[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

ahvikiirusega; ahvikiirusel
väga kiiresti, rutakalt, kiirustades
♦ Pani end ahvikiirusega riidesse ja kadus.
♦ Kui töö on ahvikiirusega tehtud, siis ei saa korralikkusest juttugi olla.

ajama panema
kiiresti ära minema, põgenema
♦ Pani tundidest, koosolekult ajama.

ei jõua (ei jõudnud) kolmegi lugeda
väga kiiresti, kärmesti, enne, kui keegi jõudis reageerida
♦ Ma ei jõudnud kolmegi lugeda, kui ta oli tagasi.
→ enne kui jõudis kolmegi lugeda

ei jõua (ei jõudnud) nohki ütelda
väga kiiresti, kärmesti, enne, kui keegi jõudis reageerida
♦ Ma ei jõudnud nohki ütelda, kui mees pikali prantsatas.
→ enne kui jõudis nohki ütelda

enne kui [keegi] jõudis kolmegi lugeda; enne kui [keegi] sai kolmegi lugeda
väga kiiresti, kärmesti, enne, kui keegi jõudis reageerida
♦ cit Aga enne kui keegi kolme sai lugeda, oli uks lahti, poiss toast väljas ja uks jälle kinni. E. Särgava

enne kui [keegi] jõudis nohki ütelda; enne kui [keegi] sai nohki ütelda
väga kiiresti, kärmesti, enne, kui keegi jõudis reageerida
♦ Enne kui keegi nohki sai öelda, haaras kajakas taldrikult viineri ja oli läinud.

igavese valuga
väga kiiresti, tormates
♦ Põrutas igavese valuga vastu puud.
→ tulise valuga

jalad käivad kuklasse
kiiresti, tormates
♦ Jookseb nii, et jalad käivad kuklasse.

jalamaid
otsekohe, kiiresti, viivitamata
♦ Tule jalamaid koju!
♦ Jäta jalamaid järele!
♦ Olgu jalamaid tehtud!

jalapealt
otsekohe, kiiresti, viivitamata
♦ Sai vihaseks ja tegi jalapealt otsuse.
♦ Taipasin seda jalapealt.
♦ Ta oli valmis mulle jalapealt järgnema.
♦ Käsk täideti jalapealt.

jalgadele teada andma
kiiresti jooksma hakkama, kiiresti minema hakkama
♦ Anna aga jalgadele teada, küll siis õigeks ajaks kohale jõuad.

jalgsi rikkaks minema; jalgsi rikkaks saama
kiiresti rikastuma
♦ Musta äri ajades läks jalgsi rikkaks.
♦ Kurgikasvatusega võib jalgsi rikkaks saada.

jalgu alla saama
1. majanduslikult vajalikule tasemele jõudma, heasse olukorda jõudma, elujõuliseks saama
♦ Talu sai mõne aastaga jalad alla.
♦ Uus ajakiri on jalad alla saanud.
♦ Jutt ei saanud kuidagi jalgu alla.
♦ Kui lapsed jalad alla saavad, jään pensionile.
2. ise, omal jalal liikuda suutma
♦ Kui paranemine nii edasi läheb, siis ehk saan paari nädala pärast jalad alla.
3. kiiresti liikuma hakkama
♦ cit Nüüd sai ka Aleks jalad alla. Poisid tormasid ülepeakaela... V. Beekman

jalgu alla tegema
kedagi kiiresti liikuma või tegutsema panema
♦ cit Miina tegi nüüd ruunale jalad alla, ning ruttu kaugenes maa nende ja mahajäänud sõjavälja vahel. E. Vilde
♦ Tee poisile jalad alla, muidu jääme veel hiljaks.

kaduma nagu (kui) talvised päevad
kiiresti, märkamatult mööduma
♦ Elu kaob käest kui talvised päevad.

kaduma nagu (kui) õhk
kiiresti ära minema
♦ Vargapoisid kadusid õunaaiast kui õhk.

kapaga pähe panema; toobiga pähe panema
kiiresti targaks tegema, ilma et inimene ise vaeva näeks
♦ Mis sa arvad, et ülikoolis sulle tarkus kapaga pähe pannakse?

kerkib nagu (kui) soe sai
keegi kosub, võtab kiiresti kaalus juurde
♦ Pole mingi ime, et ta aina paksemaks läheb, sellise toidu peal kerkib igaüks nagu soe sai.

käed käivad
keegi teeb kibedasti tööd, toimetab kiiresti
♦ Käed käivad nobedasti, vilkalt.
♦ Töö oli kibe, meeste käed käisid kogu aeg.

kätel (käsi) käia laskma
kiiresti, hoogsalt tööd tegema, toimetama
♦ Vihm oli tulemas, sellepärast lasksid loovõtjad kätel käia.
♦ cit Lase aga nüüd käed kähku käia, teised tööd ootavad! M. Talvet

lennult haarama
kiiresti, vaeva nägemata õpitavat omandama, selgeks saama, meelde jätma
♦ Tal on hea pea, ta haarab kõike lausa lennult.
♦ Andekas õpilane haarab kõike lennult.

lennult taipama
kiiresti, vaeva nägemata õpitavat omandama, selgeks saama, meelde jätma
♦ Poiss taipas matemaatikat otse lennult.
→ lennult haarama

levima nagu (kui) kulutuli
väga kiiresti levima, teatavaks saama
♦ Uudis levis linnas nagu kulutuli, varsti teadsid kõik, mis juhtus.
♦ cit Esmaspäeva hommikul käis sõnum, et Toots võitnud püstoli, suust suhu nagu kulutuli. O. Luts

minema panema
1. kiiresti ära minema, ära jooksma
♦ Pani koosolekult minema.
2. maha müüma, hakkama panema
♦ Rahahädas pani oma korteri poolmuidu minema.
♦ Pani oma päranduse minema.

nagu koera kaelas (kaela) vorst
kiiresti (otsa saama)
♦ cit Kes vastutab sellegi eest, et see (konjak) püsib homseni? ... Kaua seisab vorst koera kaelas? O. Luts
♦ cit Ma müüsin kohaõiguse ära – nagu koera kaela vorst! K. Ristikivi

nagu (kui) elav välk
välkkiirelt, väga kiiresti
♦ Poiss kargas toolilt nagu elav välk.

nagu (kui) harakas kädistama
sädistama, kädistama, kiiresti ja palju rääkima, lobisema
♦ Tüdrukud kädistasid kui harakad ja kihistasid naerda.

nagu (kui) issanda välk; nagu (kui) jumala välk
1. välkkiirelt, väga kiiresti
♦ Kass oli nagu jumala välk puu otsas, kui koer nähtavale ilmus.
♦ Kadus kiiresti nagu issanda välk.
2. nuhtlus, karistus
♦ Peos viipus jalutuskepp nagu issanda välk.
♦ cit Hirmus pilk nagu jumala välk. L. Vellerand

{nagu, kui} jooksval lindil
järjepannu ja kiiresti, nagu konveieril
♦ Noori spetsialiste valmistatakse ette nagu jooksval lindil.
♦ Keegi ei tunne huvi, kas neid niipalju vaja on.
♦ Peolaua korraldamine läks nagu jooksval lindil, kõik panid käed külge.

nagu (kui) keravälk
väga kiiresti, välkkiirelt, kähku
♦ Ta oli selle teate peale kohal nagu keravälk.
♦ Tormas minema kui keravälk.
♦ Nagu keravälk oli ta toast väljas.
♦ Koer oli kui keravälk kuudis tagasi.

nagu (kui) kuul
väga kiiresti, kiiruga
♦ Ta tormas nagu kuul uksest välja.
♦ cit...(raudkullid) langesid siis kui kuul ühele või teisele varesele otseteed selga. A.H. Tammsaare

nagu (kui) oleks kits sabaga löönud
kiiresti, märkamatult kadunud, nagu poleks olemas olnudki
♦ cit Nädal jälle läbi, nagu oleks kits sabaga löönud, ei saa heinamaa poole ... T. Otsason

nagu (kui) püssikuul
kiiresti, tormates
♦ Tormas minema nagu püssikuul.

nagu (kui) sabaga täht; nagu (kui) lendav täht
kiiresti, hooga
♦ Tuhat ja tuline, kuidas siis mindi nagu lendav täht üle hangede.

nagu (kui) saiataigen kerkima
aina kosuma, kiiresti üha paksemaks minema
♦ Nooriku kõht kerkis kui saiataigen.

nagu (kui) seeni pärast vihma
palju, hulganisti ja kiiresti
♦ Linnaserva kerkib uusi maju nagu seeni pärast vihma.

nagu (kui) soojad saiad minema; nagu (kui) soe sai minema
kiiresti müübima
♦ Raamat läks nagu soe sai.
♦ Või oli ilus, perenaine peab parajat hinda ja pütid lähevad kui soojad saiad.

nagu (kui) suits haihtuma {lahtuma, ...}
kergesti, kiiresti ja täielikult kaduma
♦ cit Edelast kerkisid üle metsade pilvede mustad karavanid, kuid taeva tõustes pudenesid lülidest lahti ning haihtusid kui suits. A. Gailit
♦ Politsei ilmudes haihtusid vandenõulased kui suits.

nagu (kui) tuul
kiiresti
♦ cit „Hull, hull!“ karjus Habahannes ning lidus kui tuul kodu poole. A. Gailit
♦ cit Küllap vist, küllap vist, sellepärast ei julgenud ka parvepoisid sel kevadel siin peatuda, litsusid mööda kui tuul. A. Gailit
♦ Poiss pistis üle nurme kui tuul.
♦ Poiss pühkis kodu poole kui tuul.

nagu (kui) tuulispask
kiiresti, hooga, kärmesti
♦ cit Nagu tuulispask keerles ta talus ning siis lidusime meie igaüks omale poole – kes metsa, kes kraavi, kes ka otse katusele. A. Gailit

nagu (kui) vilu
kiiresti, hetkega
♦ Orav läks nagu vilu puu otsa.

nagu (kui) vurr keerlema; nagu (kui) vurrkann keerlema
kiiresti toimetama või askeldama
♦ Keerlen päev otsa nagu vurr, aga ikka ei jõua kõike ära teha, mis tarvis.
♦ Perenaine keerleb köögis nagu vurr, et õigeks ajaks omadega valmis jõuda.
♦ See oli rahutu ja elav laps, kes keerles ringi kui vurrkann.

nagu (kui) välk
kiiresti, kähku
♦ Jookseb nagu välk.
♦ Pane tähele, see töö on minu käes nagu välk tehtud.
♦ Kargas püsti nagu välk.

nagu (kui) värten
kiiresti, kärmesti (liikumise, toimetamise kohta)
♦ Pernaine toimetab nagu värten päev läbi.
♦ Jookseb toa, õue ja lauda vahet.
♦ Jalad käivad kui värtnad.

nagu (kui) õlitatud välk
väga kiiresti, välkkiirelt, tormates
♦ Tormas kohale nagu õlitatud välk.
♦ Poiss sööstis minema nagu õlitatud välk.

{nagu} kärts ja põmm; {nagu} kärts ja mürts
kiiresti, hoogsalt (intensiivse tegevuse kohta)
♦ cit Jah, polkovnik Kubeljajev sõidab täna meie kiitsaka ja kitsaste rööbaste raudruunaga jaama ette nagu kärts ja põmm. A. Jakobson
♦ Noh, peab ütlema, valitses sellel künal alles merekooli kord!
♦ cit Kõik käis kärts ja mürts justkui Käina vallakohtus. H. Sergo

nagu oleks jalgadele tiivad kasvanud; nagu oleks tiivad külge kasvanud
kiiresti {jooksma}
♦ Nii kerge on joosta, nagu oleks jalgadele tiivad kasvanud.
♦ Sööstis minema nagu oleks tiivad külge kasvanud.

nagu oleks kuri kannul
väga kiiresti, tormates
♦ Ta jookseb nagu oleks kuri kannul.
♦ Kõik tormasid nagu oleks neil kuri kannul.
♦ cit... üks auto viskus nurga varjust sellise hooga, nagu oleks kuri kannul. A. Jakobson

nagu oleks tuli lahti
kiirustades, rutates, väga kiiresti
♦ Mehed jooksevad värava poole, nagu oleks tuli lahti.

nagu välk ja pauk
1. kiiresti, kähku
♦ Nüüd peame tegutsema nagu välk ja pauk.
2. äge, äkiline
♦ cit Kus enne oli Kusta, nagu välk ja pauk, nagu issanda püss! R. Roht

{nii} et kannad välguvad; {nii} et päkad välguvad
kiiresti {ära jooksma või minema}
♦ Poiss lippas otse üle põllu nii et kannad välkusid.
♦ Silkas mööda teed, et päkad välkusid.

{nii} et kärin taga; {nii} mis kärin taga
kiiresti, täie hooga, hoogsalt (intensiivse tegevuse kohta)
♦ Sõnnikuvedu käis nii et kärin taga.
♦ cit Kui organiseerida, siis nii, et kärin taga. A. Valton

{nii} et [miski] lööb tuld
väga kiiresti, intensiivselt
♦ Paneb üle välja, nii et päkad löövad tuld.
♦ Kihutab, nii et rattad löövad tuld.

{nii} et purujutt taga
väga kiiresti, suure rutuga, kihutades
♦ Kihutas oma autoga mööda külavaheteed, et purujutt taga.

{nii} et sinine jutt järel
väga kiiresti, hoogsalt, hooga
♦ Tormas minema, nii et sinine jutt järel.

{nii} et tolmab (tolmas); {nii} mis tolmab (tolmas); nagu tolmab (tolmas)
kiiresti, hoogsalt, täie hooga (intensiivse tegevuse kohta)
♦ Saad mu käest nii et tolmab.
♦ Pani jooksuga minema nii et tolmas.
♦ Niidab nii et tolmab.
♦ Otsis kõik keldrid ja aidanurgad läbi nii et tolmas.

{nii} et tolm taga; {nii} mis tolm taga
hoogsalt, kiiresti
♦ cit Istume peale ja laseme käia, nii et tolm taga. O. Luts
♦ Parmud panid loomad nii üle kraavide ja põõsaste jooksma, et tolm taga.

{nii} et tuisk taga
väga kiiresti, suure rutuga, kihutades
♦ Ja nüüd koju – nii et tuisk taga!

{nii} et tuli rummus
väga kiiresti, ägedalt, tormates (intensiivse tegevuse kohta)
♦ cit Põllul olid kuumpalavad päevad, nii et traktoristidel oli kogu aeg tuli rummus. O. Tooming
♦ cit No küll möllaks, et tuli rummus! V. Pant
♦ Pani siit minema, nii et tuli rummus.

{nii} kuidas jalad võtavad; {nii} nagu jalad võtavad; {nii} mis jalad võtavad; {nii} kui jalad võtavad
nii kiiresti, kui jõuab joosta
♦ Poiss tormas üle tee nii nagu jalad võtsid.
♦ Jooksis nii kiiresti kui vanad jalad võtavad.
♦ cit Ta jookseb, mis võtavad jalad, välja õuest ja väravast. D. Vaarandi

{nii} mis käriseb (kärises); {nii} et käriseb (kärises); nagu käriseb (kärises)
täie hooga, hoogsalt, kiiresti (intensiivse tegevuse kohta)
♦ cit Siis ei ole enam tarvis lugeda, siis tuleb raha muidugi, mis käriseb. M. Metsanurk
♦ Töö käib nii mis käriseb, kuigi oli palav.

{nii} mis kärtsub (kärtsus); {nii} et kärtsub (kärtsus); nagu kärtsub (kärtsus)
täie hooga, hoogsalt, kiiresti (intensiivse tegevuse kohta)
♦ cit Ma juhtusin seda nägema, kuidas ta revolvri võttis ja kohe pihta paugutas. No aga tõmmati siis ise kah kohe maha mis kärtsus. A. Jakobson
♦ cit Kui nüüd need... juba varastavad nii mis kärtsub, mis siis meiesugustelgi muud üle jääb. E. Kippel
→ {nii} mis käriseb (kärises)

{nii} mis laksub (laksus); {nii} et laksub (laksus); nagu laksub (laksus)
hoogsalt, kiiresti, ladusalt, hõlpsasti (millegi toimumise, kulgemise või intensiivse tegevuse kohta)
♦ Töö läheb mis laksub.
♦ Poisil läks lugemine juba nagu laksus.
♦ cit „Ujun (jõest) üle mis laksub,“ suurustas ta. A.H. Tammsaare
♦ cit Ainult pisut värnitsat peale ja talve peavad (saapad) vastu nagu laksub. E. Männik
→ {nii} mis plaksub (plaksus)

{nii} mis plaksub (plaksus); {nii} et plaksub (plaksus); nagu plaksub (plaksus)
hoogsalt, kiiresti, ladusalt, hõlpsasti (millegi toimumise, kulgemise või intensiivse tegevuse kohta)
♦ Tüdruk keedab ja küpsetab nii mis plaksub.
♦ cit Ta on oma telgi siia üles löönud ja teeb raha kolme abilisega nii mis plaksub. R. Roht

[kellelgi] on hea pea; [kellelgi] on tark pea
keegi omandab õpitavat kergesti, vaevata, keegi taipab kiiresti
♦ Tal on hea pea, eriti keelte peale.

[kellelgi] on lahtine pea
keegi omandab õpitavat kergesti, vaevata, keegi taipab kiiresti
♦ Klassi priimus polnud mitte ainult usin, vaid tal oli ka lahtine pea.
→ on hea pea

[kellelgi] on mitu paari jalgu all; [kellelgi] on sada paari jalgu all
keegi kiirustab, ruttab, kellelgi on kiire, keegi jookseb kiiresti
♦ cit Esimesel tüürimehel oli samuti mitu paari jalgu all. Kord nähti teda vööris... ja hetk hiljem oli juba... H. Sergo
♦ Lippab, nagu oleks sada paari jalgu all.

[kellelgi] on selge pea; [kellelgi] on klaar pea
1. keegi omandab õpitavat kergesti, vaevata, keegi taipab kiiresti
→ on hea pea
2. keegi on kaine, ei ole purjus
♦ Mu pea on täiesti selge, kuigi olen veini joonud.

[kellelgi] on väle keel
keegi on sõnaosav, räägib palju ja kiiresti
♦ Nii väledat keelt, kui minu emal ei tea ma teistel olevat.
♦ Küll tal on väle keel, räägib maad ja ilmad kokku.

poolelt sõnalt; poole sõna pealt
kiiresti, lauset või mõttekäiku lõpetamata
♦ Võõrast silmates lõpetas mees poolelt sõnalt oma jutu.
♦ Noored mõistsid teineteist pilgust ja poole sõna pealt.

putked mängima panema
kiiresti minema jooksma, põgenema
♦ cit „Ja sina, jüsku jänes, kohe, kui krabinat kuuled, paned putked mängima.“ K. Ristikivi
♦ cit Minu eest paneb ülepea iga mees putked mängima! E. Vilde

pähe lööma
1. purju panema
♦ cit Hannes vihastas enese üle... ning jõi kiiruga klaasi veini. See lõi talle veidi pähe. E. Männik
2. kedagi joovastama või pimestama, reaalsustunnet kaotama
♦ Esimesd edusammud olid talle pähe löönud.
3. kiiresti ära õppima
♦ cit „Sa tuled minu poole ja vaatame, mis me saame veel pähe lüüa selle lühikese ajaga,“ ütles Mänd. P. Viiding

püstijalu rikkaks minema; püstijalu rikkaks saama
väga kiiresti rikastuma
♦ Ainult töörügamisega püstijalu rikkaks ei saa, on vaja veel väikest kavalust ja äriõnne.
♦ Ajas head äri ja läks püsti rikkaks.

rebet tegema
ära jooksma, jalga laskma, kiiresti ära minema
♦ cit Tee rebet, suli! Kasi! O. Luts

saba selga võtma; saba selga lööma; saba selga tõstma
kiiresti kuhugi minema
♦ cit Kindlasti ei rääkinud Kimase talle seda juttu selleks, et ta saba selga võtaks ja direktori juurde jookseks. E. Männik

suurte sammudega
kiiresti, jõudsasti
♦ Suurte sammudega edenema, lähenema.

tuhat {ja} tulist
1. suure kiiruga, kiiresti
♦ cit Ent rong kihutas tuhat tulist mäest alla, päramised vagunid valgusid esimestele otsa. J. Semper
♦ cit Eelkõige peab ta tuhat ja tulist mööda tänavat alla kopli kihutama. A.H. Tammsaare
♦ cit Aga võib-olla ongi alles öö ja sina kipud, saba seljas, tuhat tulist juba Murule. H. Sergo
2. imestuse, üllatuse, pahameele vms puhul kasutatav hüüatus
♦ Andres (vihaselt): Ja tuhat ja tulist!
♦ cit Kelleks teie mind siin lõppude lõpuks peate. P. Pinna
♦ cit Tuhat ja tulist küll, kui palju vaeva olen näinud tema silmadega! O. Tooming

tuhatnelja (nelja) sõitma {kihutama, jooksma, tormama, ...}
väga kiiresti sõitma, kihutama
♦ Kihutas tuhatnelja kodu poole.

tulise valuga
väga kiiresti, tormates
♦ Pani tulise valuga kodu poole.

tulisi jalu; tulistjalu
väga kiiresti, tormates
♦ Lippas tulisi jalu kodu poole.
♦ Tormas tulistjalu mööda teed.

täie auruga
kiiresti, hoogsalt, pingsalt
♦ Töö käis täie auruga.
♦ Pani täie auruga minema.
♦ Tormab, teeb tööd täie auruga.
♦ Kell oli alles kuus ja mehed magasid täie auruga edasi.

täie tambiga
kiiresti, hoogsalt
♦ Kihutab täie tambiga mööda teed.
♦ Pani täie tambiga minema.

valu andma
1. [kellelegi] tagant utsitama, tagant kihutama (sagedamini käskivas kõneviisis)
♦ Anna hobusele valu, saame kiiremini kohale.
♦ „Anna aga valu, anna valu!“ karjusid teised poisid.
2. [millelegi] midagi hoogsalt, kiiresti tegema
♦ Andis söögile valu.
♦ Andke aga näppudele valu!
♦ Paadimees annab aerudele valu.
♦ Anname nüüd tööle valu tagant!
♦ Sepp annab rauale valu, nii et sädemed lendavad.
♦ Mees oli tubakakotile valu andnud.

varnast võtta olema
käepärast, kiiresti võtta olema
♦ cit Ettevõte võiks olla laiemgi, kuid pole huvilisi noori ja uurimismetoodikagi pole just varnast võtta. H. Rätsep
♦ cit Väärt naisterahvaid pole varnast võtta. A. Valton
♦ cit Mõistukõned olid Maril nagu varnast võtta.. H. Keem
♦ cit... nagu oleks mina mõni asi, mida võib varna otsast võtta. A.H. Tammsaare

varvastele valu andma
kiiresti ära minema, ära jooksma, põgenema
♦ cit Raskustele selga pöörata, varvastele valu anda, sõbrad maha jätta... E. Maasik

virru lööma
1. kiiresti vingerdama, risti-rästi liikuma
♦ Ja tangos neiu keerutab end, lööb jalad virru.
♦ cit... meie vanker, virru lüües juba peaaegu ta hobust oleks riivanud. H. Lapp
2. selgeid piirjooni kaotama
♦ cit... sotsiaalsete vastuolude rägastikus hakkab A. H. Tammsaare tõde otsiv mõte virru lööma. H. Siimisker
♦ cit... inimeste näod lõid mu silmade ees äkitselt ratasringi virru. O. Jõgi (tlk)

viu ja vops
kiiresti üksteise järel
♦ Kivid lendasid viu ja vops aknasse.

õhust haarama
kiiresti, vaevata õpitavat omandama, selgeks saama, meelde jätma
♦ Tal oli nii hea pea, et haaras kõike lausa õhust.

üks-kaks-kolm; üks, kaks, kolm
hõlpsasti, vaevata, kergesti, kiiresti
♦ cit Muuseas polegi mul siin suuremat kraamida – see läheb üks-kaks-kolm. O. Luts
♦ cit Üks, kaks, kolm oli ta läinud – kärmas oli ta viimse hetkeni. H. Sepamaa (tlk)
♦ cit Meie Riina pühib toa üks-kaks-kolm puhtaks. H. Väli
♦ cit... nüüd tuleb ta (probleem) üks-kaks lahendada. O. Tooming

üle pea ja kaela; üle pea ja üle kaela
1. tormates, tormakalt, kiiresti
♦ Vaenlane sunniti üle pea ja kaela põgenema.
2. läbimõtlematult, läbikaalumatult, kiirustamisi
♦ Need üle pea ja kaela tehtud otsused ei kõlba kuhugi.
3. täielikult, jäägitult hõivatud
♦ cit... üle pea ja kaela oma töö ja majapidamismuredega koormatud, polnud ta varemgi suuremat hoolinud üldisist asjust. R. Sirge
4. üleni millegagi koos
♦ cit Ei kulunud tundigi, kui Kersti, üle pea ja kaela lumine, pooletoobisega tagasi jõudis. H. Sergo