|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit
ei jäta [millestki] kivi kivi peale
hävitab täielikult, põrmustab
♦ cit Galilei ei jätnud vanadest seisukohtadest kivi kivi peale. H. Õiglane
♦ Retsensent ei jätnud tööst kivi kivi peale, tegi selle maatasa.
[millestki] ei jää kivi kivi peale
millestki ei jää mitte midagi alles, miski saab täielikult hävitatud, põrmustatud
♦ Tema teooriast, õpetusest ei jäänud kivi kivi peale.
♦ Linnast ei jäänud pärast pommitamist kivi kivi peale.
enne kukub kivi küljest kild, kui temalt midagi
keegi on väga ihne, kitsi
kirik keset küla
kompromiss, kesktee
♦ Kutsusin neid Tallinna ühisele nõupidamisele, Tartu mehed taas kutsusid meid sinna.
♦ cit Siis tegin ettepaneku teha kirik keset küla ja tulla kokku Tapal. J.V. Veski
kivi [kellegi] kapsaaeda
etteheide, kriitika
♦ Tema sõnavõtus oli ka kivi meie kapsaaeda.
kivi [kellegi] kapsaaeda heitma; kivi [kellegi] kapsaaeda viskama; kive [kellegi] kapsaaeda loopima
kedagi kritiseerima, kellelegi etteheiteid või märkusi tegema
♦ cit Ärgu mõtelgu lugupeetud üliõpilased, tulevased agronoomid või zootehnikud, et selle episoodiga on tahetud kive nende kapsaaeda loopida. O. Kool
kivi (kiviga) viskama [kellegi pihta, kedagi]
kedagi milleski süüdistama, kellelegi etteheiteid tegema
♦ cit Kirjutatud on: kellel pole ühtegi süüd, see visaku esimene kivi. O. Tooming
♦ cit Oma lapsed viskavad mõnikord kõige enne kiviga. R. Kaugver
kivi kotti
ütlus millegi kordamineku soovimisel
♦ cit...nad teatavad külanõukogudesse ette, et (meil) transpordiga raskusi ei tuleks. – Kivi kotti. L. Meri
kurat võtaks (võtku); võtaks (võtku) kurat; pagan võtaks (võtku); kuri võtaks (võtku); saatan võtaks (võtku); põrgu võtaks (võtku); võtaks (võtku) põrgu
pahameelt, rahulolematust väljendav ütlus
♦ Kas te jääte juba ükskord vait, kurat võtaks!
♦ Pagan võtku, kas te siis paremat paika ei leidnud?
♦ Kurat võtku sind oma pärimistega!
♦ Põrgu võtaks seda igavest ringihulkumist!
♦ cit Et kurat teda võtaks, teda ennast oma argpüksuses! E. Maasik
♦ cit Kuri võtku, mõtles ta, see peremeheseisus ei ole naljaasi. A. Kitzberg
♦ cit „Saatan võtaks niisugust kosjaskäiku,“ lausus pahaselt, tundes vett oma seljal. A. Gailit
♦ cit „Asi on tõsine jah, et pagan toda pärdikujahti oleks võtnud!“ arvas Peetrus. A. Gailit
kuri käsi
kuri, pahatahtlik inimene; kurjategija
♦ Oletatakse, et hoone süütas kuri käsi.
♦ cit Aga kas kuri käsi, kes teetammil rööpa lahti kruvis, teadis sellest, kes (veduril) sõitis? P. Viiding
kuri on karjas
asi on halb, asjalood on halvad
♦ Kui töö ei ole tähtajaks valmis, siis on kuri karjas.
♦ No nüüd on kuri karjas, ah et mina olgu vait!
♦ cit Sammugi ei tohi toast välja astuda, muidu on kuri karjas. E. Raud
♦ cit Ja kui ta (metsavaht) veel kellegi kirvega metsas kätte sai, siis oli päris kuri karjas. L. Tigane
♦ No nüüd on küll kuri karjas.
♦ Saad malka mis laksub!
kuri silm
tõbe esilekutsuva, paha, kahju tekitava võimega pilk
♦ cit Pildus jälgedesse neile tulist tuhka/ ega's või ju teada, kuri silm ei puhka. M. Under
kõri kallale kippuma; kõri kallale tulema
1. kätega kallale tulema või kippuma
♦ Pimedas võib keegi kõri kallale tulla.
♦ Või kohe kõri kallale, mida ma sulle teinud olen?
2. ahistama, liiga tegema, kimbutama hakkama
♦ Laena parem selle mehe käest, ta ei tule ehk protsentidega kõri kallale.
kõri kallal olema
1. kätega kallal olema
♦ Karjub, nagu oldaks tal kõri kallal.
2. ahistama, liiga tegema, kitsikusse ajama, kimbutama
♦ Artell laostus, nüüd on kõik esimehel kõri kallal.
♦ Eile oli sõber, täna on kõri kallal.
kõri kinni pigistama; kõri kinni pitsitama; kõri kinni tõmbama
kedagi igati ahistama
♦ Pigistavad hinnatõusuga vaestel kõri kinni.
♦ Uus leping pigistas kõri kinni.
♦ cit Kõri tõmmatakse kinni, pitsitatakse kulakunormidega. O. Jõgi (tlk)
♦ Maksud pigistasid töölistel kõri kinni.
kõri maha võtma; kõri maha tõmbama kõnek
kedagi tapma, veristama
♦ Vasikal, kukel, hanel võeti kõri maha.
♦ Hunt tõmbas lambal kõri maha.
kõri pihku võtma
kedagi vägisi millekski sundima, karmilt vastutusele võtma
♦ Kui õigel ajal võlga ära ei maksa, võetakse kõri pihku.
♦ Sellise teo eest võetakse sul küll kõri pihku.
kõrist läbi laskma; läbi kõri laskma
vara, raha maha jooma
♦ Laskis kõik oma raha kõrist läbi.
♦ Ta ei saanud enne kaineks, kui kogu raha oli läbi kõri lastud.
käi (käige, käigu) kuradile; mine (minge, mingu) kuradile; keri (kerige, kerigu) kuradile; sõida (sõitke, sõitku) kuradile vulg
1. tugevat pahameelt, käegalöömist väljendav hüüatus
♦ Käi kuradile, see pole jutt ega midagi!
♦ Käigu kuradile kõik ettevaatus!
♦ Ah, käi kuradile oma nõuandjatega!
♦ Käigu kõik kuradile – mis see minu asi on!
2. väljaviskamist, minemaajamist väljendav hüüatus
♦ Avas ukse ja ütles: „Aga nüüd käi kuradile!“
käi (käige, käigu) kuu peale; mine (minge, mingu) kuu peale; keri (kerige, kerigu) kuu peale vulg
tugevat pahameelt, käegalöömist vms väljendav hüüatus
♦ Ah, mingu kuu peale oma targa ettepanekuga!
♦ Tema pärast võivad nad kõik kuu peale käia.
käi (käige, käigu) põrgu (põrgusse); mine (minge, mingu) põrgu (põrgusse); sõida (sõitke, sõitku) põrgu (põrgusse); keri (kerige, kerigu) põrgu (põrgusse)
tugevat pahameelt, käegalöömist väljendav hüüatus; väljaviskamist, minemaajamist väljendav hüüatus
♦ cit „Keri põrgu nende põhimõtetega!“ vastas perenaine. I. Sikemäe
♦ Keri põrgu oma rahaga!
→ käi (käige, käigu) kuradile
mine (minge, mingu) kassi saba alla; keri (kerige, kerigu) kassi saba alla vulg
tugevat pahameelt, käegalöömist vms väljendav hüüatus
♦ cit Kojamees turtsatas naerma üleoleva irooniaga: „Minge oma teadusega kassi saba alla.“ R. Tiitus
♦ cit „Kassi saba alla see sinu igavene strateegia!“ krapsas Meinhard lauavirnal istuli. H. Väli
mine (minge, mingu) koera saba alla; keri (kerige, kerigu) koera saba alla vulg
tugevat pahameelt, käegalöömist väljendav hüüatus
♦ Mingu koera saba alla oma tahtmistega.
nagu (kui) kivi
1. väga kõva
♦ Leib on nagu kivi.
2. südametu, osavõtmatu
♦ Süda on tal nagu kivi.
{nagu, kui} kivi kaelas olema
koormaks, takistavaks asjaoluks olema
♦ Situatsioon on üsnagi delikaatne.
♦ cit Ametlikult registreeritud EKP, kellel organisatsioonina on raske minevikukivi kaelas, võib valimistest osa võtta. T. Roosileht
♦ See tõlge on mul nagu kivi kaelas.
{nagu, kui} kivi [kellegi] südamel (südame peal)
murettekitav asi
♦ Ühtegi suve ei pane sa seal vastu: esimene nädal laulad ja hõiskad, teisel oled kurb, kolmandal aga tunned, kuis Loki on muutunud raskeks kiviks su südamel.
♦ cit Säärane oled sa, parvepoiss! A. Gailit
{nagu, kui} kivi südamelt (südame pealt) veeretama; {nagu, kui} kivi südamelt (südame pealt) võtma
painavast murest vabastama
♦ Hea uudis oli südamelt kivi võtnud.
♦ Ja nüüd veeretas ta lihtsate rahulike sõnadega kivi ema südame pealt.
♦ Meie südamelt võeti otsekui kivi ära.
{nagu, kui} kivi veereb südamele (südame peale); {nagu, kui} kivi langeb südamele (südame peale)
suurt muret tegema
♦ Tal oli korraga nagu raske kivi südame peale veerenud.
♦ cit Raske kivi laskus selle küsimusega Justiine-preili südamele. E. Vilde
{nagu, kui} kivi veereb südamelt (südame pealt); {nagu, kui} kivi langeb südamelt (südame pealt)
painavast murest vabanema
♦ Sain teada, mis haigus mul on ja kivi veeres südamelt.
♦ cit Erakonnal on otsekui veskikivi südamelt langenud. H. Raudsepp
♦ cit... poisi südamelt kukkus kui kivi. Pahased ei olda. V. Ilus
nagu (kui) kõri võtab
väga valjusti {karjuma, ...}
♦ Kisendab nagu kõri võtab.
nagu oleks kuri kannul
väga kiiresti, tormates
♦ Ta jookseb nagu oleks kuri kannul.
♦ Kõik tormasid nagu oleks neil kuri kannul.
♦ cit... üks auto viskus nurga varjust sellise hooga, nagu oleks kuri kannul. A. Jakobson
nuga kõri peale panema
jõhkralt ahistama, millekski sundima hakkama
♦ Kui maksudega nuga kõri peale pannakse, siis lõpetame tegevuse ja asi vask.
nuga kõri peal hoidma
pidevalt jõhkralt ahistama, pidevas sundseisus hoidma
[kellelgi] on kuri keel
keegi on õel, salvava ütlemisega
♦ Hoia temast eemale, tal on kuri keel.
♦ Kuri keel on teravam kui nuga.
[kellelgi] on nuga kõri peal
keegi on sundseisus, sunnitud midagi tegema
♦ Kui nuga on kõri peal, küll siis rääkima hakkab.
tarkade kivi
alkeemikute otsitud võluaine, muutmaks väheväärtuslikke metalle väärtuslikeks
♦ Paljud on lootnud tarkade kivile, kuid asjatult lootnud.
{teadma,} kus kivi all vähid peidus on
selles ongi asi, see ongi õige, tõeline põhjus
♦ cit Ärge püüdke mind pimestada, härrased, mina tean, kus kivi all vähid peidus on. A. Pervik
♦ cit Ma olen iga päev tööl. Ega ma oma isiklikust ajast hakka minema. – Just, just! Selle kivi all ongi vähid. ... kui töö on südame järgi, siis tehakse suuremaidki asju oma isiklikust ajast. H. Kiik
veerev kivi
mittepaikse eluviisiga inimene
♦ cit Või ehk peaks temagi muutuma veerevaks kiviks, siduma pambud kokku ja minema otsima marjamaad? V. Saar
♦ cit... niisuguse veereva kivi elu elavad nad seal kõik... justkui rändavad mustlased... V. Lattik
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |