[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

elu nagu (kui) kuninga kassil
muretu ja jõukas elu
♦ Sul on elu nagu kuninga kassil.
♦ Ema teeb kõik ette ja taha ära ja annab raha ka veel.

elu veereb nagu (kui) hernes
elu on muretu, hea
♦ cit Su elu veereb kui hernes,/ päev päeva järele kaob./ Oled söönud, kaetud ja terve, aga süda – see kuumalt taob. A. Sang

jumal teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ cit Ning siis hõikan ma toda inimest, hõikan ja hakkan talle rääkima jumal teab mida ja mispärast – võib-olla vaid selleks, et näeks too inimene, et ka mina olen mees, hingan, kannatan, tunnen rõõmu suvepäevade ilust. A. Gailit
♦ cit...kui võõrad inimesed kolavad minu majas ja minu krundil, nad võivad seal teha jumal teab mida. A. Gailit
♦ Jumal teab, kus ta kolab.
♦ Tegi, nagu oleks käsil jumal teab kui tähtis töö.
♦ See pole jumal teab kui kallis.
♦ See pole töö, see on jumal teab mis.
♦ Ma ei jõua seda tööd jumal teab millal valmis.
♦ Raiskavad oma aega ja jõudu jumal teab mille peale.
♦ Alustas meist, aga lõpetas jumal teab millega.
♦ Hakkas mulle jumal teab mida tõestama.

{kes} teab mida {mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, pole teada, kes seda teab
♦ See on juba kes teab mis!
♦ Ega ta kes teab mis asi mees olegi.
♦ Ega see teab kus kaugel olegi.
♦ Raamatud on siin seisnud teab mis ajast juba.
♦ Näonahk pole mul tõepoolest teab mis.
♦ Ega see teab kui kõrgele ulatugi.

{koht} kus keiser jala käib
tualettruum, käimla
♦ Läks sinna, kus keiser jala käib.

kuhu (kus) sa selle aruga {lähed}
öeldu võimatust või naeruväärsust märkiv hüüatus
♦ Temast nüüd abistajat või aitajat – kus sa selle aruga!
♦ cit Talupoegi lastakse nüüd keisri ette – kuhu sa selle aruga lähed! E. Vilde

kurat teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...} vulg
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Kurat teab, mis kõik võib juhtuda.
♦ Kurat teab, kuhu see aeg küll kaob.
♦ Päris siin igasugu asju, kurat teab mida ta tahtis.
♦ Uksed pärani lahti, kurat teab, kes sisse võib astuda.
♦ See pole enam kord, vaid kurat teab mis!
♦ Ajab kurat teab mis jama.

kus juhtub (juhtus)
ükskõik kus, juhuslikus kohas
♦ Magas kus juhtus.

kus king pigistab; kus king pitsitab
miski valmistab raskusi või ebameeldivusi, kusagil on midagi viga
♦ Ma tean küll, kust sind king pigistab.
♦ cit Kuid oleks imelik, kui ametiühingus muude asjade ees, kus meil king pigistab, silmad kinni paneks. P. Kuusberg

kus kolmkümmend
teadmata kuhu või kus
♦ Käi kus kolmkümmend!
♦ cit Kuni sa järele jõuad, oleme meie kus kolmkümmend. L. Metsar
♦ cit Koristajatädi karjub midagi ukselt, aga juba on Reemets kadunud kus kolmkümmend. L. Hainsalu

kus (kuhu) sa selle küüruga lähed
kuhu see kõlbab, miski on sobimatu, näotu, kõlbmatu
♦ cit Proua ise on algharidusega ja teenija keskharidusega, kus sa selle küüruga lähed! A.H. Tammsaare

kus kurat lendama; kus kurat minema; kus kurat käima
nurjuma, ebaõnnestuma, äparduma, luhtuma; ära minema, silmist kaduma (koos ütlemisverbidega)
♦ Kui juba kord viga sees, siis lendab kõik kus kurat.
♦ cit Simunapäevast alates oli korrategu läinud kus kurat, surijaid ei suutnud püsti sundida ka kupja kepp mitte. A. Sinkel
♦ cit Lonni käskis mind minna kus kurat ega kunagi enam tagasi tulla! E. Vilde
♦ cit Valgejõe projekt lendas peast kus kurat. L. Metsar
→ kuradile lendama

kus kurat saatma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale jätma; vulgaarse ütlusega dialoogi katkestama
♦ Vihastas ja saatis mu kus kurat.
♦ Saada kõik kus kurat ja võta mõni päev puhkust.
→ kuradile saatma

kus [kellegi] kõrvad olid (on)
laitev, hurjutav ütlus, kui keegi ei kuulnud midagi või ei reageerinud kuuldule
♦ cit „Kas sina siis ei kuulnud või?“ – „Mis asja? Midagi ma ei kuulnud.“ – „Kus sinu kõrvad küll olid? Meie kõik kuulsime.“ H. Sergo

kus [millegi] ots või aru
millelgi ei ole piiri, lõppu; milleski ei ole mitte mingit selgust, miski on täiesti segane
♦ Kus selle veiderdamise ots või aru!
→ ei ole (pole) {ei} aru ega otsa

kus [kellegi] pea oli (on); kus [kellegi] kolu oli (on)
laitev, hurjutav ütlus, kui keegi on midagi unustanud
♦ Kus ta pea oli, et kõike teades ometi sellise otsuse laskis vastu võtta!
♦ cit Õigus, kus mu pea oli, üheksakümmend seitse pidi see number olema, mida mina otsin. P. Viiding

kus {sa} sellega
1. oh ei, hoopiski mitte, mine nüüd
♦ Ega ta rahast ära ei ütle, kus sa sellega.
♦ cit Juss ei tohtinud vastust võlgu jääda, kus sellega. A. Valgma
♦ cit Ta ei suitsetanud, ei joonud viina – kus sa sellega! – seda isa Jaanile poleks lubanud. R. Roht
2. ei õnnestu, ei lähe korda, võimatu
♦ cit Jass katsus ette lipsata, aga kus sa sellega! Varsal neli jalga, poisil ainult kaks... H. Jõgisalu
♦ cit Oh, praegugi veel kukerpalli lööks/ siin lehepeenras. Vaatan vilksti ringi:/ no ei! Kus sellega. Sa sunnik küll –/ ma kaabu all, viikpükstes ja klantskingis. V. Sõelsepp

kus see ja teine; kus seda ja teist
sinnapaika, ära, ükskõik kuhu
♦ Jätame oma asjad kus seda ja teist ja põgeneme.
♦ Jäta tüdruk kus see ja teine ja tule meiega.
♦ Jäta see kõhuvalu praegu kus seda ja teist.
♦ Õppimine jäi kus seda ja teist, naisevõtmise tuhin tuli peale.
♦ Aga tema oli siis juba läinud kus see ja teine.
♦ Nali pühkis tusatuju kus seda ja teist.
♦ cit Aga nüüd, poiss, tee, et sa kaod kus see ja teine! H. Pukk
♦ cit Kui sa esimehega läbi ei saa, siis saada ta koos kolhoosiga kus see ja teine. O. Tooming
♦ cit Ma olin sunnitud petma siinseid inimesi ja ka sind, muidu oleksite mind kihutanud kus seda ja teist. A. Gailit

kus selle aru ots
võimatust või naeruväärsust märkiv hüüatus
♦ Kus selle aru ots – panna mees pesu pesema!
♦ cit Kus selle aru ots, kui juba koolmeister hakkab tüdrukutega „plaani pidama“. J. Puhasorg

kus selle häbi ots
küll on häbi
♦ Kus selle häbi ots! Kellele ma veel otsa julgen vaadata.
♦ Poeg on varas, kus selle häbi ots!

kus selle [millegi] ots
millegi paljususe, rohkuse, lõputuse rõhutamisel kasutatav ütlus, palju, rohkesti, lõputult
♦ Kus selle au ja kuulsuse ots, mis talle nüüd osaks langes!
♦ Kus selle töö ots, mis suvel talus teha tuli!
♦ Kus selle vihma ots!
♦ Mitu päeva on juba sadanud nagu oavarrest.

kus [kellegi] silmad olid (on)
laitev, hurjutav ütlus, vajalikku tähele ei panda, ei nähta
♦ cit Kus te silmad olid?... Teile tuleb aiateibaga kätte näidata, kus viga parandada! J. Semper

kus [kellegi] suu oli (on)
laitev, hurjutav ütlus, kui keegi õigel ajal ei küsinud midagi
♦ Kus ta suu siis oli, kui nõuandjaid saadaval lausa igal alal!
♦ Nüüd on hilja rääkida, kus su suu siis oli, kui asja arutati.

kus tont saatma; kus tont jätma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale, sinnapaika jätma
♦ Jäta see poiss kus tont!
♦ Saada ta kus tont.
♦ Jättis oma mehe kus tont.
♦ Jätsin kõik kus tont ja sõitsin maale.

kus tuhat
teadmata kuhu või kus
♦ cit See oleks mehe töö, kui viskaksime... kogu Sirgavere krempli kus tuhat ja sõidaksime Tallinna. O. Tooming
♦ Vaenlased põgenesid paaniliselt kus tuhat.

kus {veel} asi

→ mõni asi

käi (käige, käigu) kus kurat; sõida (sõitke, sõitku) kus kurat vulg
tugevat pahameelt, käegalöömist väljendav hüüatus; väljaviskamist, minemaajamist väljendav hüüatus
♦ Aitab mulle juba sellest sekeldamisest, käigu kus kurat!
♦ cit Käi kus kurat oma abimeestega! „Pea lõuad!“ uriseb Jaak ja lisab buldooseri alla roomates: „Käi siit kus kurat!“ E. Rannet
→ käi (käige, käigu) kuradile

käi (käige, käigu) kus kurat vulg
tugevat pahameelt, käegalöömist väljendav hüüatus; väljaviskamist, minemaajamist väljendav hüüatus
♦ Aitab mulle juba sellest sekeldamisest, käigu kus kurat!
♦ cit Käi kus kurat oma abimeestega! „Pea lõuad!“ uriseb Jaak ja lisab buldooseri alla roomates: „Käi siit kus kurat!“ E. Rannet
→ käi (käige, käigu) kuradile

käi (käige, käigu) kus kurivaim
tugevat pahameelt, käegalöömist väljendav hüüatus; väljaviskamist, minemaajamist väljendav hüüatus
♦ Käi kus kurivaim oma jutuga!
♦ cit Vähe puudub, ma hüüaksin raevukalt: käigu kus kurivaim niisugune õiglus! M. Metsanurk
→ käi (käige, käigu) kuradile

käi (käige, käigu) kus tont; mine (minge, mingu) kus tont
tugevat pahameelt vms väljendav hüüatus
♦ Mine kus tont oma tahtmisega!

libe nagu (kui) luts; libe nagu (kui) lutsukala
1. väga libe, ei seisa käes
♦ Saarmas oli libe kui luts.
2. pugejalik, lipitsev
♦ Ülemuste ees on ta libe kui luts, alluvatele aga jäik ja kuri.
3. kärme, osav käest kaduma
♦ cit Aeg külasimmanil kadus käest nagu libe lutsukala. H. Laipaik
♦ cit Suur võimalus ei kordu, libiseb peost kui libe lutsukala. L. Kibuvits
♦ cit Paula on küll suur kui mürakas, aga libe nagu luts: ühtelugu libiseb käest ja viib jutu teisale. O. Luts

liha [kellegi] lihast ja veri [kellegi] verest; liha [kellegi] lihast ja luu [kellegi] luust; luu [kellegi] luust ja liha [kellegi] lihast
1. lihane laps, veresugulane
♦ Ta on ju mu oma poeg – liha minu lihast ja veri minu verest.
♦ cit...ta on ikkagi liha meie endi lihast ja luu meie endi luust. Kuhu sa ta ajad? A. Jakobson
2. kellestki lahutamatu, kellegagi tihedalt seotud isik vm
♦ cit...olles nii palju aastaid oma rahvaga seotud, olles liha ta lihast ja luu ta luust, tundis ta muresid... E. Nukk

mida {mis, kes, keda, kuhu, kus...} põrgut
keegi ei tea, pole teada
♦ Mis, mida põrgut siin veel passida!
♦ Kes põrgut käskis sul seda öelda.
♦ Kuhu põrgut sa mind tõid?

mine tea mis {kes, kui, kus, mida, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Mine tea kui rikast meest sa ikkagi ei saa.
♦ cit Siin on elanud nõukogudeaegne linnapea ja veel mine tea mis tähtsad tegelased. J. Madarik
♦ cit Ei olnudki tea mis suur loom, aga – me olime suured võidumehed. A. Kitzberg
♦ Lubas mine tea mis asju kõike teha.
♦ Tuli väärikalt käituda, muidu hakatakse veel mine tea mida mõtlema.

mõni teab mis {mida, kes, kus, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Tüdrukud sosistasid nii, nagu oleks neil mõni teab mis saladus.
♦ Mõni seda teab, millega see lugu oleks lõppenud.
♦ Ta jõuab kolme päevaga Berliini, Pariisi, Londonisse, Rooma ja mõni teab kuhu ilma otsa veel.
→ jumal teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}

nagu (kui) aprillikuu ilm
väga tujukas, heitlik
♦ Kuidas sa oma naisega hakkama saad, ta sul ju nagu aprillikuu ilm, iga hetk uued soovid ja tahtmised.

nagu {kui} elus kurat
pöörane, hull, meeletu, raevukas
♦ Ta on vihane kui elus kurat.
♦ Naine oli tal elus kurat.
♦ cit „Tuli on kui elus kurat!“ ja mehed taandusid sammu-paar tulelõõma kuumusest. A. Mälk

nagu (kui) härja ila venima vulg
väga aeglaselt liikuma või tegutsema
♦ Järjekord venis nagu härja ila.

nagu (kui) kilu
kõhn, väikese kondiga ja lühikest kasvu
♦ Mees või asi, nagu kilu.

nagu (kui) tuli toores puus {vinduma}
kehv, vaevaline, vilets {olema}
♦ Nende kooselu oli nagu tuli toores puus.
♦ Vindun kui tuli toores puus, ei ela ega sure.

nagu (kui) vilu
kiiresti, hetkega
♦ Orav läks nagu vilu puu otsa.

nagu (kui) üks ihu ja hing
väga üksmeelselt; väga üksmeelsed
♦ cit Tal olid toredad poisid, nad tegid oma tööd nagu üks ihu ja hing. H. Väli
♦ Noorpaar oli nagu üks ihu ja hing.

nii palju kui kulub (kulus)
nii palju, kui tahtmist, isu, vajadust on, ükskõik, kui palju, hästi palju
♦ Võta nii palju kui kulub!
♦ Võis magada nii palju kui kulub.
♦ Peegel on siin, vaata nii palju kui kulub.
♦ Tule ja ela meil, meil on ruumi nii palju kui kulub.
♦ Süüa-juua on nii palju kui kulub.

pagan teab mida {mis, kes, kus, ...}
keegi ei tea, pole teada
♦ See on juba pagan teab mis!
♦ Pagan teda teab, mis tal mõttes oli.
♦ Pagan teab, kes nad on.
♦ Kes pagan seal vahet teha oskab.

{paljas} luu ja nahk olema
väga kõhn ja kuivetu olema
♦ Ta on kaua põdenud, otsa lõppenud – paljas luu ja nahk.
♦ Aga mis mõjus kõik nõõtamine ja piitsutamine neisse kurvalt kõrvu lingutavaisse tööloomadesse.
♦ cit Nad olid ju paljas luu ja nahk. E. Vilde

pergel teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...} kõnek
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Pergel teab, kes neist kaebamas käis.
♦ Pergel teab, kuidas see juhtus.

põrgu teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Põrgu seda teab, mis sellest üldse saab.

rohkem surnud kui elus
väga ehmunud, ehmatusest, hirmust poolsurnud
♦ cit Nüüd oli vaene konnataat rohkem surnud kui elus... A. Jakobson
♦ cit Vaene mina! Nüüd on su elupäevad loetud! Ega tondi küüsist enam pääse! Tõesti olin mina enam surnud kui elus! M.J. Eisen

suu ja sülega nõus olema
väga, täiesti, igati nõus olema
♦ Kõik olid ettepanekuga suu ja sülega nõus.
♦ cit Pärnapuu Jaan oli suu ja sülega nõus Peetrit oma ruhvikaaslaseks võtma. H. Sergo

taevas teab mida {mis, kes, kus, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Tühisel vahejuhtumil võivad vahel taevas teab missugused tagajärjed olla.
♦ cit Mis oli neid mõlemat teineteisele lähendanud? Taevas teab. E. Vilde

{teadma,} kus kivi all vähid peidus on
selles ongi asi, see ongi õige, tõeline põhjus
♦ cit Ärge püüdke mind pimestada, härrased, mina tean, kus kivi all vähid peidus on. A. Pervik
♦ cit Ma olen iga päev tööl. Ega ma oma isiklikust ajast hakka minema. – Just, just! Selle kivi all ongi vähid. ... kui töö on südame järgi, siis tehakse suuremaidki asju oma isiklikust ajast. H. Kiik

tont teab mida {mis, keda, kes, kus, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Ega see tont teab mis hull olegi.
♦ Koguvad tont teab mis prahti.
♦ Tont teda teab, mida ta võib ette võtta.
♦ Tont teab, mida teha.
♦ Tont teab, mis teda vaevab.
♦ Vihastas tont teab miks.
♦ Tont teab, kus ta kolab.

tühi teab {mida, kes, kus, mis, ...}
keegi ei tea, pole teada
♦ Ega ta tühi teab mis pikk olegi.
♦ Tühi teab, kus ta kolab.
♦ Tühi teab, mida ta tahtis.

uus lehekülg
midagi uut, novaatorlikku
♦ See on uus lehekülg teaduses.

uus luud
uus, energilisena näiv juht
♦ cit Kuidas uus peremees ka on? – Uus luud on äge, kole äge. V. Pant
♦ cit Öeldakse: uus luud pühib hästi! O. Kool
♦ cit Nahkur, see „uus luud“ jättis „Vätta Kaluri“ juba algusest peale pühkimata. A. Uustulnd
♦ cit Sa (oled) üks uutest luudadest meie kirjandustandril. Küll sa veel pühid! E. Rannet

uus maailm
Põhja-Ameerika riigid
♦ cit Pettunud nii vanas kui ka uues maailmas, leidsid nad ajutise kodu... kollases maailmas Šanghais. R. Vaida

uus sõna
midagi täiesti uut, novaatorlikku
♦ Viivi Luige romaan „Seitsmes rahukevad“ oli täiesti uus sõna sõjateemalises kirjanduses.

vaat kus lops
jahmatust, kohkumist, pahameelt väljendav ütlus
♦ Homseks autot ei saa. – Vaat kus lops! Mida me siis teeme?

värske veri; uus veri
1. uued töötajad, täiendus
♦ Majandisse, teadusesse on hädasti värsket verd vaja.
2. uued suunad, värskendavad ideed
♦ Noored rahvaluule harrastajad tõid kirjandusse palju uut verd.

üks luu ja liha
1. lihane laps, veresugulane
♦ Nad on ju vennad – üks luu ja liha.
2. kellestki lahutamatu, kellegagi tihedalt seotud isik
♦ Õige kirjanik on rahvaga üks luu ja liha.