[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

a-st ja b-st {peale}
päris algusest, kõige algelisematest asjadest peale
♦ Inglise keelt tuli tal vanast peast a-st ja b-st õppima hakata.
♦ Äriasjandust tuleb neile seletada a-st ja b-st.

end (ennast) kas või lõhki kiskuma; end (ennast) kas või pooleks kiskuma
tööd rabama, tööd teha rabelema
♦ Tööd on nii palju, et kisu või ennast lõhki.

{ennast kas või} herneks naerma; {ennast kas või} herneks hirnuma kõnek
südamest, tugevasti naerma, hirmsasti nalja saama
♦ Nii tobe lugu, et hirnu herneks.
♦ cit Efekti mõttes tegin paar polkasammu ja teised pidid end herneks naerma. L. Tungal
♦ cit „Ma mõtlen ajude röövimist.“ „Hirnu või herneks,“ itsitas Tõnn. E. Raud

{ennast kas või} kõveraks naerma
südamest, hirmsasti naerma, hirmsasti nalja saama
♦ Pidin ennast kõveraks naerma, kui seda imekometit nägin.

{ennast kas või} surnuks naerma; {ennast kas või} ribadeks naerma; {ennast kas või} katki naerma; {ennast kas või} lõhki naerma; {ennast kas või} puruks naerma
südamest, hirmsasti naerma, hirmsasti nalja saama
♦ Küll oli naljakas, naera ennast kas või ribadeks.
♦ See oli pöörane jant, naera või surnuks.
♦ Ta naerab enda lõhki, kui kuuleb, mida sa tegid.

iga kant lõikab
kõik, igas suhtes läheb korda
♦ cit Tema käib koosolekutel, mina teen tööd, ja iga kant lõikab. L. Kerge
♦ cit Üks lasti lahti, teine võeti ja nemad teenisid. Iga kant lõikab. A. Raja

[keegi] kannab okast südames; [keegi] kannab okast hinges
keegi on kellegi peale solvunud, kibestunud, kellegi vastu vaenulikult meelestatud
♦ Kannab naabri vastu okast südames.
→ on okas südames

kasi (kasige, kasigu) {mu} silmist; kasi (kasige, kasigu) {mu} silma alt
kategooriline lahkumist nõudev käsk
♦ Tehku aga, et siit rahva silma alt kiiremini kasivad.
♦ Kasi mu silmist, et ma su varjugi enam ei näe!

{kas} nuta või naera
kindlasti, kõigest hoolimata
♦ Nuta või naera, aga minna sul tuleb.
♦ cit Nuta või naera, ei tahaks seda suve enam meeldegi tuletada. M. Nurme
♦ Asi on nii, nuta või naera.

kas pole kurat lahti
ülimat pahameelt väljendav ütlus
♦ cit „Kas pole kurat lahti!“ vandus Uuetoa peremees pettunult. „Seadus on, aga seletajat kuskil pool põle!... " E. Vilde

kas sa näed
imestust, üllatust väljendav ütlus
♦ Kas sa näed, või temagi arvas nii.
♦ Kas sa näed, kes meile tuli.
♦ Tema ka siin. Kas sa näed!

kas või käpuli {maas} minema; kas või käpuli {maas} tulema
kõigile raskustele, takisustele vaatamata kuhugi minema või tulema
♦ cit „Ma hakkan jala minema, lähen kas või käpuli maas, aga lähen ikka,“ karjus Pearu. A.H. Tammsaare

{kas või} maa alla vajuma; {kas või} maa põhja vajuma
häbi pärast inimeste eest varjuda tahtma
♦ Ta oleks piinlikkusest kas või maa alla pugenud, sest ema kuulis kõik.
♦ cit Liisu oleks ehmatuse ja häbi pärast, et ta vigase lapse on ilmale toonud, heameelega maa alla vajunud. E. Vilde
♦ cit Ja selle häbi ots! Ma vajun maa põhja... Ma suren... Kellele julgen ma veel oma silmi näidata? E. Särgava

kas või maa alt üles leidma
kindlasti, ükskõik kust üles leidma, kätte saama
♦ Leian su kas või maa alt üles, pea seda meeles.

kas {või} malk maast püsti; kas {või} malk maast lahti
ilmtingimata, kindlasti, kõigest hoolimata, igal juhul
♦ Kui ta arvas endal õiguse olevat, vaidles ta kas või malk maast püsti.

kas {või} malk pooleks
ilmtingimata, kindlasti, kõigest hoolimata, igal juhul
♦ Tema eest tasub võidelda kas või malk pooleks.
♦ Töö olgu tehtud kas või malk pooleks.
→ kas {või} malk maast püsti

kas või naba selja taha; kas või naba paigast
väga tugevasti, tugeva füüsilise pingutusega
♦ cit Punnib, et silm valge, kas või naba selja taha. O. Jõgi (tlk)

{kas või} nahast välja hüppama
väga rõõmustama, väga suurt rõõmu, headmeelt tundma
♦ Oleks rõõmu pärast kas või nahast välja hüpanud.
♦ Ära nahast välja hüppa!
♦ cit Täna võit, homme keretäis, nagu ikka. L. Metsar

{kas või} nahast välja pugema; {kas või} nahast välja ronima; {kas või} nahast välja jooksma
midagi kõigest väest saavutada püüdma
♦ Poeb lausa nahast välja, et juhatajaks saada.
♦ Ronib kas või nahast välja, et ülemustele meele järele olla.

kas või nui neljaks; kas või nui pooleks
1. kõigest väest, igati, väga
♦ Punnis vastu kas või nui neljaks.
♦ cit Vanaema ägestus: „Plikanääks minuga vaidlema kas või nui pooleks.“ A. Tigane
2. ilmtingimata, kindlasti, kõigest hoolimata
♦ Kas või nui neljaks, aga ma pean minema.
♦ Mina ei maksa, kas või nui pooleks.
♦ Nui neljaks, aga välja peame siit pääsema!
♦ cit Aga seda ma ütlen: maja ehitame üles, kas või nui pooleks! M. Metsanurk

kas või puru taga
iga hinna eest, tingimata, kindlasti
♦ Kui on jooksuaeg, ei pea teda miski.
♦ Tema läheb ikka, kas või tükid taga.
→ kas või tükid taga

kas või sodi taga
iga hinna eest, tingimata, kindlasti
♦ Kas või sodi taga, aga oma tahtmise ma saan.
→ kas või tükid taga

kas või soga taga
iga hinna eest, tingimata, kindlasti
♦ Kas või soga taga, aga alla ei anna.
→ kas või tükid taga

kas või tükid taga
iga hinna eest, tingimata, kindlasti
♦ Kas või tükid taga, aga ma pean ülikooli pääsema.

kas või vats pooleks naerma
südamest, tugevasti naerma
♦ Sellise jutu peale naera kas või vats pooleks.

kas või veri põlvini; olgu või veri põlvini
igal tingimusel, kahju suurust arvestama, kõigest hoolimata
♦ cit Talupojad rääkisid: „Meie ei või oma nõudmistest loobuda – olgu või veri põlvini.“ J. Kahk

kust tuul puhub {taipama, aru saama, ...}
asja tõelisest olemusest aru saama
♦ cit „Sa siis süüa ei tahagi?“ „Ma ei või lõhnagi kannatada,“ vastas Meelita, lootes, et ema juba ise taipab, kust poolt tuul puhub. E. Krusten
♦ cit Ah, vaat kust tuul puhub, meie Aaralt tahab naist võtta. M. Talvet (tlk)
♦ Nüüd ma tean kustpoolt tuul puhub. Sa oled armunud!

kõvera kase kaudu sugulane
väga kauge sugulane
♦ Kui päranduse jagamiseks läheb, küll siis kõik kõvera kase kaudu sugulasedki välja ilmuvad.

käsi kokku lööma; kaht (kahte) kätt kokku lööma
suurest imestusest, vaimustusest, üllatusest vms käsi kokku panema
♦ Isegi kõigega harjunud Kustas teeb suured silmad ja lööb käsi kokku.
♦ „On alles laiskvorst,“ lõi perenaine imestusest käsi kokku.
♦ cit Anna otse imetles neid, lõi käsi kokku ja kiitis: „Niisugused just peavadki poisid olema.“ L. Promet
♦ Pealtvaatajad ahhetasid ja lõid käsi kokku.
♦ „Oi, mis nüüd küll saab!“ lõi perenaine kahte kätt kokku.
♦ cit...kõik hädaldasid ja lõid kahte kätt kokku: „Vai jälle (jäi) masina alla!“ J. Parijõgi

last {koos} pesuveega välja viskama
koos ebaolulisega ka olulisest loobuma
♦ Neis improvisatsioonides polnud kõik loogiline, vahel visati laps koos pesuveega vannist välja.
♦ Selles sõnastuses on pesuveega ühes ka laps välja visatud.

must kass on [kellegi] vahelt läbi jooksnud
kellegi vahel on lahkhelid, keegi on omavahel tülli või pahuksisse läinud
♦ Nad mossitasid, nagu oleks must kass nende vahelt läbi jooksnud.
♦ cit „Ootasin jah. Mis sa norid!“ sähvas Juta. Tüdrukute vahelt oli vist must kass läbi jooksnud. H. Luik

märg nagu (kui) kass; märg nagu (kui) kassipoeg
väga märg, läbimärg (inimese kohta)
♦ Vihma hakkas sadama, kui koju jõudsin, olin märg nagu kass.

nagu kass ümber palava pudru käima {keerlema, keerutama, ...}; nagu kass palava pudru ümber käima {keerlema, keerutama, ...}
ääri-veeri millestki rääkima, mitte söandama otse välja öelda
♦ cit Ta ei oska isegi Tiina-taolist tüdrukut võita, käib nagu kass palava pudru ümber. A.H. Tammsaare
♦ cit „No räägi siis ometi,“ käratasin, „mis sa keerutad nagu kass ümber palava pudru.“ H. Luik
♦ cit Ole nüüd täitsa ja ütle ära, mis sul mõttes on, ära käi nagu kass ümber palava pudru. V. Riis

nagu (kui) kass hiirega mängima
kellegagi kavaldama, vigurdama, kedagi narritama
♦ Tüdruk mängib sinuga nagu kass hiirega, kuidas sa sellest aru ei saa.
→ kassi ja hiirt mängima

nagu (kui) kass ja koer elama
pidevalt tülis, halvas vahekorras olema, halvasti läbi saama
♦ Tülitsesid ja riidlesid, elasid nagu kass ja koer, aga lahku ka ei läinud.

nagu (kui) kuninga kass elama
muretult ja jõukalt elama
♦ Vaba kõigist muredest, elasin puhkuse ajal nagu kuninga kass.
♦ Sa elad kui kuninga kass – pole sul muret ega kohustusi.
♦ Olla jõuka firma külaline Hiinas tähendab elada nagu kuninga kass, kui sotsialistlik hoolimatus välja arvata.

{nüüd on, kas pole, säh sul} valge väljas
pahameele, rahulolematuse, ebameeldiva üllatuse puhul kasutatav hüüatus
♦ No nüüd on valge väljas!
♦ cit Sulane hakkab peremehele vastu. L. Kibuvits
♦ cit Mina selle isa, kas nüüd pole valge väljas! E. Kippel
♦ cit Või mina peaksin sinule tulema, säh sul valge väljas! O. Samma (tlk)

roni kas või mööda seina üles
ütlus valu, häda vms suuruse rõhutamiseks
♦ Häda on suur, roni kas või mööda seina üles.
♦ Hammas valutab nii, et roni kas või mööda seina üles.

sadagu {kas} või aiateibaid {alla}

♦ Sadagu või aiateibaid, mind see enam ei peata.
→ sadagu {kas} või pussnuge {alla}

sadagu {kas} või pussnuge {alla}
ilmast hoolimata, ükskõik, kui halb ilm ka poleks
♦ Sadagu kas või pussnuge alla, mina lähen ikka.

sadagu {kas} või väikeseid poisse {alla}; sadagu {kas} või Vene poisikesi {alla}

♦ cit Nüüd võiks taevast pussnuge või väikesi poisse alla sadada, Pennut see ei liigutaks karvavõrdki J. Tuulik
→ sadagu {kas} või pussnuge {alla}

surm ka ei võta sealt, kust midagi võtta ei ole
millegi täielikku puudumist kommenteeriv väljend
♦ Mul ei ole sulle raha anda, saa aru, kus pole, sealt ei võta surm ka, nagu vanarahvas ütleb.
♦ cit Mida pole, seda ei võta surm ega kommunistid. O. Tooming

vanapagana last (lapsi) kiigutama
istudes jalga või jalgu kõlgutama
♦ Luges raamatut ja kiigutas vanapagana last.

õpeta nagu (kui) oma last aiateiba (aia äärde) sitale kõnek
kellelegi elementaarseid asju õpetama
♦ Kõigepealt kirjuta avaldus, siis võta juhataja allkiri ja alles siis mine direktori jutule.
♦ Õpeta sind nagu oma last aiateiba sitale.