[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

ahju taha pugema {kobima, ...}
avalikust elust või seltskondlikust suhtlemisest tagasi tõmbuma, koju sulguma
♦ Kas sa oled otsustanud ahju taha pugeda, et enam peole ei tule?
♦ cit Kahjuks oli organisaatorite hulka sattunud ka argpükse, kes esimeste raskuste puhul pugesid ahju taha. R. Lumi

aju töötab; ajud töötavad
keegi on võimeline mõtlema
♦ Poisil aju töötab mis hirmus.
♦ Kui aju ei tööta, siis ei maksa vaimset tööd tegema hakatagi, niikuinii ei tule sellest midagi välja.

allamäge minema; allamäge veerema; allamäge käima
1. endisega võrreldes halvemini minema, halvemaks või kehvemaks muutuma
♦ Äriasjad läksid allamäge, vaevalt tuldi ots otsaga kokku.
♦ Kolhoos on allamäge läinud, rahvas ei saa isegi korralikku palka.
♦ Õppimine läheb aina allamäge – tunnistusel on puha kolmepuru.
♦ Andekas mees oli, mis sest, et viimasel ajal hakkas äriga allamäge käima.
♦ Tervisega hakkab allamäge minema.
2. vaimselt, moraalselt manduma
♦ cit Kas jälle viina võtmas? Tahab kohe allamäge minna. P. Krusten
♦ cit... Tema ainus mõte on nüüd –/ lunastada oma süü./ Ise ta kõik on pildunud segi./ Ise allamäge ta käind. J. Kärner

ei näe [millestki] undki
kellelgi ei ole millestki vähimatki aimu, ei oska aimatagi
♦ cit Ning vaata, armas laps, seal olen leidnud asju, millest teised ei näe undki. A. Gailit

[kellestki-millestki] ei tea undki näha
kellestki või millestki võib ainult unistada, miski on kättesaamatu
♦ cit On taeva ja maa vahel palju asju, millest meie koolitarkus ei tea undki näha. K.A. Hindrey
→ võib ainult und näha

hea pilguga vaatama [kellelegi-millelegi, kellegi-millegi peale]; hea silmaga vaatama [kellelegi-millelegi, kellegi-millegi peale]
kellessegi või millessegi heatahtlikult, sõbralikult suhtuma
♦ Niisugustele nahavedajatele keegi juba hea silmaga ei vaata.
♦ Kaaslased ei vaata tema peale kuigi hea pilguga, sest ta ta pole aus.

hing ajab pinde
keegi tunneb suurt hingepiina, on mures, vaevleb sisemiselt
♦ Eksimus ei andnud talle rahu, veel aastaid ajas hing pinde.

issanda lojus; jumala lojus
inimene
♦ cit... olgugi varas või röövel ta – ikkagi Issanda lojus. J. Oengo

jagu saama
1. kellestki või millestki võitu saama, millestki üle saama
♦ Vastasest saadi lõpuks jagu.
♦ Sain endast jagu ja ei hakanudki nutma.
♦ Raskustest, ülesannetest, tööst jagu saama.
♦ Sai haigusest jagu.
2. aru saama, taipama
♦ cit „Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,“ rääkis isa. A.H. Tammsaare

joru ajama
1. oskamatult laulma
♦ Laulda ta ei osanud, aga teistega koos ajas joru küll.
2. järelejätmatult ühte ja sedasama rääkima vms
♦ Ikka sa ajad oma joru, ma juba ütlesin, et nii hilja ei lähe sa kuhugi.
♦ Tüütuseni ühte ja sama joru ajama.

juuksekarva lõhki ajama; juuksekarva pooleks ajama
naeruväärset, pedantlikku, äärmist täpsust taotlema
♦ cit Moraali reeglid peab koostama arst, mitte aga see, kes... mõne muistse kirjatähe pärast juuksekarva lõhki ajanud! M. Metsanurk
♦ cit Ajas oma õigust taga, kas või juuksekarv pooleks. L. Promet

kas või käpuli {maas} minema; kas või käpuli {maas} tulema
kõigile raskustele, takisustele vaatamata kuhugi minema või tulema
♦ cit „Ma hakkan jala minema, lähen kas või käpuli maas, aga lähen ikka,“ karjus Pearu. A.H. Tammsaare

keret täis sõimama
kedagi põhjalikult läbi sõimama
♦ Ta sõimas mul asja ees, teist taga kere täis, karjus ja räuskas mis kole.
→ nahka täis sõimama

kirevase päralt; kirevase pihta; kirevase pärast
pahameelt, rahulolematust, imestust väljendav hüüatus
♦ Kirevase päralt, oleksin ma seda varem teadnud!
♦ Aga, kirevase pärast, mis siin siis viga on!
♦ cit Noh, mõtlesin äkki, viimati oled, kirevase pihta, sealt (linnavalitsusest), siis oleks mul vesi ahjus. E. Maasik
♦ cit Kirevase päralt, kes võis siis noorele inimesele patuks panna, et ta käis maskiballil! E. Vilde

korda saatma
midagi sooritama, teoks tegema, millegagi hakkama saama
♦ Ta on suuteline suuri asju, imesid, vägitegusid korda saatma.
♦ Sa võid elus veel palju asju korda saata.
♦ cit Pärast ei mäleta ta kunagi, mida ta joobnuna korda saatis. P. Kuusberg

[kelleltki, kellegi] kätt paluma
kellelegi abieluettepanekut tegema; abieluettepanekuga väljavalitu vanemate poole pöörduma
♦ Vanasti paluti vanematelt nende tütre kätt.
♦ Palus rikka lese, vanapiiga kätt.
♦ cit Gennadi Treifelt palus minu kätt, ja ainus asi, mis mind takistas tema naiseks saamast oli see, et ma teist meest armastan. K. Ristikivi

külma peaga
arukas, kaine, julge; arukalt, kainelt, julgelt
♦ Kui külma peaga asju ajada, siis tüli ei tule.
♦ Näitleja peab mängima külma pea ja kuuma südamega.
♦ Ta on külma peaga spekuleeriv kriukamees.
♦ Oleks vaja külmi päid, selliseid, kes oskavad otsustada ka ebaotstarbekohase ja ebasündsa üle.
♦ Kriitilises olukorras ei kaotanud ta oma loomuomast külma pead.

külm nagu hundilaut; külm nagu hunditall
väga külm ja kõle (ruumi kohta)
♦ Tuba on külm nagu hundilaut, kui kas või ühe päeva jätad ahju kütmata.
♦ Saalis on külm nagu hundilaudas.

küüne võrra (võrd); küüne väärt
natuke, õige pisut (peamiselt eitavas lauses)
♦ cit Küll tülitsesin saadana papiga, kuid mustakuuemees ajas kogu oma sõrgade tagavara südikalt vastu ja ei alandanud hinda küüne väärtki. A. Gailit
→ küünemusta võrra (võrd)

lahtise mõistusega {olema}
taibukas, nutikas {olema}
♦ Ta oli lahtise mõistusega, kahju, et ta koolis ei saanud käia.
♦ Lahtise mõistusega mees.

lokku lööma
kisa tõstma, millegi ümber kära tegema
♦ Tühise asja pärast löödi lokku mis hirmus.
♦ cit Aga kujuta ette, kui ühel ilusal päeval mõni urgitseja hakkab mõnes ajalehes lokku lööma. M. Raud
♦ cit Minu rahvuslik uhkus aga hakkas lokku lööma, kui leidsin kõigi nende kallite seast ka ühe eesti – kindrali! E. Vilde

läbi ja lõhki
läbinisti, täiesti, täielikult
♦ Ta on läbi ja lõhki aus mees, selles ei maksa küll kahelda.
♦ cit On tarvis arukaid ja hakkajaid, niisuguseid mehi, kes tööd läbi ja lõhki tunnevad. R. Sirge

marru minema
väga vihaseks saama, enesevalitsust kaotama
♦ cit Viimane nõu ajas Joonatani otse marru. Juba hüppas ta vanamehe kallale, kes oli julgenud püssi soovitada, ... A. Gailit
♦ Läks tühja asja pärast nii marru, et hakkas karjuma.

meelt liigutama
emotsionaalselt mõjutama, hinge puudutama
♦ cit Oli niisugune pühapäeva hommikurahu vanas pargis, mis meelt liigutas. L. Promet
♦ Anus isa, kuid ei suutnud ta meelt liigutada.

mis [kellelgi, kellegi] arus on
kellegi hämmastava, imestama paneva käitumise või teguviisi puhul kasutatav väljend
♦ Mis sul küll arus oli, et sellise korteri ära vahetasid?
♦ cit Mis nende meeste arus küll on, et niisukesed meeldivad. A.H. Tammsaare
♦ Mis tal arus on?
♦ cit Mis ta, nurjatu endast mõtleb? A. Kaal
♦ Mis emal küll arus oli, et lapsed üksi jättis.

mitte tuhkagi
sugugi mitte, üldsegi mitte
♦ Ei tea sa tuhkagi, mis ma mõtlen või mida ma tahan.
♦ cit Ei olnud sellest lärmist tuhkagi tulu, ainult külarahvas sai naerda. V. Beekman
♦ Vaatamata selgitamisele ei taibanud ma asjast tuhkagi.
♦ Maailma asjust ei tea tema küll tuhkagi.

mõõtu pidama; mõõtu teadma; mõõtu tundma
mitte liialdama, mitte langema äärmusesse
♦ Ei suuda üheski asjas mõõtu pidada, pole tal häbi ega väärikustunnet.
♦ Pidas joomises ja söömises mõõtu.
♦ Analüüsimisel tuleb pidada mõõtu, sest analüüs on vahend, mitte eesmärk.
♦ cit Mul on niipalju taktitunnet, et ma ei tule vaeste linnaossa toredas riides... Mina olen inimene, kes oskab mõõtu pidada. L. Kibuvits
♦ cit Pea armus mõõtu; armuga on nii: liigrutt jääb hiljaks – nagu aegluski! G. Meri (tlk)

mööda külgi (külge) maha jooksma
1. ülearune, liigne, mittevajalik olema (harilikult eitavas kõnes)
♦ Ega sulgi jookseks enesetäiendamine mööda külgi maha.
♦ Ega koolitarkus kellelgi mööda külge maha jookse.
♦ Väike lisateenistus ei jookse meilgi mööda külgi maha.
2. mõjuta olema, mõju mitte avaldama
♦ Kõik teiste moraalilugemised jooksid tema puhul mööda külge maha.
♦ cit...astus ka noorrahvas, kel kuus tööpäeva näis mööda külge maha jooksnud olevat, sest jätkus võhma üksteise tagaajamiseks. A. Sinkel

nagu (kui) maa külge naelutatud; nagu (kui) maa külge kasvanud
kangestunult, jäigalt, liikumatult
♦ cit Siis astus ta Woodi poole, kes ikka veel kui maa külge naelutatud oma koha peal paigal seisis. A. Saal
♦ Tahtis jooksu pista, aga jalad olid nagu maa külge kasvanud.

ninanipsu mängima
kellelegi vempu, vingerpussi tegema
♦ cit Selle mehe uhkus ei luba teda enam tüdruku peale mõelda, kes talle nii häbistava ninanipsu mängis. E. Vilde

näkku sülitama vulg
äärmiselt jõhkralt, alandavalt, solvavalt kellegi või millegi suhtes käituma
♦ cit Või tema tallas mu põrmu, tema sülitas mulle näkku. J. Ruven
♦ cit Sa näid unustavat, et su ees ei seisa poisike, vaid... mees – aus, lugupeetud, laitmatu nimega mees, kes enesele ei lase näkku sülitada. E. Vilde

närvid ei pea vastu
keegi ärritub, kaotab psüühilise tasakaalu, enesevalitsuse
♦ cit Nüüd ei pidanud madam Polli närvid enam vastu: ta vajus toolile kokku ja hakkas nuuksuma. A.H. Tammsaare
→ närvid ütlevad üles

närvi mustaks ajama
kedagi ärritama, psüühilisest tasakaalust välja viima
♦ Kui miski mu närvi mustaks ajab, siis on see sinu hädaldamine.
♦ Töö ei edenenud ja see ajas närvi mustaks.

oma (omal) nahal tundma {kogema, veenduma, ...}; oma naha peal tundma {kogema, veenduma, ...}
ise kogema {tunda saama, veenduma, ...}
♦ Tunneb nüüd omal nahal, mida vaesus tähendab.
♦ Oma naha peal on sõda nähtud.
♦ Tunneb oma naha peal orjapõlve.
♦ Veendusin oma naha peal, et ta ei ole aus mees.

[millelgi] on rist peal
miski on läbi, täiesti ebaõnnestunud, nurjunud, lõpetatud
♦ Korterivahetusel on siis rist peal.
♦ Buss ei tulnud ja kogu sõidul oligi rist peal.
♦ Sellel suhtel on nüüd õnneks või kahjuks rist peal.
♦ Talupidajad kurdavad, et maaelul on varsti rist peal.

[kellelgi] on vesi ahjus
kellelgi on häda käes, keegi on täbarasse olukorda sattunud
♦ cit Nagu ma päris kindlast allikast kuulnud olen, olevat tal juba vesi ahjus... J. Kärner
♦ Ega enne vanemate sõna kuulda ei võeta, kui vesi ahjus.

pead segamini (segi) ajama
kellelegi segavaid mõtteid sisendama, desorienteerima, kainet mõtlemist tasalülitama
♦ cit See tüdruk... ajas mu pea nii segi, et ma ei teadnud enam, kus on nord või kus süüd. H. Sergo
♦ cit See naistekütt ajab sul pea samuti segi, kui teistel enne sind. A. Antson

puust ette tegema
üksikasjadeni, peensusteni, täpselt kätte või ette näitama, selgitama
♦ Talle tee kõik puust ette, ise ei oska ega viitsi üldse mõtelda.
♦ Sulle tee kõik puust ette, kuidas sa küll nii lihtsaid asju ei taipa!

põhja panema
1. millegi abil alustama, millelegi rajama
♦ Isa antud rahaga ta oma ärile põhja panigi.
2. enne suuremat söömist või joomist midagi kergemat sööma või jooma
♦ cit „Näe, Andresel valge pass, tähendab soldatiks ei kõlba,“ naljatas Aunus, kui põhi pandud ja sööma hakati. M. Metsanurk

sabas sörkima
kellegi või millegi suhtes mahajääja olema
♦ cit Nagu alati, nii sörkis Ojari ka tänavu töödega teiste sabas. R. Sirge
♦ cit „Aus ja siiras kunst,“ ütles Imeline, „juhib rahvast, aga ei sörgi ta soovide ja maitsete sabas.“ H. Raudsepp

salamandrit hõõruma van
1. teatud buršide joomakomme
2. ülikoolis käima
♦ cit Tema on koguduses ainus tõsine õpetlane ja haritlane, kes Tartus mitte asjata pole mitu aastat salamandrit hõõrunud. E. Vilde

silmad tõusevad vett täis; silmad tulevad vett täis
keegi on nutma puhkemas
♦ cit Lahkudes tulid tüdrukul silmad vett täis ja kui Krõõt temalt küsis, miks ta nutab, vastas ta: „Perenaisest on kahju..." A.H. Tammsaare

sirget teed käima
ausat, õiglast, pahedeta, kõrvalekalleteta elu elama
♦ Mina ei ole selline inimene, kes suudaks sirget teed käia, ikka juhtub mul asju, mida hea meelega ei meenutaks.

sõna suust saama
midagi öelda suutma, kõnevõimeliseks muutuma
♦ Ta ehmus nii ära, et ei saanud tükil ajal sõna suust.
♦ cit Tütar oli nagu isa suust kukkunud – niisama skeptiline, kes võõraste juuresolekul harva sõna suust välja sai. P. Kuusberg
♦ cit Isa vaatas pojale... hirmunud pilgul. „Mis jutt see siis nüüd on?“ sai ta alles natukese aja pärast suust. A.H. Tammsaare

süda kisub rinnas (rinnus) kokku; süda tõmbub rinnas (rinnus) kokku
keegi tunneb suurt hingevalu, elab midagi raskelt üle
♦ cit Ellile mõeldes kiskus Tiina süda rinnus valusalt kokku. A.H. Tammsaare
♦ cit Mu süda tõmbus valust kokku, mul poleks olnud kahju... oma elust, kui selle eest oleks Kelli jalad käima hakanud. O. Tooming

südamealust soojendama; südamealust soojaks tegema; südamealust soojaks võtma
kedagi heldima panema, kedagi liigutama, kellelegi rõõmu tegema
♦ Ta lahkus ja siirus tegi südamealuse soojaks.
→ südant soojendama

terve mõistusega {olema}
arukas, analüüsivõimeline {olema}
♦ cit Niiviisi võib ta muutuda väga ohtlikuks ja võtta vastu otsuseid, mis terve mõistusega kokku ei klapi ning eesti asja ajamisele palju kahju võivad tuua. T. Roosileht

tühja ka (kah)
sellest pole midagi, tühiasi
♦ Ei tulnud, siis ei tulnud, tühja kah, saame ise hakkama.
♦ Tühja kah, ega mul sellest kahju ka ei ole.

valekott
valetaja, luiskaja
♦ Igavene valekott, sinuga ei saa enam asju ajada.

vastuvett ujuma
harjumuslikule, tavakohasele vastupidiselt toimima
♦ Ta ujus alati vastuvett, ei kiitnud iial seda, mida kiitsid teised.
♦ Ka igapäevases elus tundub ta vastuvett ujujana, kes ei armasta minna kergema vastupanu teed.
→ vastuvoolu ujuma

vussi ajama
ära rikkuma, nurja ajama
♦ Ajas asja nii vussi, et teistel andis arutada ja seletada.
♦ Tema ajab kõik vussi, mis kätte võtab.

ühest kõrvast sisse, {ja} teisest välja minema {lendama}
kohe ununema (kuuldu, öeldu kohta)
♦ cit Koduste hurjutustega on pojapoeg juba harjunud, lähevad kõrvast sisse, teisest välja. A. Tigane
♦ cit Ta rääkis veel igasuguseid õpetlikke asju, kuid need lendasid mul ühest kõrvast sisse, teisest välja. L. Kahas

üks süda ja üks meel olema
täiesti ühel arvamusel, üksmeelel olema, üksteist hästi mõistma
♦ cit Hannusele võida kahju sest tulla, et ta Kõrtsu-Priiduga nõnda üks süda ja üks meel olla. L. Koidula