[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

hiina keel
midagi väga keerulist
♦ Matemaatika oli tema jaoks hiina keel.

kare nagu (kui) lehma keel
väga kare
♦ Käsi on kare nagu lehma keel.

keel ei paindu {ütlema, ...}
1. kellelgi on millegi väljaütlemisega raskusi
♦ Neid võõra keele keerulisi sõnu ei paindu lapse keel välja ütlema.
2. keegi ei söanda midagi välja öelda
♦ cit Tooma keel ei paindunud siis Salmet süüdistama. P. Kuusberg

keel jääb suulakke (suulae külge) {kinni}; keel hakkab suulakke (suulae külge) {kinni}; keel jääb kurgulakke (kurgulae külge) {kinni}; keel hakkab kurgulakke (kurgulae külge) {kinni}
1. kellelgi on tugev janu, keegi tahab väga juua
♦ Keel jääb juba suulae külge kinni, nii väga tahaks juua.
2. keegi ei saa erutuse või vapustuse tõttu sõna suust
♦ Paljast mõttest metsloomadele hakkas poisil keel suulakke.
♦ Aga kui isa tuli, oli Rutil keel nagu kurgulakke jäänud.
♦ cit Kui nüüd ometi ema appi tuleks! J. Semper

keel kuivab {suulakke kinni, suulae külge}
kellelgi on tugev janu, keegi tahab väga juua
♦ Keel kuivab juba ammu, aga juua pole kusagilt võtta.

keel käib
keegi aina räägib, lobiseb vahetpidamata
♦ Mutikese keel käib vahetpidamata.

keel läheb lahti; keel pääseb lahti; keel läheb valla; keel pääseb valla
keegi on taas suuteline midagi ütlema; keegi läheb jutukaks
♦ Kui keel jälle lahti pääses, ei mõistnud muud kui kiruda.
♦ Juba mõne pitsi järel läksid meeste keeled valla.
♦ cit Šampanja voolas... Keel läks kõigil valla. J. Madarik

keel läheb pehmeks
kellegi artikulatsioon muutub joodud alkoholi tõttu segaseks
♦ Mul läheb juba ühest kannust õllest keel pehmeks.

keel läheb sõlme
1. kellelgi on millegi väljaütlemisega raskusi
♦ Proteiin, süsivesikud, söötühikud!
♦ cit Kuradi päralt, keel läheb sõlme. O. Kool
2. keegi ei leia otsekohe õiget sõna, takerdub kõnes või kaotab tahtmise kõnelda
♦ Muidu nii jutukail kelmidel läheb keel äkki sõlme.

keel on kuiv
kellelgi on tugev janu, keegi tahab väga juua
♦ Teekäija keel on ammu kuiv.
♦ Peeter, astume kuhugi sisse!
♦ cit Eks su keel ole ka kuiv. M. Metsanurk
→ keel kuivab {suulakke kinni, suulae külge}

keel on pehme
kellegi artikulatsioon on joodud alkoholi mõjul segane
♦ Juba mõne õllekannu järel oli meeste keel üsna pehme.
♦ Kosja isamehena oli tal juba varakult keel pehme.
♦ cit Sundis Priidutki jooma. J. Peegel

keel on sõlmes
1. kellelgi on hääldamisega, sõnade väljaütlemisega raskusi
♦ Vääna seda inglise keelt nii, et keel on sõlmes.
2. kellelgi on väljendusraskusi, keegi takerdub kõnes, keegi ei leia kohe õiget sõna
♦ Ta pole kõnemees, pole harjunud esinema, seepärast on koosolekul laiema auditooriumi ees sõna võttes nagu keel sõlmes.
♦ cit Volikogu vaidleb, meeste keeled on sõlmes, silmad punetavad. M. Traat

keel on vesti peal (vestil); nii et keel vestil (vesti peal)
suurest tööst, rohkest tegemisest väga väsinud, kurnatud; lõõtsutades (jooksust, askeldamisest vm)
♦ Sagimist oli seal palju, kogu aeg oli keel vesti peal.
♦ Jooksevad ringi, keel vesti peal.
♦ Vehkis tööd teha, nii et keel vesti peal.
♦ cit Pääsesin ometi pilgukeseks äridest. Tont võtku, jookse ämma poe vahet, nii et keel vestil... M. Nurme

keel sügeleb; keel kibeleb; keel kipitab; keel kiheleb
kellelgi on suur tahtmine midagi öelda või rääkida
♦ Poiste keel sügeles küll, kuid saladust pidi ju ometi hoidma.
♦ cit Raavel sügeles keel vastuvaidlemiseks ja lõõpimiseks. J. Semper

keel vääratab; keel komistab
keegi ütleb midagi keeleliselt valesti või paljastab kogemata mingi mõtte
♦ Anna andeks, mu keel vääratas, ma ei kavatsenudki seda asja puudutada.

[kellelgi] on keel (keeled) suus
keegi valdab üht või mitut võõrkeelt
♦ Mis niisugusel viga reisida, kel keeled suus.
♦ Noormehel inglise ja saksa keel suus.
♦ cit Näe, juba oligi ta meelitanud tüdruku enese seltsis õhtukooli, aga mis õhtukooli tütarlapsel, kellel keeled suus, enam vaja oli! A. Hint

[kellelgi] on keev veri; [kellelgi] on keevaline veri
keegi on äge, tormakas, temperamentne
♦ Poisil on keev veri nagu noorel perul hobusel.
♦ Lõnamaalastel olevat väga keev veri.
→ on tuline veri

[kellelgi] on kuri keel
keegi on õel, salvava ütlemisega
♦ Hoia temast eemale, tal on kuri keel.
♦ Kuri keel on teravam kui nuga.

[kellelgi] on libe keel
keegi on mesimagusa, meelitava jutuga
♦ Meelitajal on libe keel.
♦ Libe keel, tige meel. vanas

[kellelgi] on pikk keel
keegi räägib, lobiseb liiga palju

[kellelgi] on väle keel
keegi on sõnaosav, räägib palju ja kiiresti
♦ Nii väledat keelt, kui minu emal ei tea ma teistel olevat.
♦ Küll tal on väle keel, räägib maad ja ilmad kokku.

pehme keel
joobnu segane kõne
♦ Pehmest keelest hoolimata esitas ta oma mõtted küllaltki selgelt.

raudtee keel hlv
vene keel
♦ Raudtee keele aeg on sedakorda möödas, nüüd räägime oma keelt.

sapp keeb (kees) üle
keegi on väga tige, õel, kibestunud

süda keeb [millestki, milleski]
keegi tunneb suurt tundetulva
♦ Ta süda kees vihast.
♦ Süda kees millestki muust, mitte ta etteheidetest.

süda keeb üle
kedagi haarab mingi tugev tunne, kedagi valdab mingi tundetulv
♦ cit Miks, ei tea./ Süda jälle üle kees. M. Under
♦ Kõike seda, millest süda üle kees, oli raske korraga ära rääkida.

veri keeb; veri kihab
keegi on vihane, ärritatud, erutatud, keegi tunneb viha, ärevust, erutust
♦ Veri keeb vihast, ärritusest.