[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

ei liha ega kala; ei kala ega liha
eripäratu, isikupäratu, individuaalsusetu, ei üks ega teine
♦ Temast ei saa aru, mis mees ta on, ta ei ole liha ega kala.
♦ cit Mustad on mäed. Need lastest ei kiha./ Pole see talv ei kala, ei liha. M. Kesamaa

kaks karva kolmes reas
väga hõredad juuksed
♦ Olen alles kolmekümnene, aga kaks karva kolmes reas, hakka või parukat kandma.

kakskümmend kaks on viimane taks
viimane aeg abiellumiseks, meheleminekuks, viimane võimalus vanatüdrukunimest pääseda
♦ Kui vana sa õieti oled? – Kakskümmend kaks. – Kakskümmend kaks on viimane taks, kas sa mehele ei hakka minema?

kana kitkuma; kana katkuma
kellegagi tülitsema, jagelema, tüliasja lahendama
♦ Meil tuleb hakata sinuga jälle kana kitkuma.
♦ cit Mardil on Antsuga kana kitkuda, ikka tüdrukute pärast. „Seda teate ise paremini, kellega teil kana on kitkuda,“ vastas taat. E. Särgava

käed on {risti} rinna peal (rinnal); kaks kätt on {risti} rinna peal (rinnal)
keegi on surnud
♦ cit Ei mina usu, et sul tiisikus on. – Ega sa enne ei usu, kui mul kaks kätt rinna peal on. P. Krusten
♦ Ta oli kord tõotanud vabaduse eest võidelda kuni käed risti rinna peal.

külm nagu (kui) kala
täiesti ükskõikne, osavõtmatu
♦ Vaevalt, et see talle korda läheb, ta on külm nagu kala.

libe nagu (kui) kala
väga libe, ei seisa käes; pugejalik, lipitsev; kärme, osav käest kaduma
♦ Ametnik oli libe nagu kala, lootis vist head altkäemaksu.
→ libe nagu (kui) luts

muna õpetab kana
noorem, vähemkogenum jne õpetab vanemat, kogenumat jne
♦ Tuleb välja, et muna õpetab kana ja õigesti teeb.

nagu (kui) kaks tilka vett {olema, sarnanema, ...}
täiesti, äravahetamiseni sarnased olema
♦ Kaksikud olid ühte nägu nagu kaks tilka vett.
♦ Mõjub üksluiselt, kui ehitised sarnanevad üksteisega kui kaks tilka vett.

nagu (kui) kala kuival
täiesti abitu{lt}, saamatu{lt}, halvasti, kammitsetult (end kusagil tundma)
♦ Põlise linnamehena oli ta esialgu maatöödel nagu kala kuival.
♦ Tunneb end võõrsil nagu kala kuival.

nagu (kui) kala vees
vabalt, sundimatult, hästi (end kusagil tundma)
♦ Majandusalal tunneb ta end nagu kala vees.
♦ Seltskonnas tunneb ta end alati nagu kala vees.

nagu (kui) kana olema
1. alkoholi mitte kannatama, väiksest alkoholikogusest purju jääma
♦ cit „Sa, Kusti, oled nagu kana – tilga võtad ja juba ei tea, mis suust välja ajad,“ ütles Mihkel. A. Hint
2. rumal (enamasti naise kohta)
♦ Päris kena plika, aga rumal kui kana.

nagu (kui) kana takus; nagu (kui) takus kana
saamatu, kohmakas, aeglane
♦ Sipleb nagu kana takus.
♦ Ta on nagu takus kana, ei jõua ega jõua tööga edasi.
♦ cit Liisa on ju üksi nagu kana takus, ega tema ei edene. O. Luts
♦ cit Me oleme siin – jumal teab – küll käpardid, küll takus kanad. K. Kangur

nagu (kui) munas kana; nagu (kui) munavalus kana
rahutu, hädaline, mitte kusagil asu leidev
♦ cit Ainult ema käis nagu munas kana hädalise näoga ringi ja katsus juttu teha kord ühega, kord teisega. A.H. Tammsaare
♦ cit Sügisel vaja Ann mehele panna – käib teine kui munavalus kana ümber. M. Metsanurk
♦ cit See oli suur saladus, mille avastamiseks (eided) nagu munavalus kanad... ringi seerisid ning üksteise võidu uusi oletusi tegid. A. Uustulnd

nagu (kui) peata kana {olema, ringi käima, ...}
nõutu, segaduses olev, kaine otsustamisvõimeta, ähmis {olema}
♦ cit Päärn käis nagu peata kana rahvamurrus ringi... E. Vilde
♦ cit Olime isaga kui peata kanad, ei osanud millestki kinni haarata. R. Janno

{oma} küünalt vaka alla panema; {oma} küünalt vaka alla peitma
oma teadmisi, oskusi, võimeid varjama hakkama
♦ cit...ta ei olnud ka enam mõni häbelik poisike, kes oma küünla vaka alla peidab. J. Kärner
♦ cit Võõrkeeli meil ju osatakse ja mis imet sellestki, kui oskaja oma küünalt vaka alla ei peida. E. Kindlam
♦ cit Eks ole, me ei tõsta küünalt otsa ette, aga me ei hakka seda ka vaka alla panema. J. Kross

{oma} küünalt vaka all hoidma
oma teadmisi, oskusi, võimeid varjul hoidma, neid mitte avaldama või kasutama
♦ Pane oma teadmised mängu, ära hoia oma küünalt vaka all. Kirjuta!
♦ cit Anti taktiküllaselt mõista, et Peeter küünalt vaka all ei hoiaks ja kõik võimed mängu paneks. L. Metsar

[millelgi] on kala sees
miski pole päris õige, korras
♦ Suhetel on kala sees.

pime kana; pimekana
lühinägelik või halva nägemisega või halva tähelepanuga inimene
♦ Raamat on näe siin, sa pime kana!

pime kana leiab tera
juhusliku kordamineku õigustamiseks kasutatav ütlus
♦ See tabamus on juhus: pime kana leiab tera.

rauad on tules; mitu rauda on tules; kaks rauda on tules
kellelgi on mitu võimalust varuks, millekski on ettenägelikult eeltöid tehtud
♦ Ta vist saab Tallinnasse tööle, aga Tartus on tal ka rauad tules.
♦ cit Tal alati korraga mitmed rauad tules. Ja või need võõrad prouad igakord nii käepärast võtta on, kui tuju tuleb. J. Kärner
♦ cit Tal alati korraga mitmed rauad tules... Peab olema tagavara. J. Kärner

tumm nagu (kui) kala
täiesti vait
♦ cit Muidu nad hakkavad rääkimagi, ajavad süüd teiste peale, valetavad, aga see on tumm nagu kala. O. Luts
♦ Olen terveid tunde tumm nagu kala.
♦ cit Miks sa maigutad, esimees, ise tumm nagu kala? O. Samma (tlk)

vaka alla jääma
varjule, kasutamata jääma
♦ cit Kui tüli majas, ei see vaka alla jää. V. Riis

vaka alla panema; vaka alla peitma
oma teadmisi, oskusi, võimeid vms varjama, varjule panema, neid mitte kasutama
♦ cit Tal on hea, kõlav hääl ja ta ei hoia seda vaka all, vaid paneb teenima moodsat estraadipala. V. Riis
♦ cit Kuid nüüd ei saanud ta oma suurt teadmist kuidagi vaka alla jätta. E. Rannet

vaka all hoidma
oma teadmisi, oskusi, võimeid vms varjama, neid mitte kasutama
♦ Seni vaka all hoitud jõuvarud.
♦ cit Roo pidas oma arvamuse vaka all. H. Sergo

vaka alt välja tooma
oma teadmisi, oskusi, võimeid vms avalikuks tegema, neid kasutama hakkama
♦ cit Lõbu ei hinnata meil kunagi tema enese pärast, vaid see tuuakse tahtlikult vaka alt välja kui vahend vene unise kurbuse vähendamiseks. E. Raud

vana kala
kogenud, kogemustega inimene
♦ Ära mulle sellist juttu tule rääkima – mina olen vana kala!
♦ cit Nagu säärase rohelise uustulnuka sõnad vanade kalade silmis grammigi kaaluksid! O. Tooming

ühe medali kaks külge
asja või nähtuse vastandlikud pooled
♦ cit Nii „parempoolne“ oportunism kui ka „pahempoolne“ oportunism on, nagu öeldakse, ühe medali kaks külge. H. Aasa
♦ Need kaks ansamblit kujutasid endast ühe ja sama medali kaht küllaltki erinevat külge.
♦ cit Näitleja ja näitejuht on ühe medali kaks külge ning peavad loomingulises töös kokku sulama ja moodustama terviku. K. Toom

üks-kaks-kolm; üks, kaks, kolm
hõlpsasti, vaevata, kergesti, kiiresti
♦ cit Muuseas polegi mul siin suuremat kraamida – see läheb üks-kaks-kolm. O. Luts
♦ cit Üks, kaks, kolm oli ta läinud – kärmas oli ta viimse hetkeni. H. Sepamaa (tlk)
♦ cit Meie Riina pühib toa üks-kaks-kolm puhtaks. H. Väli
♦ cit... nüüd tuleb ta (probleem) üks-kaks lahendada. O. Tooming

{üks} kama {kõik} olema
täiesti ükskõik, ükspuha olema
♦ Talle oli üks kama kõik, mis temast arvatakse.
♦ Sulle räägi või ära räägi, üks kama kõik.
♦ Mulle on täitsa kama!
♦ cit Ma ei kõnele endast, mul on lõpuks kama kõik, kas ma täidan oma kodanikukohust Tallinnas või Pärnus. P. Kuusberg
♦ cit Aga tühja sellest, sõduril on enam-vähem kama, kes polguvana on. J. Peegel