[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

altari ette minema; altari ette astuma
kellegagi abielluma, end laulatama
♦ Ära loodagi, et sinuga altari ette lähen.
♦ Pruut ja peigmees olid altari ette minemas, kui...

altari ette viima
kedagi naiseks võtma, kellegagi abielluma
♦ Kui sa juba praegu nii tige oled, siis ma ei viigi sind altari ette.
♦ Nüüd on hilja kahetseda, oleksid pidanud enne mõtlema, kui selle lehtsaba altari ette viisid.

asja eest (ette) {käima, minema, olema}
oma ülesannet, otstarvet täitma, kasulikuks osutuma
♦ Vanem poeg on mul juba asja eest, temast on suur abi.
♦ Iga pahtlitäis on kindlalt asja ette.
♦ Iga samm läheb asja ette.
♦ cit Lõi pühapäevaks võid kokku... mine tea, ehk läheb asja ette. O. Jõgi (tlk)
♦ cit Aga väljaski on päike. Sügisene küll, aga Uno Lahe arvates veel päris asja eest. T. Lehtmets
♦ Kas nende kemplemine käib ka asja ette? Või vaidlevad niisama tühja.
♦ Kui võid pole, käib ka margariin asja ette.

[keegi] ei löö risti ette
keegi ei tagane mitte millegi ees, keegi on kõigeks valmis
♦ cit Huko ei löönud millaski risti ette, kui tema huvid mängus... R. Sirge
♦ cit Kui mõni mehemaias ligi tükkis, siis ta muidugi mõista risti ette ei löönud... P. Kuusberg

ette ja taha
kellegi eest hoolitsedes, kedagi hellitades, tehes kõik viimseni valmis või ära
♦ Kodus polnud neil mingit muret, ema tegi kõik ette ja taha ära.
♦ Ei hakka mina teda poputama ega ette ja taha passima.

ette lööma
1. jätkuma, piisama
♦ Kauaks see palkki ette lööb, kui sedaviisi priisata.
♦ cit Kõigi tööpäevade eest kokku loodavad nad saada nõnda palju vilja, et sest järgmise lõikuseni tervele perele ette lööb. L. Promet
♦ cit Lihatünn lööb ehk ka ette, suvel soojaga hooligi nii väga sest rasvasest. A.H. Tammsaare
2. vastu pidama (jalatsite, rõiva kohta)
♦ Selle poisi käes ei löö ükski riie ette, juba teised dressid käsil.

jalgade (jalge) ette {panema, ...}
täielikult kellegi käsutusse või võimu alla {andma}
♦ Panen su jalge ette kõik, mis mul on.

jalga ette panema; jalga taha panema
kellelegi salaja halba tegema, kellegi tegutsemist takistama
♦ Selle asemel, et vastasele ausalt vastu minna, paneb ta talle jala taha.
♦ cit... kolmas intrigeerib, paneb igale kamraadile jala taha, viib juba poisikesena oma ebaküpsi ja naiivseid sünnitisi riigiarhiivi... A. Gailit

jalg jala ette
aeglaselt, ruttamata (käimise kohta)
♦ Aega oli küllalt, läksime jalg jala ette.
♦ Vanaisa on viletsaks jäänud, liigub ainult toas ja sealgi jalg jala ette.

kahte lehte
kaheks, pooleks, kahte ossa
♦ cit Ajakirjanikud jagunevad kahte lehte: ühed kirjutavad juhtkirju, teised korjavad linna pealt uudiseid. U. Liivaku
♦ Habe kahte lehte.
♦ cit...isegi leegid löönud Justiina ees kahte lehte ning andnud talle teed. V. Beekman

kätt ette panema; kätt vahele panema
kedagi või midagi takistama, millessegi vahele segama
♦ Agarale kätt ette ei panda, lastakse nii palju teha, kui tahab.
♦ cit Mine – ei mina mõtlegi sulle kätt ette panna. A. Jakobson

kätt suu ette (suu peale, suule) panema; kätt suu ette (suu peale, suule) suruma
vaikima sundima
♦ cit See (Eessaare Aadu looming) on kirjandus, kus liigutakse... sotsialistliku realismi poole ajajärgul, kus revolutsioonilisele kirjandusele oli surutud käsi suu peale. E. Sõgel
♦ Käsi pandi suule kõva altkäemaksuga.

kümme silma ette andma; mitu silma ette andma; seitse silma ette andma; silmad ette andma
kellestki üle, etem, parem olema
♦ Ära muretse, kõik läheb veel hästi.
♦ Su advokaat annab kõigile kümme silma ette.
♦ Uus rahvamaja on nii uhke, et annab nii mõnelegi teatrihoonele silmad ette.
♦ Vanapapi on veel nii tragi, et annab noortelegi silmad ette.

letti (letile) laduma; letti (letile) lööma
teatavaks tegema, välja ütlema
♦ Et kohe kõik letti laduda, siis veel: piletite hinnad tõusevad ka.
♦ Lao aga letti, kes seda ütles.

letti tõmbama; letti võtma
riidlema, läbi noomima, selgust nõudma
♦ Selle eest tõmbab direktor su veel letti ja õigesti teeb, et sul karistamatuse tunnet ei jääks.
♦ Siis, kui vasikad surema hakkavad.
♦ cit Siis võetakse loomaarst ja zootehnik kohe letti – kes on süüdi, kus on põhjused! O. Anton

mõistust tagant ette taguma vulg
kedagi nuhtlemisega arukaks või mõistlikuks tegema
♦ Küll ma sul mõistuse tagant ette taon, kui muu enam ei aita.

nagu vits vette kaduma
kellegi silmapiirilt jäljetult kaduma
♦ cit... sa olid linnast kadunud nagu vits vette. O. Luts
♦ Kui ta kuulis, et politsei teda otsib, kadus silmapiirilt nagu vits vette.

nina alla; nina ette
vahetusse lähedusse, näo ette
♦ Ära tule mu nina alla rusikaga vehkima.
♦ Torkas passi valvurile nina ette.
♦ Kui nüüd saaks aurava kohvitassi nina alla.

[millist, missugust] nägu {ette, pähe} tegema
oma tundeid, suhtumist näoilme kaudu välja paista laskma
♦ Haput, kibedat, pettunud, vaga nägu tegema.
♦ Head, lahket, rõõmsat, tähtsat nägu tegema.
♦ Kas ta tõsiselt kahetseb või teeb ta ainult sellise näo?
♦ cit Triinul on villane must jakk üll, aga ta ei tee nägugi, et palav oleks. J. Tuulik
♦ cit „Laske ma räägin!“ tõstis Juss kolm sõrme taeva poole ja teeb püha näo pähe. H. Sergo

palge ette {astuma, tulema}
kellegi ette {ilmuma}, kohale {tulema}
♦ Kas sa julged veel tema palge ette ilmuda?

pinda ette valmistama
ettevõtmise edukaks korraldamiseks ettevalmistusi tegema
♦ Et valimised õnnestuksid, tuli varakult hakata rahva hulgas pinda ette valmistama.

puust ette tegema
üksikasjadeni, peensusteni, täpselt kätte või ette näitama, selgitama
♦ Talle tee kõik puust ette, ise ei oska ega viitsi üldse mõtelda.
♦ Sulle tee kõik puust ette, kuidas sa küll nii lihtsaid asju ei taipa!

pärleid sigade ette heitma; pärleid sigade ette loopima; pärleid sigade ette viskama
kellelegi väärtusi pakkuma, mida see ei oska hinnata
♦ Sellele seltskonnale niisuseid asju rääkida oli täiesti mõttetu, mul oli tunne, nagu loobitaks pärleid sigade ette.

riivi ette lükkama
kedagi või midagi otsustavalt takistama, ära keelama, lõppu tegema
♦ Salaküttimisele lükati otsustavalt riiv ette.
♦ Bürokraatiale olgu riiv ette lükatud.
♦ cit Ega siis nende asjadele saa riivi ette lükata (et laps tulemas). A. H. Tammsaare

rinda ette ajama; rinda ette lööma
uhkustama, kelkima, ennast tähtsaks tegema
♦ cit Nüüd on tal viimaks ka, millega rinda ette ajada – vanem tütar saab varsti tohtriks... E. Tennov
♦ cit Ja see (Toots), nagu kangelane kunagi, ajas enesele rinna ette... O. Luts

silma alla; silma ette
kellegi juurde, nägemispiirkonda, nähtavusse
♦ Kes siis vanemate silma alla elama tahab jääda!

silma {alla, ette} sattuma
juhuslikult kellegi nägemispiirkonda ilmuma, juhuslikult nähtuks osutuma, juhuslikult märkama
♦ Ta sattus mu silma alla mitu aastat tagasi.
♦ Lehest sattus mulle silma huvitav sõnum.

silmade (silme) ette kerkima; silmade (silme) ette tulema
väga elavalt meenuma
♦ Tahtmatult kerkisid silme ette pildikesed kodust ja lapsepõlvest.
♦ Silme ette tuli kodulinn.
♦ Kella kuuldes tõuseb meie elukord matuseliste silme ette.

silmade (silme) ette maalima
visuaalset kujutlust looma
♦ Maalis mu silmade ette masendava pildi oma vaesusest.
→ silmade (silme) ette manama

silmade (silme) ette manama
visuaalset kujutlust looma
♦ Autor manab lugejate silme ette orjade raske elu Rooma riigis.
♦ cit Väheste suletõmmetega manab J. Peegel ... meie silme ette eesti suurima keelemehe elutöö. V. Hallap
♦ Maalis lugeja silme ette drastilise pildi vaesest perekonnast.

silmade (silme) ette tooma
meelde tuletama, meenutama panema
♦ Tema nägemine tõi mu silme ette mu noorusaja.

silmi ette tegema; silmi ette andma
kellestki oma omaduste või oskuste poolest parem olema, kellestki üle olema
♦ cit Puusepp tegi meile kõigile silmad ette. E. Vetemaa
♦ Oma tööga teeb ta paljudele silmad ette.
♦ Noorem vend annab kasvult vanemale silmad ette.

tappi ette panema; punni ette panema
tõkestama, lõpetama
♦ cit „Pole ma sant ühtigi,“ vastas kasak kurjalt, „vaid tulen kõrge kohtu nimel, et ometi kord teie koerustele ja kõlvatustele kõva tapp ette panna..." A. Gailit

teele (tee peale) {risti} ette astuma; teele (tee peale) {risti} ette jääma
kellegi tegutsemis- või arenguvõimalusi takistama hakkama, kedagi segama hakkama
♦ Poleks haigus talle teele ette astunud, oleks kõik võinud hoopis teisiti minna.

täie eest {olema, minema, käima, ...}; täie ette {minema, käima, ...}
oma otstarvet, ülesannet täitev
♦ Turulkäik läks täie ette.
♦ Koosolek oli täie eest.
♦ Vana mootor töötas veel täie eest.
♦ cit Nööpideta, äravajunud pintsakud käisid täie eest. V. Beekman

vaimu {ette} valmistama
end psüühiliselt millekski ette valmistama
♦ Valmista oma vaim ette: täna, just täna ajame selle asja ühele poole.

vaimusilma ette manama
kujutluses esile kutsuma
♦ Manas vaimusilma ette poisipõlve.

vaimusilma ette tulema {kerkima, ...}
kujutluses reprodutseeruma
♦ Talle tuleb üks pilt vaimusilma ette: ta on noor ja tugev mees...
♦ Ta nägu tuli mulle vaimusilma ette.
♦ Mu vaimusilma ette kerkis ema.
♦ Läbielatu kerkis vaimusilma ette.
♦ cit Pilt, mis nüüd ta vaimusilma ette tekkis, oli tõesti suurepärane ... A. Jakobson

valge ette tooma; valgele tooma
avalikuks, teatavaks tegema, avalikustama
♦ Tõde tuleb valge ette tuua.
♦ cit Kui uhke ta on, kui tal õnnestub uut äraandmist valge ette tuua. A. Mälk

valge ette tulema; valgele tulema
avalikuks tulema, kõigile teatavaks saama
♦ cit Ega kurjus kao ja küll tuleb valgele. A. Mälk

vette langema; vette kukkuma; vette vajuma
1. nurjuma, äparduma, ebaõnnestuma
♦ cit Kui tagaajaja nägi, et tema plaan vette oli kukkunud, läks tema viha uuesti põlema. A. Saal
2. käest kaduma, märkamatult mööduma (sagedamini võrdlusena)
♦ cit Päevad vajuvad nagu vette. J. Madarik
♦ Töötades saab ta peagi tõsiseks ja tusaseks.
♦ cit Vallatused vajuvad kui vette. V. Buk

vette viskama
asjatult, tulutult, tühjalt kulutama
♦ cit Kui tublit inimest aitad, siis tead, et pole oma tööd vette visanud. A. Mälk