[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

argpüks
arg, kartlik inimene või olend
♦ Sellist argpüksi pole enne keegi näinud, kes konna kardab.
♦ Jänest peetakse argpüksiks, aga tegelikult on ta julge loom.
♦ Igavene argpüks, kardad kõiki ja kõike.

armuleivasööja
jõudik, teiste kulul elav inimene
♦ Neid logardeid ja armuleivasööjaid on rohkem, kui töötegijaid.

Buridani eesel
inimene, kes ei oska valida kahe võrdse võimaluse vahel
♦ cit Buridani eeslina olen ma nende kahe vahel ahastanud – ja ma võin, kui soovin, nälga surra. F. Tuglas

edevsaba
väga edev inimene
♦ Mis sa kostad! Vaata kus edevsaba!

eksinud lammas
halvale teele sattunud inimene
♦ cit Äsja naersid sa minu üle koos oma napsisõbraga, eksinud lambaga ja saatana sulasega. A. Kurtna (tlk)
♦ Ärakadunud poeg, laande eksinud lammas.

elav entsüklopeedia
väga suurte ning mitmekesiste teadmistega inimene
♦ Kilvar peab olema nagu elav entsüklopeedia.
♦ cit Raadik oli nagu elav entsüklopeedia N. linnakese äriilma suhtes. M. Mõtslane

elav leksikon
väga suurte ning mitmekesiste teadmistega inimene
♦ cit Õige ajakirjanik on nagu elav leksikon, näeb kõike, kuuleb kõike, teab kõike. O. Tooming
→ elav entsüklopeedia

elupõletaja
Inimene, kes oma jõudu, tervist ja raha hoolimatult elulõbudele raiskab
♦ Lõbujanused elupõletajad.
♦ Noor hiilgav elupõletaja Onegin.
♦ Paadunud, südametunnistuseta elupõletaja.
♦ Naise armukadedus meeldis talle. Ta oleks veelgi suurem elupõletaja, kui ei kardaks kuulujutte.
♦ cit... teised hakkasid vabatahtlikult elupõletajateks ja tühjendasid ühe naudingute karika teise järel. I. Pau

esimene number
1. omataoliste hulgas, omas liigis esimene, parim inimene või asi
♦ Peagi oli ta meeskonnas esimene number.
♦ Ta kipub ennast kollektiivis esimeseks numbriks pidama.
♦ ... viiulipoognaid neist ei saanud just valmistada, aga küttepuudeks – esimene number.
2. omataoliste hulgas, omas liigis esimene, parim (harilikult genitiivis)
♦ Esimese numbri kaup, mets, küttepuud, põld.
♦ Esimese numbri kütt, vembumees.
♦ cit Ma ei kahtle, et Särglepp on lahingutes esimese numbri poiss. P. Kuusberg
♦ cit Eks ma olnud Narvas esimese numbri poiss, eks ma olnud masinist. J. Parijõgi

halastaja Samaariamees
omakasupüüdmatult abivalmis inimene
♦ cit Aga teise klassi reisijate käest ei saa muud kui kopikaid, aga esimeses klassis pole ma ka halastajat Samaaria meest näinud, kelle käest rohkeid ande võiks loota. E. Bornhöhe

hilpharakas
liiga õhukeselt või kehvalt riides inimene
♦ Mine pane midagi paksemat selga, va hilpharakas.
♦ Kui hilpharaka moodi riides käia, siis on muidugi külm.

hunt lambanahas
malbusega oma kurje kavatsusi varjav inimene, vagurust teesklev kuri inimene.
♦ Ta oli kõik sõnad ütelnud, mis hunt lambanahas iganes ütelda oskab.
♦ Kreutzwald on vaimulikke nimetanud huntideks lambanahas.

hädapätakas
hädine, saamatu inimene
♦ Igavene hädapätakas, ei saa millegagi hakkama.
♦ Lapsed on ta kasvatanud nii, et neist on parajad hädapätakad saanud.

hädavares
saamatu inimene
♦ No küll on hädavares!
♦ Seda asja kohe polegi, millega ta hakkama saaks.

ihnuskael
ihne inimene, ihnur
♦ Naine oli kitsi käega, aga mees oli lausa ihnuskael.
→ ihnuskoi

ihnuskoi
ihne inimene, ihnur
♦ Va ihnuskoi, ei raatsi lapsele õiget riietki selga osta.

inimesehing
inimene
♦ Kodus polnud inimesehingegi.

inimeselaps
inimene, inimlaps
♦ Võta kuulda, inimeselaps, jumala häält.
♦ Võta aru pähe, sa sõge inimeselaps!

inimeseloom hlv
inimene (halvustavalt või haletsevalt)
♦ Kuhu sa, inimeseloom, tormad!
♦ Sa sõge inimeseloom!
♦ Kuhu sel vaesel inimeseloomal ikka minna on.
♦ Kas on inimeseloomal aru peas!

inimesemuld
väga vana inimene
♦ Mis töötegijat sinust, vana inimesemuld, enam on.
♦ Surm on vist selle inimesemulla ära unustanud.
♦ Saja-aastane inimesemuld.

Inimese poeg; inimesepoeg
1. Kristus
♦ cit Olgugi, et pärast Inimese Poja ristilöömist... E. Kippel
2. inimene
♦ cit Seepärast, inimesepoeg –/ sa oma risti rõõmsalt kanna/... usk olgu sulle ainsaks toeks. J. Sütiste
♦ cit Rebastel on augud, ja lindudel taeva all pesad; aga Inimese Pojal ei ole mitte, kuhu tema pead võiks panna. Piibel

inimesetükk
inimene
♦ Vana, rumal, tuim inimesetükk.

ise mees, ise mehike
iseseisev inimene

issanda lojus; jumala lojus
inimene
♦ cit... olgugi varas või röövel ta – ikkagi Issanda lojus. J. Oengo

Jeeriku pasun
väga vali hääl; valju häälega inimene või loom
♦ Pani oma Jeeriku pasuna hüüdma ja mets kaikus vastu.
♦ Oled paras Jeeriku pasun.

jonnipulk
jonni täis, jonnakas inimene
♦ cit Hindrik – vana jonnipulk – tegi rumalasti, et firmast eemale jäi. A. Jakobson
→ jonnipunn

jonnipunn
jonni täis, jonnakas inimene
♦ Ta oli väiksena suur jonnipunn.
♦ Seda päevagi polnud, et ta poleks jonninud.

jonnipurikas
jonni täis, jonnakas inimene
♦ Su jonn on ära tüüdanud, va jonnipurikas.
→ jonnipunn

jumala loom; jumala loomake
inimene
♦ Tule söö, jumala loomake.

jõujuurikas
väga tugev, rässakas inimene (enamasti mehe kohta)
♦ Küll on jõujuurikas, tõstab kive mis raksub!
♦ Pojad sul nagu jõujuurikad, pane nad tööle.
♦ Kas sina julged selle jõujuurikaga rammu katsuda?

kabeli kandidaat
väga kõhn või vana inimene
♦ Mis töötegijat nüüd temast, ta on paras kabeli kandidaat.

kadekops
ihne inimene (sagedamini lapse kohta)
♦ Igavene kadekops, ei raatsi teistele mänguasjugi anda.

kadunud hing
1. hukkumisele määratud inimene
♦ cit Talupojad teavad ise väga hästi, et nad on kadunud hinged... Mis nad (lahingus) meie vastu saavad! H. Siniorg
♦ cit Ma olen kadunud hing... teen liiga ruttu mingi parandamatu rumaluse. A.H. Tammsaare
2. õigelt teelt eksinud inimene, eetilise pinna kaotanud inimene
♦ Milles on sinu elu eesmärk? Kui ainult asjades, siis oled sa kadunud hing.

kadunud lammas
halvale teele sattunud inimene
♦ cit Ärge minge mitte paganate tee peale. Aga minge ennemini Iisraeli soo ärakadunud lammaste juurde. Piibel
♦ cit Kannatage aga... Kes palju usub, see palju kannatab... Küll tulete kord paljaks niidetult tagasi, kulla kadunud lammas. A. Kõiv
→ eksinud lammas

kadunud (ärakadunud) poeg
eksiteele sattunud inimene, kes lõpuks kahetsedes omade juurde tagasi jõuab
♦ Aga siis võttis isa oma ärakadunud poja jälle kahel käel vastu.
♦ Kes olen mina? Ärakadunud poeg ja ei midagi muud.

kahe otsaga vorst
silmakirjalik, kahekeelne inimene
♦ cit Puurand ei ole küll see mees, kes meie valla eesotsas peab seisma. Minu arvates ei kõlba ta sellepärast, et on kahe otsaga vorst. Suu ees püüab olla rahva huvide kaitsja, aga selja taga... H. Angervaks
♦ Seadus on kahe otsaga vorst.

kahe pere koer; kaheperekoer
silmakirjalik inimene, kes püüab vastaspoolte meele järele olla
♦ cit...sa kuradi hilp-harakas, sina kahe pere koer, kes muud tööd ei tee, kui et ta ühest perest teise jookseb ja kõiksugu vale jutte kannab, ... julgesid minu peale valet tõsta... Mannteuffel

kapaga pähe panema; toobiga pähe panema
kiiresti targaks tegema, ilma et inimene ise vaeva näeks
♦ Mis sa arvad, et ülikoolis sulle tarkus kapaga pähe pannakse?

katsejänes
inimene, kelle peal katsetatakse, proovitakse
♦ Kui oled mees ja tahad teada, mis see on, siis proovi aga ise.
♦ Mis katsejänes mina sulle olen.

kehkenpüks
kerglane inimene (enamasti mehe kohta)
♦ Va igavene kehkenpüks, ei mina teda taha. Mees või asi.

kirstunael
inimene, kes teis{t}ele väga palju suurt muret või suurt pahandust toob
♦ Ulakas poeg oli pere kirstunael.
♦ Sellest lapsest saab mu kirstunael.

kirvenägu
1. inetu, rohmakas nägu
♦ On poisil alles kirvenägu ees.
2. inetu, rohmaka näoga inimene
3. sõimusõna
♦ Sa igavene kivenägu!

kitsipung
ihne, kitsi inimene (sagedamini lapse kohta)
♦ Igavene kitsipung, ei raatsi teistele ühtegi oma asja anda.

kitsipunn
ihne, kitsi inimene (sagedamini lapse kohta)
♦ Sa oled suur kitsipunn, sellepärast teised lapsed ei tahagi sinuga mängida.
→ kitsipung

kobakäpp
kohmakas, saamatu inimene
♦ Minusugune kobakäpp ei saa millegagi hakkama.

kollanokk
kogenematu noor inimene
♦ Või sina, kollanokk, tuled mind, vana inimest, õpetama!

kondibukett
väga kõhn inimene või loom
♦ Temasugust kondibuketti mehed ei taha.

kondikrobi
väga kõhn inimene või loom
♦ Lehm on paljas kondikrobi.

krutskimees
vigureid täis inimene
♦ Pearu oli krutskimees, kellest oli raske tõe ja õigusega jagu saada.

kubujuss
liiga paksult riides inimene
♦ Mis kubujussi sa lapsest teed, tal hakkab ju palav.

kulupea
elatanud, vana inimene
♦ Hallpead austa, kulupead kummarda.

kuri käsi
kuri, pahatahtlik inimene; kurjategija
♦ Oletatakse, et hoone süütas kuri käsi.
♦ cit Aga kas kuri käsi, kes teetammil rööpa lahti kruvis, teadis sellest, kes (veduril) sõitis? P. Viiding

kõva käsi
1. karm, range, vali kord või distsipliin
♦ Kord lonkab, direktoril peaks olema kõvem käsi.
♦ Et asi jookseks, on vaja kõva kätt.
♦ cit Tallinna töörahvas hakkas oma turjal tundma kodanliku valitsuse kõva kätt. J. Kärner
2. mingil alal silmapaistev inimene
♦ Toomas on tennises kõva käsi.

kükakünka kuningas
end tähtsaks tegev tühine, tähtsusetu inimene
♦ Ära lase end häirida, neid kükakünka kuningaid on ennegi nähtud.

külm pea
arukas, kaine ja julge inimene; arukus, kainus ja julgus
♦ Raskes olukorras on alati tarvis läinud külmi päid.

laiskvorst
väga laisk inimene, laiskleja
♦ Igavene looder, laiskvorst, päevavaras sihuke!
♦ Kere peale kuluks sulle anda.

lambapea
rumal inimene
♦ Sõimas mind lambapeaks, tegelikult on ta ise üks väga rumal inimene.
♦ Iga lambapea ei saa sellest arugi.

libekeel
libekeelne inimene, lipitseja, meelitaja
♦ Võimumeeste ümber on alati libekeeli liikumas.

lokilammas
tugevasti lokkis juustega inimene

lontkõrv
1. siga
♦ Lontkõrvad rüselesid aedikus.
2. saamatu, kogenematu inimene
♦ Poiss tundis end meeste seltskonnas lõntkõrvana.
♦ Mees oli tal paras lontkõrv.
♦ Ega ta mõni lontkõrv ei ole, et hakkama ei saa.

lõuapoolik
suure ja lõõpiva jutuga inimene, hea jutu- ja naljamees
♦ Kaks parajat lõuapoolikut koos!

maailma naba
väga tähtis, keskne asi või inimene
♦ cit... ärgu Tiia end maailma nabaks ka just arvaku. P. Kuusberg
♦ cit Viis, kuidas ta... ülemuse kõrvale istet võttis, pani kapteni seesmiselt muigama – musketär Assaku kujutles enda meelest vist maailma naba! H. Väli

maa sool
kõige tähtsam, kõige vajalikum inimene
♦ cit Rahvasõna ütleb, et õpetaja on maa sool, kohapealne eeskäija, vaimu juht. R. Sirge

magus suutäis
ahvatlev, ihaldatav asi või inimene
♦ Ehteasjad olid riisujatele magusaks suutäieks.
♦ cit Jüri Täht! Või siis tema oli see magus suutäis, kellega aeldi mööda kabinette. J. Ruven

maiasmokk
gurmaan, peeni toite armastav inimene
♦ Ei see maiasmokk kartuleid ja sousti söö.

manalamees
surnud ja maetud inimene (enamasti mehe kohta)
♦ Ta on juba ammu manalamees ja toonela teil.

mängukann
inimene, keda kasutatakse ära oma huvides
♦ Ta ei armasta sind, kas sa siis seda ei näe?
♦ Sa oled tema käes vaid mängukanniks.

määrkass
must, määrdunud inimene
♦ Poisid mustad kui määrkassid.

nagu kudenud räim
magamatuse, väsimuse vms tõttu halva väljanägemisega inimene, kahvatu ja väsinud inimene
♦ cit Noh, mis te vahite nagu kudenud räimed! H. Suislepp

nagu (kui) eesel kahe heinakuhja (kuhja) vahel; nagu (kui) kits kahe heinakuhja (kuhja) vahel
inimene, kes kahe võrdse võimaluse vahel valida ei oska
♦ Mis sa nüüd oskad ette võtta?!
♦ cit Olin nagu eesel kahe heinakuhja vahel – kas valada jahu tagasi või mitte. R. Vaidlo

nagu (kui) konn mättal (mätta peal, mätta otsas)
oma positsiooniga uhkeldav, suurustav inimene
♦ Ta on end uhkusest täis puhunud nagu konn mättal.

{nagu, kui} ussike põrmus
haletsusväärne, vilets, allasurutud inimene
♦ cit Ta oli tolmune, verine, katkenud riides, pisike nagu ussike põrmus... O. Luts

nahavedaja
laisk inimene, looder, tööst kõrvalehoidja
♦ Neid siidivendi ja nahavedajaid on nii palju siginenud, et hoia alt.
♦ Õigeid töötegijaid nagu polegi enam.
♦ Sotsialismi pärandiks on terve nahavedajate armee, katsu neid tööle panna või neist eraomanik teha.

naljahammas
naljajutte rääkiv inimene, head nalja armastav inimene
♦ Ta on lõbus mees, naljahammas.
♦ Ämm on nalja- ja irvhammaste igavene teema.

naljanumber
mitte tõsiselt võetav asi või inimene
♦ Väga õigesti kirjutab professor eksamitest.
♦ Need on tõesti ainult naljanumber.
♦ Peab olema täiesti tuhm, et läbi põruda.

nannipunn
saamatu, hädine inimene
♦ Nannipunne me kampa ei võta.

ninatark
nipsakas, ülbe inimene
♦ On üks ninatark, segab ennast asjadesse, mis temasse üldse ei peaks puutuma.

number üks
omataoliste hulgas, omas liigis kõige parem, esimene, kõige tähtsam asi, ülesanne, inimene jne
♦ Ta on meie kandidaat number üks sellele kohale.
♦ Söömine on tema jaoks nauding number üks.
♦ „Vana Kandle“ väljaandmine on rahvaluulealane ülesanne number üks.

näljarott hlv
väga vaene inimene
♦ Ära sõima ühtegi teist näljarotiks, tal on rohkem hinge taga, kui meil kahe peale kokku.

näljavares hlv
väga vaene inimene
♦ Neid näljavareseid on ennegi nähtud, kelle hädad iseenese laiskusest tulevad.

närukael
alatu, närune inimene
♦ Ainult närukael võib teist niiviisi petta.

närvipundar
kergesti ärrituv, väga närviline inimene
♦ Keegi ei oska arvata, miks ta on selline närvipundar.

paadialune
kodutu inimene, allakäinud inimene
♦ Paadialused olid end keldrisse sisse seadnud.
♦ Prügimägi on paadialuste paradiis.

paberikoi hlv
kirjatööd tegev inimene
♦ Igavene paberikoi, sa ei tea elust midagi.

paksmagu vulg
paks, kõhukas inimene

parem suutäis
1. parem, maitsvam toidupala
♦ Paremad suutäied hoiti ikka lastele.
2. ahvatlev, ihaldatav asi või inimene
♦ Paremad suutäied tüdrukute seast leidsid peagi oma rüütlid.
→ magus suutäis

patujuurikas
patune, paheline inimene (ka kirumisõnana)

patukott
patune, paheline inimene (ka kirumisõnana)
♦ Mida teab temasugune patukott aususest.

patuoinas
süüdi olev või süüdlaseks tehtav inimene
♦ Ma olen patuoina rolliga juba leppinud.
♦ Kes siis ikka peale minu võiks süüdi olla.
♦ Patuoinast otsima, leidma.
♦ Patuoinaks tehti uus töötaja.

patuori
patune, paheline inimene (ka kirumisõnana)

patuorikas kõnek
patune, paheline inimene (ka kirumisõnana)

peksupoiss
1. tihti asjatult kritiseeritav inimene või asutus
♦ See on juba ette teada, kes peksupoisiks tehakse.
2. spordivõistlustel paljudele kaotav võistleja või võistkond
♦ Sel turniiril osutus meie naiskond peksupoisteks.

perupea
tormakas, keevaline, talitsematu inimene
♦ cit... et mina endale head hella naist otsisin, mitte mõnda tigedat perupead. E. Vilde

pigilind
1. kingsepp
2. inimene, kellel kunagi ei vea
♦ Mina olengi see pigilind, kellest te räägite.

pime kana; pimekana
lühinägelik või halva nägemisega või halva tähelepanuga inimene
♦ Raamat on näe siin, sa pime kana!

porikäi
porine, must inimene
♦ Lapsed kui porikäiad.
→ poriorikas

poriorikas kõnek
porine, must inimene
♦ Räpane justkui poriorikas.

pudrulõug
söömisest määrdunud suuga inimene
♦ cit Piimanire veereb suuveerest alla, pühin selle ära – pudrulõug niisugune! O. Anton

puhas leht
pahedest, eelarvamustest, eelteadmistest vms rikkumata inimene
♦ Professionaalil on raske puhta lehena kunstiteost nautida.
♦ Laps on nagu puhas leht, kuhu võib kõike kirjutada.

pupujuku
saamatu, hellitatud inimene
♦ Ta pole mingi pupujuku, ta on igati tubli poiss.
♦ Näe, kus pupujuku, kardab koera.

puukaru
kohmakas, paindumatu inimene
♦ See puukaru küll tantsida ei oska.

päevakangelane
momendil kõigi tähelepanu keskpunktis olev inimene
♦ Kus siis päevakangelane ise on?
♦ Tahaksin talle õnne soovida.

rasvane suutäis
ahvatlev, ihaldatav asi või inimene
♦ Iga rasvasema suutäie pärast tekkis pärijate vahel tüli.
→ magus suutäis

rasvarull
lodevalt paks inimene
♦ Naine on tal paras rasvarull.

räpakäi
must, räpane inimene
♦ Vaata nüüd ise, milline räpakäi sa oled!

saatuse pailaps
inimene, kelle elukäiku ei mõjuta negatiivsed välistegurid
♦ Saatuse pailapsena ei saanud ta kannatada isegi sõjas.

selge pea
tark, kainelt mõtlev inimene
♦ Ootan vastust selgetelt peadelt.
♦ Vaatame, mis selged pead selle kohta ütlevad.

selle töö juut
mingit tööd teha oskav inimene
♦ Mina ei ole selle töö juut.
♦ cit Mis? Sa oled ka selle töö juut? E. Vaigur

sitavader kõnek
kuhugi vastu enda tahtmist kaasa läinud inimene
♦ Ah, et sina oled siis sitavaderiks kaasa kutsutud! Ja sa lähedki?

sitavares kõnek
saamatu, hädine inimene, äpu (ka sõimusõna)
♦ See sitavares nüüd küll sellega hakkama ei saa.

soss-sepp
saamatu inimene, koba, vusserdaja
♦ Soss-sepa tehtud töö.

süütu tall (talleke)
täiesti süütu, aus ja õiglane inimene
♦ cit... ta on süütu tall, kes teiste patud kannatab... J. Semper
♦ cit Meie uulitsas teavad kõik, kui vaikne inimene ma olen. – Vaga vesi, sügav põhi... Kui teie... nii süütu talleke olete, kuidas te siis oma poegadest punased kasvatasite?! A. Lombak

tark pea; targem pea
arukas, tark inimene
♦ cit Viimaks otsustas Elsa nõu küsida targematelt peadelt. E. Rannet
♦ cit Teod olgu ettenägelikult läbi kaalutud, ja see nõuab tarku päid. E. Rängel

topsisõber
viinamaias inimene
♦ Topsisõbrad kogunesid õllesappa.

topsivend
viinamaias inimene
♦ Napsisõbrad ja topsivennad olid õlleputka ümber koos.
→ topsisõber

torujõmm
tahumatu inimene, mühakas

tuisupea
tormakas, mõtlematu käitumisega inimene
♦ cit Ma olin sel ajal igavene tuisupea. Jooksin ringi, pea laiali otsas. M. Möldre
♦ cit On sihuke tuisupea, võib teinekord peaga vastu seina tormata... J. Semper

täitsa vunts
tubli inimene
♦ Ole täitsa vunts, ära sellest mu naisele räägi.
♦ See mees on täitsa vunts.

uskmatu Toomas
umbusklik inimene
♦ Nimetas mind uskmatuks Toomaks ja kinnitas, et kõik saab korda.

vaene kurat
vilets, saamatu, tähtsusetu inimene
♦ cit Ja pealegi seisma tema, Antoni, inimõiguste eest, kelles ta kunagi muud pole näinud kui vaest kuradit, hulgust, keda härral kõlbab rakendada vaid aerumeheks. R. Sirge

vahva vunts
tubli inimene
♦ Juhan on täitsa vunts, tema seda küll pahaks ei pane.
♦ cit Kõlasid marulised aplausid. „Tubli poiss! Vahva vunts!“ R. Roht
→ täitsa vunts

valge vares
teistest täiesti erinev inimene
♦ cit Või olen ma erandlik nähtus, valge vares paljude mustade seas. O. Tooming
♦ cit... iga vastutulija vaatab teda imetleva uudishimuga, nagu valget varest hallide hulgas, kuna ta kõnnib tänaval veel suveriietuses... M. Mõtslane

valgustatud pea
tark, haritud inimene
♦ cit... kõik prantsuse valgustatud pead, s.t. kõik need, kes olid vabanenud kiriku dogmadest ja tahtsid maailma seletada. A. Aspel
♦ cit... hakkasid Nõmmepalu valgustatud pead kukalt sügama. E. Maasik

vana kala
kogenud, kogemustega inimene
♦ Ära mulle sellist juttu tule rääkima – mina olen vana kala!
♦ cit Nagu säärase rohelise uustulnuka sõnad vanade kalade silmis grammigi kaaluksid! O. Tooming

vana käbi
vana inimene
♦ cit Või on too vana käbi sinu ära nõidunud, et oled kui koer ketiga ta hurtsiku juures kinni? A. Gailit

vana känd
väga vana inimene
♦ Mis mina, vana känd, enam pulma tulen.

vana muld
väga vana inimene
♦ Mina olen juba vana, päris vana muld veel mitte, aga vana.
→ vana känd

vana rebane
väga kaval inimene
♦ cit Siis me ei aimanud, et see vana rebane juba pankrotti ette valmistab ja ise sellest puhtalt välja katsub tulla. V. Ilus
♦ cit Parameel on vana rebane. Kui tema jalga laseb, on midagi hullu tulemas... R. Kaugver
♦ Kuigi sina oled vana rebane, siiski olen mina sinust kaks korda kavalam.

vedel vend
arg inimene
♦ See on nii vedel vend, et temaga ei maksa sellises asjas küll arvestada.

veerev kivi
mittepaikse eluviisiga inimene
♦ cit Või ehk peaks temagi muutuma veerevaks kiviks, siduma pambud kokku ja minema otsima marjamaad? V. Saar
♦ cit... niisuguse veereva kivi elu elavad nad seal kõik... justkui rändavad mustlased... V. Lattik

venivillem
laisk ja aeglane inimene
♦ Küll tänapäeval on neid venivillemeid siginenud, nagu seeni pärast vihma.

vigurivänt
vigureid täis inimene (sagedamini lapse kohta)
♦ Sa väike vigurivänt, kes siis niiviisi teeb!

viies ratas vankri all
liigne, ülearune, segav inimene
♦ cit Viimaks saab punapea isegi aru, et ta (Tootsi ja Teele seltskonnas) viiendaks rattaks vankri alla tikub jääma. O. Luts

vooruse verstapost iroon
väga vooruslik, ülivooruslik inimene (sagedamini naise kohta)
♦ cit... hea kuulsusega naisterahvas on Iida kogu elu olnud. Pikapeale muutus ta lausa uhkeks selle üle, et teda aina vooruse verstapostiks peeti. M. Nurme

võllaroog
petis, ebaaus inimene
♦ Ära sa seda meest usu, ta on igavene võllaroog.

väike vend
tähtsusetu, ühiskondlikus hierarhias madalal olev inimene
♦ Mis mina, väike vend, sinna parata saan.
♦ Taskuvargad ja teised väiksemad vennad.
♦ cit Aga väiksed vennad kiidavad ja laidavad nii, nagu käsk tuleb. V. Ilus

õelusehunnik
väga õel inimene
♦ Va õelusehunnik, jäta mind rahule.

õnneseen
kõiges õnne omav inimene, inimene, kellel alati veab
♦ Üks on õnneseen ja teine tema kõrval pigilind, miks see küll nii on!