[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

ajalugu tegema
tähtsates, pöördelistes vms sündmustes kaasa lööma, neist osa võtma
♦ Meie isaisad tegid ajalugu sellega, et võitsid Vabadussõja.
♦ cit Kus olid sa, kui meie ajalugu tegime? Sest vaata, kulla mees, revolutsiooni sa kaasa ei teinud. Vabadussõjas sind ei nähtud. H. Raudsepp
♦ Maailmas tehakse ajalugu.
♦ cit Ajalugu teeb ennast. B. Viiding
♦ Sportlane tegi MM-tiitlit võites ajalugu.

asja tegema
kuhugi minekuks, mingiks toimetuseks ettekäänet otsima
♦ Tüdruk talitas köögis ja poisski tegi sinna asja.
♦ Naabertalus oli külalisi käinud ja eit tegi kohe sinna asja.

ei jäta [millestki] kivi kivi peale
hävitab täielikult, põrmustab
♦ cit Galilei ei jätnud vanadest seisukohtadest kivi kivi peale. H. Õiglane
♦ Retsensent ei jätnud tööst kivi kivi peale, tegi selle maatasa.

elu hapuks tegema
emotsionaalselt raskeks tegema, ebameeldivaid elamusi põhjustama
♦ Naine tegi oma näägutamisega mehe elu hapuks.

elu põrguks tegema
kellegi elu talumatuks, väljakannatamatuks tegema
♦ Ämm tegi oma kamandamisega minia elu põrguks.
♦ See alatine näägutamine ja tänitamine tegi mehe elu kodus põrguks.

elu sees hoidma
1. kuidagiviisi tegevuses pidama
♦ Juhatus tegi kõik, et seltsil elu sees hoida.
2. raskustega üleval pidama, hädaga ära toitma
♦ Kolhoosi lehmadel hoiti männiokste söötmisega kuidagi elu sees.
♦ Et perel elu sees hoida, tuli igasugust tööd teha.

ette ja taha
kellegi eest hoolitsedes, kedagi hellitades, tehes kõik viimseni valmis või ära
♦ Kodus polnud neil mingit muret, ema tegi kõik ette ja taha ära.
♦ Ei hakka mina teda poputama ega ette ja taha passima.

hammast verele (verre, veriseks) tegema
kogetud naudingust sõltuvaks saama
♦ cit Juba ta riivaski seda küsimust, kuid seda oli vähe; see ainult tegi hamba verele. O. Luts
→ hammast verele (verre, veriseks, verde) saama

heast peast
põhjuseta, niisama, ühtäkki
♦ Hakkas teise kallal heast peast norima.
♦ Kipub niisama heast peast teisele kallale.
♦ Satu heast peast veel haiglasse.
♦ Ämm tegi tuppa asja, tal ei sobinud nii heast peast minna ja teiste juttu pealt kuulata.

hinge {seest, välja} võtma
1. tapma, surmama, surma põhjustama
♦ See töö konti ei murra, hinge seest välja ei võta.
♦ „Mina su hinge ükskord võtan,“ ähvardas ta koera.
♦ Lambal, seal võetakse hing välja.
♦ Kange naps tahab hinge välja võtta.
2. väga ära väsitama, jõuetuks tegema
♦ Paarimees tegi nii ägedalt tööd, et võttis mul hinge välja.
♦ Palavus tahtis hinge välja võtta.

hinge täis ajama; hinge täis tegema
kedagi vihale ajama, vihastama, vihaseks tegema
♦ Niisugune elu, jutt, käitumine, lohakus, ükskõiksus ajab hinge täis.
♦ Kõik tegi hinge täis – hobune, tõld, kutsar.

hullul kombel
1. väga palju, väga suurel hulgal
♦ Rahvast oli hullul kombel kokku tulnud, kõik tahtsid oma silmaga nii kuulsat meest näha.
2. üliväga, väga kõvasti, rängasti, hullusti
♦ cit Ülestõstetud kätega töötamine väsitas hullul kombel. P. Kuusberg
♦ cit... nõudis, et rühmas oleks kord nagu Viiburi sõjakoolis, õppustel tegi ta hullul kombel sõitu. P. Kuusberg

hällist hauani
terve, kogu elu, sünnist surmani
♦ Tegi tööd ja nägi vaeva hällist hauani, aga rikkaks ei saanud.
♦ Näidendis rullub lahti inimese kogu elu hällist hauani.
♦ Regivärss kujutab naise elu hällist hauani.
♦ Valge olevat värv hällist hauani.

häält tegema
1. häälitsema, nutma (imiku kohta)
♦ Nii kui laps hällis häält tegi, oli ema kohe üleval.
2. millegi kohta oma arvamust avaldama
♦ Naine ei tohi kodus häältki teha, kõik on mehe otsustada.
♦ Miks sa siis häält ei teinud, kui asja arutati, nüüd on hilja rääkida.

itsi tegema
1. nahutama
♦ Ma neile kivisaadanatele veel kord itsi teen, nii et nad mäletavad.
♦ cit Puuaiad maha, kiviaiad asemele! A.H. Tammsaare
2. vempu, vingerpussi tegema, petma
♦ Mingit punakaartlast seal polnud.
♦ cit Puru tegi koolipoistele itsi. R. Sirge

jalapealt
otsekohe, kiiresti, viivitamata
♦ Sai vihaseks ja tegi jalapealt otsuse.
♦ Taipasin seda jalapealt.
♦ Ta oli valmis mulle jalapealt järgnema.
♦ Käsk täideti jalapealt.

jalgu alla tegema
kedagi kiiresti liikuma või tegutsema panema
♦ cit Miina tegi nüüd ruunale jalad alla, ning ruttu kaugenes maa nende ja mahajäänud sõjavälja vahel. E. Vilde
♦ Tee poisile jalad alla, muidu jääme veel hiljaks.

jonnipulk
jonni täis, jonnakas inimene
♦ cit Hindrik – vana jonnipulk – tegi rumalasti, et firmast eemale jäi. A. Jakobson
→ jonnipunn

jumal teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ cit Ning siis hõikan ma toda inimest, hõikan ja hakkan talle rääkima jumal teab mida ja mispärast – võib-olla vaid selleks, et näeks too inimene, et ka mina olen mees, hingan, kannatan, tunnen rõõmu suvepäevade ilust. A. Gailit
♦ cit...kui võõrad inimesed kolavad minu majas ja minu krundil, nad võivad seal teha jumal teab mida. A. Gailit
♦ Jumal teab, kus ta kolab.
♦ Tegi, nagu oleks käsil jumal teab kui tähtis töö.
♦ See pole jumal teab kui kallis.
♦ See pole töö, see on jumal teab mis.
♦ Ma ei jõua seda tööd jumal teab millal valmis.
♦ Raiskavad oma aega ja jõudu jumal teab mille peale.
♦ Alustas meist, aga lõpetas jumal teab millega.
♦ Hakkas mulle jumal teab mida tõestama.

kaelakohus van
kriminaalkohus
♦ Kaelakohus tegi oma otsuse.

kaeramootor
hobune
♦ Tegi kogu talutöö kahe kaeramootoriga.

karvaseks tegema
kurjaks, tigedaks tegema, vihale ajama
♦ Teiste norimine tegi mehe karvaseks.

kiiret tegema
tagant kiirustama, kiiremale tegevusele sundima
♦ Ta kiirustas ise ja tegi ka teistele kiiret.

koerakaela
ülepeakaela, hooletult, kiirustades
♦ Tegi tööd pooliti koerakaela.

kogu südamega
andunult, millessegi süüvinult, jäägitult, suure hoolega
♦ Ta oli kogu südamega asja juures.
♦ Tegi kogu südamega terve elu sõnaraamatuid, tisleritööd.

kometit mängima; kometit tegema
1. vigureid tegema, veiderdama, vigurdama
♦ Ahv tegi kometit.
♦ Tegi rahvale laadal kometit.
♦ Mängisid pulmas kometit.
♦ Söögilauas tegid lapsed igasugu kometit, kuigi olid selle eest varem nuhelda saanud.
2. teesklema
♦ Minuga ei maksa sul kometit teha, ma tean kõik.
♦ Miks ta iseenesele seda kometit mängis?
♦ Kellest sa räägid? – Ära mängi kometit, küll sa tead.
♦ cit Orvi teeb selle lahutusega lihtsalt kometit. A. Beekman

kurja tegema
halba tegema või korda saatma, kahju tekitama
♦ Vaenlane tegi taganemisel rohkesti kurja.
♦ Vargajõuk tegi ümbruskonnas palju kurja.
♦ Mis kurja mina sulle olen teinud, et sa mind nõnda vihkad?
♦ Kanad olid aias kurja teinud.
♦ Torm tegi suurt kurja.
♦ cit Jõuame liiga vara. Aga või see kurja teeb! L. Metsar

kõrt kõrre peale kandma
usinasti, väsimatult töötama või midagi koguma
♦ cit Viletsad olid nende algamiseaastad, aga kõrs kanti kõrre peale, väsimata töö tegi kõrtest pesa. O. Luts

kärtsu {ära} tegema; kärtsu {ära} panema
tulistama, tulirelvast laskma, pauku tegema
♦ Pani sellise kärtsu, et kõrvad läksid lukku.
♦ Tegi paar kõva kärtsu ära mis laksus.

külma tegema
kedagi alt vedama, tüssama
♦ cit Õieti tahtis mees talle külma teha, kuid Avo avastas teise plaanid õigeaegselt ja tegi osava vastukäigu. V. Riis
♦ cit Rahapuudus teeb pisut muret, aga konkurentidele teeme siiski külma. J. Ruven

küpseks tegema
1. [midagi] mingit tehingut, kokkulepet sõlmima, milleski kokku leppima
♦ Alguses ei saadud kuidagi kokkuleppele, aga lõpuks tehti ikka kaup küpseks.
2. [kedagi] maha lööma, ära tapma
♦ cit... Kõlu teatas Omakaitse ülemale Lesselile, et tegi mehe „küpseks“. A. Saar
♦ Röövlid tegid teekäija metsa vahel küpseks.

küünarnukkidega teed tegema
jõhkralt käitudes midagi püüdlema
♦ Mees oli osanud endale paljude hüvede juurde küünarnukkidega teed teha.
♦ Rajas oma karjääri sellele, et tegi küünarnukkidega teed.

lahtiste kätega {olema}; lahtise käega {olema}
1. iga töö, tegemise peale hakkaja, osav {olema}
♦ Ta on taibukas ja lahtiste kätega inimene.
♦ Mis sellest, et ta pole rikas, aga see-eest lahtiste kätega!
♦ cit Priileivasööjat pole temast karta. O. Jõgi (tlk)
♦ Lahtiste kätega töömees.
♦ Ta paistab üsna lahtiste kätega poiss olevat.
2. nobe lööma
♦ cit Ta ei pidanud kunagi vihavingu, kuid oli lahtise käega, kerge lööma, ja kui tõotas tuupi teha, siis tegi kah. L. Promet
3. helde, mitte kitsi {olema}
♦ Peremees ei olnud lahtise käega, ta ei raatsinud teenijatele korralikult süüagi anda.
♦ Ema oli liigagi lahtise käega, aga isa seevastu ihnevõitu.

lõppu peale tegema
[millelegi] ära lõpetama, lõpule viima; [kellelegi] surmama, ära tapma
♦ Tegi endale lõpu peale, mõtlemata, mis ta lastest saab.
♦ Ähvardas teisele lõpu peale teha, kui naist rahule ei jäta.
→ otsa peale tegema

läbi nagu (kui) Läti raha
väga väsinud, otsas olema
♦ Päev otsa tegi rasket tööd.
♦ Õhtuks oli läbi nagu läti raha.

maa on tuline jalge (jalgade) all; maa on palav jalge (jalgade) all
kellegi olukord on sedavõrd ohtlik, et on õige aeg ära minna
♦ Tundis, et maa on tuline jalge all ja tegi putket.
→ pind jalge (jalgade) all on tuline

maast ja ilmast {rääkima, ...}; ilmast ja maast {rääkima, ...}
rääkima tühjast-tähjast, läbisegi, paljudest asjadest rääkima
♦ Räägiti maast ja ilmast.
♦ Vatras maast ja ilmast.
♦ cit Aumann tegi algul juttu niisama maast ja ilmast. P. Viiding
♦ cit Ellen rääkis algul ilmast ja maast. A. Kaal

{mine} võta kinni
kes seda teab, pole teada, keegi ei tea
♦ Mine võta kinni, kes seda tegi.
♦ Võta nüüd kinni, kuidas see asi täpselt oli.
♦ cit Ajalehed ju kirjutavad paljugi, kuid mine võta kinni, kui palju neis sõnumeis on tõtt. O. Luts

mis asja
miks, mis põhjusel, mida
♦ Mis asja sa riidled?
♦ Mis asja ta siis ära tegi?

mis sa {hing} ütled; mis sa {hing} kostad
imestust, üllatust, jahmatust väljendav hüüatus
♦ cit Puusepp tegi meile kõigile silmad ette. Minule ka, mis sa hing kostad... E. Vetemaa
♦ cit „Noh, mis te kostate!“ Unnanöör oli täies pikkuses lahti veetud. E. Raud

mokki (mokka) torru ajama; mokki (mokka) torru kiskuma; mokki (mokka) torru tõmbama
nutma, jonnima hakkamas olema; rahulolematust, pahameelt, tusatuju näitama
♦ cit Ja kui Elli pahase näo tegi, ähvardas isa sõrmega: „Mitte mokki torru ajada..." M. Sillaots
→ mokka (mokki) kõveraks tõmbama

mõttes olema
1. mõtetest haaratud, hõivatud olema
♦ Mõttes istus ta laua taga, olles unustanud muu ümbruse.
♦ Tihti oli ta mõttes, nähtavasti juurdles mingi probleemi üle.
♦ Mõne silmapilgu seisatas tulija mõttes, siis hakkas ta edasi sammuma.
♦ cit Peremees oli raskes mõttes, nii raskes mõttes oli peremees, et kippus söömise unustama. A.H. Tammsaare
♦ cit Mis Herbert ka iial tegi või rääkis, ikka oli ta mõttes, kinnine, iseendas, nagu varjaks midagi või viibiks alati ühe teise tundmatu mõtte juures. R. Roht
2. pilves, vihmaennustav olema
♦ Ilm on täna nii mõttes, hakkab vist sadama.
♦ cit Aga öö oli ometi vaikne, mõttes, ja pivealune. E. Krusten
3. ainult kujutlustes midagi tegema
♦ Laulis mõttes teistega kaasa.
♦ Mõttes kaalus ta läbi, mida vastata.
♦ cit Mina maalin veel ainult mõttes oma kompositsioone, tegelikkuses aga hoian end vee peal akvarellikestega. L. Promet

mööda pükse andma; mööda pükse tegema
kedagi petma, tüssama, majanduslikku kahju tegema
♦ cit Vähemalt 80 krooni tegi Kassiaru peremehele mööda pükse. E. Männik

{nii} et pole asigi
kergesti, hõlpsasti, ladusasti (midagi kinnitav või rõhutav väljend)
♦ Tegi töö ära, et pole asigi.
♦ Õppis kiiresti inglise keele ära, et pole asigi.
♦ Võttis naise ära, et pole asigi.
♦ Laps hakkas lugema, et pole asigi.

{nii} mis naksub (naksus); {nii} et naksub (naksus); nagu naksub (naksus)
hoogsalt, hõlpsasti (millegi toimumise, kulgemise, intensiivse tegevuse kohta)
♦ Tegi eksami ära mis naksus.
♦ Hirmus äkiline mees teine, annab kohe vastu vahtimist nii et naksub.
♦ Löön uue maja üles mis naksub.

{nii} mis paugub (paukus); {nii} et paugub (paukus); nagu paugub (paukus)
kergesti, hõlpsasti, hoogsalt, erilise vaevata
♦ cit No kui mina... isameheks hakkan, siis titel on papa mis paugub! H. Raudsepp
♦ Tegi suure töö ära mis paukus!

numbri all olema van
lõbunaise elu elama, lõbunaine olema
♦ cit... parem tuleta meelde, mis tegi su enda Paula? Kas ta polnud viis aastat numbri all... O. Luts

nägusid tegema
nägu moonutama, naljakaid, veidraid grimasse tegema
♦ cit Arvi tegi Jutale nägusid, püüdis vastajat naerma ajada. V. Gross
♦ cit Insener laksutas lapsele keelt ja tegi naljakaid nägusid. L. Promet

nägu tegema nagu ...
teesklema
♦ Tegi näo nagu magaks, ei kuuleks.
♦ Ta tegi näo, nagu poleks midagi juhtunud.
♦ Teeb näo, nagu ei huvitaks see teda üldse.
♦ cit Joosep... teeb näo, nagu kannataks ta iga silmapilk põrgulikku piina. O. Luts

omalt poolt
enda nimel, isikliku panusena, ise
♦ Ta tegi omalt poolt kaks ettepanekut.
♦ Ta ei julgenud omalt poolt midagi lisada.
♦ Peeter omalt poolt ei saanud millestki aru.

{oma} marki täis tegema
mainet, head nime rikkuma
♦ Tegi rumala jutuga oma margi täis.

[keegi] on nagu (kui) riidepuu alla neelanud; [keegi] on nagu (kui) süllapuu alla neelanud; [keegi] on nagu (kui) küünarpuu alla neelanud
keegi on jäiga, puise, ülepingutatult sirge hoiakuga
♦ cit... oli seekord unustanud „riidepuu alla neelata“, mis ta muidu nii kohmakalt sirgeseljaliseks tegi. L. Merzin
♦ cit Kalle seisis, kui oleks küünarpuu alla neelanud. H. Väli

orgi otsa ajama; orki ajama
kedagi kimbatusse ajama
♦ cit Talle tegi nalja teist orgi otsa ajada. E. Vilde
♦ Ära nüüd närveeri, ega sind orgi otsa ikka ei aeta.

otsa lahti tegema
alustama, hakatust tegema
♦ Kes otsa lahti teeb?
♦ Jüri, sina oled hea laulumees, tee sina ots lahti.
♦ Tegi tüli otsa lahti.
♦ Teeme otsa lahti, proosit!
♦ Eks räägi nüüd edasi, kui otsa lahti tegid.

otsa peale tegema
1. [millelegi] ära lõpetama, lõpule viima
♦ Heinatööle tehti nädalaga ots peale.
2. [kellelegi] surmama, ära tapma
♦ Metsavennad tegid pealekaebajale otsa peale.
♦ Tehke neile püssiga ots peale, ärge kägistage.
♦ Kavatsesin endale esimesel võimalusel otsa peale teha.
♦ Peksis teda, võib-olla tegi isegi otsa peale.
♦ Perenaine tegi kukele otsa peale.

pagana moodi
väga
♦ Pagana moodi igav.
♦ Tema plaan tegi meile pagana moodi nalja.
♦ Tuiskas pagana moodi.

panust tegema [kellelegi-millelegi]
millelegi lootma
♦ Tegi panuse naabri auahnusele.
♦ Tegi panuse täispangale ja sai kõvasti petta.

partiid tegema
kasulikult abielluma
♦ Tüdruk pole ei ilus ega rikas, aga kus tegi partii! – Järelikult on tal tarkust.
♦ cit... teades, et parunessiga abielludes tema, tol ajal alles leitnant, teeb väga hea partii... A. Hint

peavalu valmistama; peavalu tegema
kellelegi muret tegema, probleemiks olema
♦ cit Köster näis olevat väga ärritatud. Nähtavasti tegi kaupmehe ... ütlus temale peavalu. E. Särgava
♦ Koolis tegi mulle peavalu matemaatika.
♦ Ülipikk korvpallur tegi vastasmeeskonnale tõsist peavalu.

pihuks ja põrmuks tegema {lööma, ...}; pihuks ja puruks tegema {lööma, ...}
maatasa, täiesti {hävitama, purustama, ...}
♦ Vaenlane löödi pihuks ja põrmuks.
♦ Saan lendas pihuks ja puruks.
♦ Ta on mind valmis pihuks ja põrmuks tegema.
♦ Arvustus tegi teose pihuks ja põrmuks.
♦ cit Kosmoselennud... purustasid pihuks ja põrmuks religioossed väljamõeldised inimese jõuetusest ja tühisusest. K. Vimmsaar
♦ cit Kuigi paljud arvustajad August Kitzbergi komöödia „Püve talus“ pihuks ja põrmuks tegid, võttis „Estonia“ selle siiski mängukavasse. M. Möldre

pikalt ja laialt {rääkima, seletama, ...}; pikalt-laialt {rääkima, seletama, ...}
pikalt ja põhjalikult, liiga üksikasjalikult {rääkima, seletama, ...}
♦ Seletas pikalt ja laialt, mis ta tegi ja kus ta käis.

pikki mokki tegema
rahulolematust, vastumeelsust, pettumust, põlgust vms väljendama, mossitama, tusatsema
♦ Tüdruk tegi pikad mokad, kindel töökoht oleks hea asi.
♦ cit Aga kas selles seisiski Jansi uudis? R. Sirge

plaani tegema
mõtteid mõlgutama, plaanitsema, kavatsema; arutama, nõu pidama; kurameerima, külge lööma
♦ Ta tegi mõttes plaani, kuidas tülikast võõrast vabaneda.
♦ Ta unistas veel kaua ja tegi plaane, kuni tühi kõht ta mõtteist äratas.
♦ Kena ja rikas lesk, miks ei võiks temaga plaani teha.
→ plaani pidama

poppi tegema; poppi viskama; poppi panema
koolist või tundidest põhjuseta puuduma
♦ Tegi koolist mitu päeva järjest poppi.

puhast tegema
endale vaheltkasu saama
♦ cit Küll juba Volt oleks osanud puhast teha! Tema pea jagas. L. Vaher
♦ Ostis, müüs ja vahetas ning tegi kõvasti puhast.

putket (putked) tegema
minema jooksma, põgenema
♦ Poiss oli tundidest putket teinud.
♦ Tegime aegsasti putket.
♦ Kui sa näägutama hakkad, teen putket.
♦ cit Kükitas nagu jänes põõsas, kuid kuulis mind ja tegi putket. O. Tooming

põhja peale tegema {peale panema, peale tõmbama, ...}; põhja püsti tegema {püsti panema, püsti tõmbama, ...}
anumat tühjaks jooma
♦ Ta tegi januselt klaasile põhja peale.
♦ Kallas kruusi täis ja tõmbas põhja peale.
♦ Kui oled mees, tõmba põhi püsti!
♦ Joo, pane põhi peale.
♦ cit Viska põhi peale, mis sa vigurdad. L. Tigane

põrgut tegema
kellegagi kõvasti riidlema, kedagi läbi võtma, kellegi olukorda talumatuks tegema
♦ Valvur tegi poistele õunavarguse eest põrgut.
♦ Partisanid tegid sügaval tagalas vaenlasele põrgut.

pätti tegema
huligaanitsema, inetut, halba tegu toime panema
♦ Poeg tegi pätti ja oleks peaaegu kinni läinud.

rivist väljas olema
1. töö-, tegutsemis-, võitlusvõimetu olema
♦ Palju mehi oli haiguse pärast rivist väljas.
♦ Veel mitu päeva pärast seda teadet olin rivist väljas.
2. kasutamiskõlbmatu, rikkis, katki olema
♦ Elektrijaam oli rivist välja minemas ja tegi ärevaks kogu linna.

rumala peaga; sõgeda peaga; lolli peaga
mõtlematult, kainelt kaalumata, korralikult läbi mõtlemata
♦ Lobises rumala peaga kõik välja, mis pidi ainult enesele hoidma, nüüd teised naeravad.
♦ Ta tegi seda rumala peaga, andke talle andeks.

saba seljas
rutates, kiirustades, tõtates
♦ cit Aga võib-olla ongi alles öö ja sina kipud, saba seljas, tuhat tulist juba Murule. H. Sergo
♦ cit Mall-tüdruk tegi sõgeda tembu, kihutas, saba seljas, linna. I. Sikemäe

seitse imet tegema; sada imet tegema; kümmet imet tegema; viit {vana} imet tegema [kellegagi-millegagi]
kellegagi või millegagi kõikvõimalikke asju ette võtma, igasuguseid tükke tegema
♦ cit... igal suvel tehti nendega seitse imet ja armu ning halastust polnud nende... vastu kellelgi. R. Roht
♦ cit Valitseja teeb punapeaga seitse imet: ta hõõrub teise kõrvalehti, muljub ribikonte, kõditab, lohistab teist mööda maad nagu kotti. O. Luts
♦ cit Tuul tegi pihladega sada imet. A. Kaal

selga prügiseks tegema
kedagi seljatama, selili panema
♦ Uskumatu, et nii väike poiss tegi niisuguse müraka selja prügiseks.

silmad on püsti peas
1. keegi tunneb suurt hirmu, on ehmunud
♦ cit Tegi teine selle laudatagusegi (poomisega) na halvaks, vahi alati, silmad püsti peas, kui sealt mööda lähed. A.H. Tammsaare
2. keegi on väga vihane, kellelgi on viha silmis
♦ Näost punane ja silmad püsti peas vahtis ta kaaslast.

silma tegema
1. millestki silmapilgutamisega märku andma
♦ Tegi lapsele lõbusalt silma.
♦ Tegi mulle silma, et jääksin vait.
2.
→ silmi tegema

silmi ette tegema; silmi ette andma
kellestki oma omaduste või oskuste poolest parem olema, kellestki üle olema
♦ cit Puusepp tegi meile kõigile silmad ette. E. Vetemaa
♦ Oma tööga teeb ta paljudele silmad ette.
♦ Noorem vend annab kasvult vanemale silmad ette.

silmi kinni panema
ära surema
♦ cit „Vanamees tegi õigesti, et enne sõda silmad kinni pani,“ oli Liine öelnud. E. Rängel
♦ cit Ole sina talle eluajal toeks, kui meie Mardiga oma silmad oleme kinni pannud. E. Krusten

sirgeks tegema
1. kedagi surmama, ära tapma
♦ Tegi põdra sirgeks, siis oli liha küllalt.
2. ära raiskama, ära kulutama
♦ Tegi palga ühe päevaga sirgeks.

sitket tegema
ära jooksma, jalga laskma
♦ Leitud metskitsetall toodi koju, kuid õige pea tegi ta sitket.

stseeni tegema
ärritust, rahulolematust väljendades etteheiteid, kära tegema
♦ Naine tegi mehele ühtelugu stseene, süüdistades teda truudusetuses.

sulbiks tegema
1. armetult läbi peksma, lömastama
♦ cit Ja härg tegi koera sulbiks, aga mees oli päästetud. F. Tuglas
2. teravalt kritiseerima, väga maha tegema
♦ cit Noh, eesti vennad, teie oleksite pidanud lugema, kuidas ma oma arvustuses kõik need saksa Siegfriedid, Kriemhilded ja Brunhilded sulbiks tegin! E. Vilde

suud seks tegema
midagi veidi maitsma, pisut sööma või jooma
♦ cit Maitse ometi natukenegi! Tee suu sekski. A.H. Tammsaare
♦ cit Ja kartes, et muidu ehk tõstetakse Riia ühes kassiga vankrist maha, võttis Viiu pudeli vastu ja tegi suu seks. A.H. Tammsaare

suud vesiseks tegema
väga isuäratav, maitsmisele ahvatlev olema; himu tekitama, ahvatlema
♦ Maitsvate asjade nägemine teeb suu vesiseks.
♦ cit Maiuspalade kuhi ... tegi isusel külamehel otsekohe... suu vesiseks. M. Raud
→ suud vett jooksma ajama

sõitu tegema [kellelegi]
1. kedagi taga sundima, utsitama, liikvele ajama
♦ cit... nõudis, et rühmas oleks kord nagu Viiburi sõjakoolis, õppustel tegi ta hullul kombel sõitu. P. Kuusberg
♦ Ta oskas tööd hästi organiseerida ning vajaduse korral töölistele ka sõitu teha.
2. väga tõsiselt noomima, riidlema
♦ Poisivolaskile tuleb aeg-ajalt ikka sõitu teha.

sääri tegema
1. ära jooksma, põgenema
♦ Kui asi ohtlikuks läheb, teeme sääred!
♦ Tegi koos rahadega sääred.
2. [kellelegi] kedagi minema ajama, põgenema või ära jooksma sundima
♦ Küllap me talle sääred teeme, kui ta ise siit ei kao.

südamealust soojendama; südamealust soojaks tegema; südamealust soojaks võtma
kedagi heldima panema, kedagi liigutama, kellelegi rõõmu tegema
♦ Ta lahkus ja siirus tegi südamealuse soojaks.
→ südant soojendama

südamega tegema [midagi]
innukalt, hoolega, tõsiselt midagi tegema
♦ Tööd tegi ta südamega, see on tõsi.

südant külmaks tegema; südant kõvaks tegema
end kalgiks, külmalt kaalutlevaks, osavõtmatuks sundima, järeleandmatuks muutuma
♦ Mul ei jää muud üle, kui süda kõvaks teha ja talle ära ütelda.
♦ Südant kõvaks tehes lahkus ta kodupaigast.
♦ Mees tegi südame kõvaks ja ei lasknud end naise pisaratest mõjutada.
♦ Ega muud üle ei jää, kui tuleb süda külmaks teha ja ära öelda.

südant pehmendama; südant pehmeks tegema
kedagi heatahtlikuks, kaastundlikuks tegema, heldima panema
♦ Lapse hale nutt teeb iga naise südame pehmeks.
♦ Siiras kahetsus tegi kalgi mehe südame pehmeks.

südant raskeks tegema
kedagi muretsema, vaevlema panema, kellelegi muret tegema
♦ Ärevad teated tegid kõigil südame raskeks.
♦ Poja käitumine tegi ema südame väga raskeks.

süda teeb haiget van
keegi on kurb, masendatud
♦ cit Siis kahetses Jehoova, et ta inimese maa peale oli teinud, ja ta süda tegi haiget. Piibel

tuld saba alla tegema; tuld hänna alla tegema
kedagi tagant kiirustama, taga õhutama
♦ Tuli peremees ja tegi laisklejatele tule saba alla.
→ tuld taha (takka) tegema

tuult alla tegema [kellelegi]
1. kiiremini liikuma sundima; kohalt liigutama
♦ Suutis setukale tuule alla teha.
♦ Tegi kartulikotile tuule alla nii et polnud asigi.
2. ära ajama, minema ajama
♦ Teed ühele loodrile tuule alla ja võtad teise samasuguse tööle.
♦ cit... tehakse mulle tuul alla ja viiakse mind apteegi lattu... O. Luts
♦ Kui ta ise ära ei lähe, siis tehakse talle tuul alla.

tuupi tegema
peksa andma
♦ Mees tegi koerale tuupi.
♦ Naaberküla poistele tehti tuupi.
→ tuupi andma

täis peaga {olema}
väga purjus, joobnud {olema}
♦ Ära täis peaga siia enam tule, ma ei taha sind näha.
♦ Istus täis peaga rooli taha ja tegi avarii.

täis tegema
1. kuhugi kusema või roojama
♦ Laps tegi püksid, voodi täis.
♦ Kassid ja koerad teevad liivakasti täis.
2. häbi tegema, piinlikku olukorda panema, blameerima
♦ cit Aetakse selle töö pealt minema ja kõik, täis teed ennast, muud midagi. L. Hainsalu

vahet tegema
kedagi või midagi kellelegi või millelegi eelistama
♦ Ema ei teinud nooremate ja vanemate lastega vahet, aga isa hoidis silmnähtavalt tütreid rohkem.
♦ Müüja tegi ostjate vahel suurt vahet.

vempu {sisse, välja} viskama
koerust, ebameeldivust tegema
♦ cit Oma tütar tegi tembu ja viskas vembu. I. Sikemäe
♦ Mootor viskas vembu sisse ja jäi seisma ning olimegi teele jäänud.
♦ Vaata aga vaata, mis vembu välja viskas!

verest välja minema; verest ära minema
heituma, araks lööma, ehmuma, hirmu täis minema
♦ cit Direktor tegi kõva tuult, poiss läks verest välja. V. Ilus

välja suitsetama
mingeid nippe või nõkse kasutades kedagi kusagilt välja ajama
♦ Tegi kõik, et mind talust välja suitsetada.

välja tegema
teise ostu või tellimuse eest maksma, kostitama
♦ Tegi mulle kohvi ja koogi välja.
♦ Kas sa tegid talle pileti välja?
♦ Tulge, ma teen teile kõigile sünnipäeva puhul välja!

{õige} soone peale sattuma; {õigele} soonele sattuma; {õigele} soonele saama
õiget jututeemat või tegutsemisviisi leidma, sujuma, edenema hakkama
♦ Jutt sattus õigele soonele, oli erapooletu.
♦ Hakkas sõbraga juttu ajama ja sattus õigele soonele: ta sai teada kõik, mis tarvis.
♦ Ta püüdis nalja visata, aga ei sattunud soonele, teistel polnud tuju.
♦ Temaga ei ole kerge soonele saada.
♦ cit Paari päeva pärast tegi ta vana Andresega juttu ja nüüd sattus õigele soonele: ta kuulis kõik, mis soovis. A. H. Tammsaare

ühe jooksuga
järjest, vahet, pausi pidamata
♦ Tegi suure töö ühe jooksuga ära.
♦ Seda asja nüüd küll ühe jooksuga valmis ei saa.