uksest sisse pistab, tahab midagi saada.
♦ Küll läheb linnas raha, igas poes, kuhu nina pistad, muudkui maksa.
♦ Nii räpasesse õllebaari ma küll enam oma nina ei pista.
♦ Kui mahti saad, astu minu poolt läbi, pista nina sisse.
♦ cit... ja kui nad ei jää liiga hiljaks, siis ehk korra pistavad nina üle kiriku läve. O. Luts
[millelgi] on konks sees
miski pole päris õige, aus, omakasupüüdmatu
♦ Kui juba see mees heldeks läheb, siis ole ettevaatlik, asjal võib konks sees olla.
otsa jääma
väga kõhnaks jääma
♦ cit Mõni läheb priskemaks, mõni jääb otsa kui luu ja nahk... M. Metsanurk
♦ cit Tilde oli pulmadest saadik otsa jäänud, mustad varjud silmade all. H. Wuolijoki
[kellelgi, kellegi] pea läheb segamini (segi)
1. keegi jääb segavatest, eksitavatest, erutavatest mõtetest nõutuks, satub segadusse
♦ cit Villem litsus käe suu ette ja teise otsaesise peale, kartes, et... pea ärevuse pärast segi läheb. M. Metsanurk
♦ cit Vaidlustes vähem vilunuil läks sellest (ülitarkusest) pea segi. A. Kaal
2. keegi jääb purju
♦ Pea on veinist päris segamini läinud.
peos (pihus) olema
1. kättesaadud olema
♦ Raha on mul juba peos, tagasi ei anna ma enam mitte ühtegi penni.
♦ Kurjategijad olid politseil varsti peos.
2. kellegi võimuses, voli, meelevalla all olema
♦ Oled mul peos ja ma võin sinuga teha, mis pähe tuleb.
♦ Võim oli ikka peatoimetaja pihus.
♦ See on suur trump vaenlase peos.
♦ Sinu õnn, saatus on tema peos.
♦ cit Sulane on niigi peremehel peos, aga sellest veel vähe! I. Pau
pikka pidu pidama
aega viitma, pikalt, kaua arutama, pikalt millegagi tegelema (harilikult eitavas lauses)
♦ cit Otsustatud – tehtud, ega siin pikka pidu peetud! A. Kaskneem
♦ Sakslased arvasid, et ega nendega pärast Inglismaale jõudmist pikka pidu peeta.
♦ cit Kolmeminutiline kohus, ja kui hästi läheb, siis kuul. H. Sergo
põrmu langema
1. hävinema, purunema, kaduma, hukkuma
♦ Lootused ja ootused on põrmu langenud.
2. alla heitma, end võidetuks tunnistama, oma süüd tunnistama
♦ Nii vägeva vaenlase ees tuli tal põrmu langeda.
♦ cit Kui sulle just rõõmu valmistab, võid neid põrgulisi tänada ning nende ette põrmu langeda. Kuid mina lähen ja peksan nende inetu äri peegelaknad larinaga sisse... A. Gailit
pähe andma
1. karmilt noomima või kritiseerima
♦ cit Rajoonist kritiseeriti ja anti pähe, kohustati ja hoiatati. L. Vaher
♦ cit Sorokin: „Noh, kui te kirjutate vigadest ja sellest, mis viltu on. Antakse ju pähe?“ J. Smuul
♦ cit Sellistest kirjutistest ei ütle nad ära. Mitte iialgi ühest vaimukamast artiklist, kus antakse kaasmaalasele pähe. A. Gailit
2. spordivõistlustel kedagi võitma
♦ Naaberkoolile anti peaaegu igal võistlusalal pähe.
[kellegi] pähe ei jää ainustki puhast juuksekarva
keegi riieldakse, noomitakse põhjalikult läbi
♦ cit Nääri kopli kiige pääl sõimati Hansu ja Miinat nõnda, et mitte üht puhast karva enam pähe ei jäänud. J.V. Jannsen
pähe hakkama
1. purju panema
♦ cit Naps ja õlu olid aga pähe hakanud. M. Metsanurk
2. kedagi joovastama või pimestama, reaalsustunnet kaotama
♦ cit Aga seesama maa võrsutab ka võimutunnet, mis pähe hakkab ja joovastab. R. Sirge
3. meelde jääma
♦ A, b, hakka pähe!
pähe istuma
kedagi ahistama, enda huvides ära kasutama hakkama
♦ Ta on nii leebe ja kergeusklik, et talle istutakse kohe pähe.
♦ Hakka kohe vastu, kui sa ei taha, et sulle pähe istutakse.
pähe jääma
kuulamisest või kuulmisest, kordamisest meelde jääma
♦ cit Aga kuna tal laul seekord kergesti pähe ei jäänud, lasi ta seda Kaarlil enesele ikka uuesti ja uuesti korrata. A. Hint
pähe kuluma; pealuusse kuluma
sagedasest kuulamisest või kuulmisest, kordamisest kindlalt meelde jääma
♦ cit Melanie... silmitses kümneid kordi nähtud eksponaate, mis olid juba pähe kulunud, kuid ei muutunud kunagi tüütavaks. A. Valton
♦ cit Värsijutt surijast tütarlapsest oli talle otsast otsani pähe kulunud... A. Kaal
pähe lööma
1. purju panema
♦ cit Hannes vihastas enese üle... ning jõi kiiruga klaasi veini. See lõi talle veidi pähe. E. Männik
2. kedagi joovastama või pimestama, reaalsustunnet kaotama
♦ Esimesd edusammud olid talle pähe löönud.
3. kiiresti ära õppima
♦ cit „Sa tuled minu poole ja vaatame, mis me saame veel pähe lüüa selle lühikese ajaga,“ ütles Mänd. P. Viiding
[millegi] pähe võtma
millekski teiseks, teistsuguseks pidama
♦ cit Loomulikult ei saa ühte väikest tänavapärimist sotsioloogilise uurimuse pähe võtta ja toimetus ei püüdnudki seda sellisena välja pakkuda. T. Roosileht
päitseid pähe ajama; päitseid pähe panema; päitseid pähe tõmbama
kedagi oma tahtele allutama, taltsaks, kuulekaks tegema
♦ Naised oskavad meestele päitseid pähe ajada ja taltsaks teha.
♦ cit Pannakse Euroopa töörahvale raudsed päitsed pähe. M. Metsanurk
♦ cit Need vennikesed tõmbame meie liistule, tõmbame päitsed pähe ja ajame rauad suhu ka, kui vaja on. R. Sirge
raudu suhu panema; raudu suhu ajama
kedagi oma tahtele allutama, taltsaks tegema
♦ cit Need vennikesed tõmbame meie liistule, tõmbame päitsed pähe ja ajame rauad suhu ka, kui vaja on. R. Sirge
saba (sabaga) lehvitama
lahkuma, ära minema
♦ cit Pane tähele, ta lööb su raha läbi, lehvitab saba ja läheb. E. Maasik
sotid selgeks tegema; sotid sirgeks tegema
ära klaarima, asjasse selgust tooma, midagi selgeks, klaariks tegema
♦ Me kas abiellume või teeme sotid selgeks ja lähme lahku.
♦ Kaup on kaasas, kõik on kokku lepitud, teeme nüüd sotid sirgeks.
♦ Teeme nüüd sotid selgeks, et hiljem poleks seljataga ütlemist.
suu läheb vesiseks
1. keegi himustab midagi isuäratavat maitsta, süüa
♦ Suu läheb vesiseks, kui näed, mida teised söövad!
2. keegi hakkab kedagi või midagi himustama, ihkama, endale tahtma
♦ Vaatad seda uhket mööblit ja suu läheb vesiseks.
{suure} kella külge minema; {suure} kella külge sattuma
üldiseks kõneaineks saama, kõmuliseks saama
♦ cit Kõige tähtsam, poisid, on nüüd, et asi vaikseks jääks ja suure kella külge ei läheks. V. Ilus
♦ Asi läks suure kella külge, kuigi seda püüti ranges saladuses hoida.
südant võtma
1. julgust koguma, söandama
♦ cit Ka taanlased, nähes nüüd abiväe päralejõudmist, võtsid uuesti südant ja hakkasid kõvasti peale suruma. E. Kippel
2. isekaks, tõrksaks, kangekaelseks minema
♦ Sai õigust ja võttis kohe südant.
taga hullem (hullemaks)
ikka järjest halvemaks, see veel puudus
♦ Taga hullemaks asi läheb, nüüd tahetakse juba raha ka!
täies viksis
uhkesti riides, mukitud
♦ cit... suvel liikusid nad .... ainult kuue-, talvel riidega kaetud kasuka väel. Meie aga läksime täies viksis: kirikuriides... A. Kitzberg
♦ cit Kolme noormehe päevapilti vaadates ei lähe meelest: silitud pead ja õlitatud juuksed, ... näod armsate silmade jaoks „peenikeses viksis“. H. Luiga
täkku täis minema
himuraks, tiiraseks, kiima minema
♦ cit... lõõbiti ainult, et kohvilakke sisse puistatakse sõduritele mõeldud rohtu, et nad õdede ja sanitaride läheduses täkku täis ei läheks. K. Saaber
viimase tuhande peal {olema}
1. viimaseid päevi rase, kohe-kohe sünnitamas {olema}
♦ cit Ta oli natuke häbelik... „Vaata, et sa nüüd viimase tuhande peal ei ehmata ennast – mõnest loomast või..." K. Ristikivi
2. kriitilises seisundis {olema}
♦ cit „Pääsuke“ on juba täiesti viimase tuhande peal. Remont läheb mul maksma... H. Sergo
võtaks (võtku) Madis; Madis võtaks (võtku)
kirumisväljend
♦ cit Mina ei lähe! Võtku neid Madis kõige oma sõjaväega ja... vabadusega. Mis see mulle korda läheb. O. Luts
♦ cit Tudu oma tuledega aga jääb tükiks ajaks silmade ette. Võtaks madis, aga nõnda on ta küll tähelepanuväärt. O. Kool
♦ Madis võtaks sind oma tahtmisega.
väge täis olema
1. jõuline, tugev olema
♦ Väge täis noored mehed lõhkusid kive et lust vaadata.
2. pealehakkamist, julgust, kuraasi täis olema
♦ „Lähen ja ütlen talle suu sisse, et ta on üks suur tõbras,“ oli mees väge täis.
õnnetähe all sündima
kõiges kergesti edu saavutama, kõiges õnne olema
♦ cit... kõik läheb tal ikka jälle ruttu ja libedalt ilusaks. Aleksander on õnnetähe all sündinud, mis muud! E. Rannet
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |