|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit
aiateibast tõmbama
huupi välja mõtlema, alusetult midagi väitma
♦ Need andmed on nüüd küll aiateibast tõmmatud.
aju töötab; ajud töötavad
keegi on võimeline mõtlema
♦ Poisil aju töötab mis hirmus.
♦ Kui aju ei tööta, siis ei maksa vaimset tööd tegema hakatagi, niikuinii ei tule sellest midagi välja.
aru pidama
1. järele mõtlema, kaaluma, kaalutlema
♦ Ta näis millegi üle aru pidavat.
♦ Pidasin aru, kuidas sellest emale rääkida.
2. nõu pidama, arutlema
♦ Tarvis seltsi juhatus kokku kutsuda ning aru pidada.
♦ Mehed tulid kokku asja üle aru pidama.
♦ Pidasid isekeskis aru, mida teha.
laest võtma
välja mõtlema, põhjendamata, alusetult midagi väitma
♦ See pole õige, selle on ta laest võtnud.
♦ cit Kust te need sajandikkohani täpsed arvud võtsite? Laest? A. Jakobson
♦ Laest võetud tulemused.
meelt muutma
ümber mõtlema
♦ cit... küll sõnad aitavad ta meelt muuta, kui tal on kurjad mõtted. M. Traat
♦ Mõtlesin, et küll vana seelikukütt muudab meelt, kui õigega kokku satub.
mõistuse juures olema
1. minestusest toibunud olema, teadvusel olema
♦ Mehe minestus möödus kiiresti, peagi oli ta mõistuse juures.
2. kainelt ja arukalt mõtlema
♦ Kas sa oled mõistuse juures? Mida sa ometi teed?
mõistusele tulema; mõistuse juurde tulema
1. minestusest toibuma, teadvusele tulema
♦ Surija tuli veel hetkeks mõistusele ja siis kustus.
♦ Mõistusele tulles leidsin end maas lamavat.
2. kainelt ja arukalt mõtlema hakkama
♦ Tule ometi mõistuse juurde! Kuhu sa lähed? Sul pole seal ei tuttavaid ega korterit!
mõtet teritama
endamisi mõtlema
♦ cit Ja sedaviisi... seemet mulda visates oli tal hea teritada mõtet ja sõnu. M. Raud
mõtteid (mõtet) hauduma
endamisi mõtlema, endamisi millegi kallal juurdlema
♦ Jutt ei taha vedu võtta, igaüks haub omi mõtteid.
♦ cit...on ta kellegi vastu haudunud kurje mõtteidki? A.H. Tammsaare
♦ Haub jälle mõtet, kuidas saaks kerge vaevaga raha teha.
♦ Haub tont teab mis mõtet.
mõtteid (mõtet) heietama
mõtisklema, mõtlema
♦ cit Ta lehitses arveid ja heietas oma ammuaegset mõtet: kas ei tuleks kursiivkiri ikka uuendada? A. Siivas
♦ Heietab vaikuses suuri mõtteid.
♦ Heasoovlikke mõtteid heietades.
♦ Vanamees torises süngeid mõtteid heietades.
mõtteid (mõtet) mõlgutama
mõtisklema, mõtlema
♦ Murelikke, mõrusid, nukraid mõtteid mõlgutama.
♦ Mõlgutas kosjamõtteid.
♦ Mõlgutasin mõtteid inseneri elukutsest.
♦ Mõlgutasin vaikselt oma mõtteid.
♦ Hea on mõlgutada mõtteid selle üle, mis ees.
mõtteid (mõtet) veeretama
mõtisklema, mõtlema
♦ Veeretab aina mõtteid, aga ühtegi ei suuda realiseerida.
mõttesse jääma; mõttesse vajuma
sügavalt, süvenenult mõtlema hakkama
♦ Olin nii mõttesse vajunud, et ei kuulnud koputust uksele.
♦ Jäi hulgaks ajaks mõttesse, alles siis märkas rääkima hakata.
♦ cit Doktor laskub raskelt toolile ja näib paariks minutiks mõttesse vajuvat. B. Alver
nõu pidama
1. kellegagi läbi kaaluma, läbi arutama, millegi üle arvamusi vahetama
♦ cit Õhtul lubasid kõik poissmeeste kasarmusse kokku tulla, et siis peavad veel nõu selle streigi pärast. J. Parijõgi
2. endamisi järele mõtlema, järele kaaluma
♦ cit Prits näis nõu pidavat, kas vastasele ise kallale karata või tõesti väljast abi otsida. E. Vilde
{oma} aju (ajusid) liigutama
mõtlema, mõttepingutusi tegema
♦ Liiguta aga liiguta oma ajusid, ega keegi teine sinu eest mõtlema ei hakka.
♦ cit Aga kuidas sa paned ... mõtteid liikuma, kui inimesed ise ei viitsi mõelda, oma ajusid liigutada? J. Kärner
{oma} aju (ajusid) liikuma panema; {oma} aju (ajusid) tööle panema
kedagi pingsalt mõtlema panema või sundima
♦ cit See uudis ... pani ka madrustel ajud liikuma. H. Sergo
♦ cit Ühel hommikul silmasin ma kuulutuse, mis mu ajud pani tööle: muusikariistade tööstus vajab viiulitegijaid. E. Riisman
♦ Pane ajud tööle!
{oma} aju (ajusid) vaevama; {oma} aju (ajusid) pingutama
pingsalt mõtlema
♦ cit Ja nad vaevasid oma aju, kuidas küll jumalast seatud korda uuesti maksma panna. A.H. Tammsaare
♦ cit Praegusel ajal on palju asju, mille üle on vaja ajusid pingutada. P. Kuusberg
{oma} südames kandma
1. [kedagi-midagi] kedagi või midagi väga armastama, kalliks pidama, ilma seda avalikuks tegemata
♦ Olen sind ikka südames kandnud, aastaid su peale mõtelnud, sind armastanud.
2. [midagi] sisimas millelegi pidevalt mõtlema, mingit mõtet, tunnet vms kandma, mingit suhtumist salajas hoidma
♦ Kas sa tema vastu ka tõsisemaid tundmusi südames kandsid?
♦ Pole tema kellegi vastu kurja ega õelust oma südames kandnud.
♦ Oma südames kannab ta minu peale kindlasti viha.
pead murdma
pingsalt millegi kallal juurdlema, pingsalt mõtlema
♦ cit Ikka enam ja enam hakkas ta oma pead murdma, et miks või kust on saanud Kivimäe oma kivid ja mulla. A.H. Tammsaare
pead pingutama
pingsalt millegi kallal juurdlema, pingsalt mõtlema
♦ Pinguta aga pead, küll sa midagi välja mõtled.
→ pead murdma
pead tööle panema
millegi kallal pingsalt mõtlema, juurdlema hakkama
♦ Et sellises majanduslikus olukorras vee peale jääda, tuli pea korralikult tööle panna.
♦ Mehed panid pead tööle ja varsti oli lahendus käes.
♦ Pane aga pea tööle, küll siis hakkama saad.
pead vaevama
pingsalt millegi kallal juurdlema, pingsalt mõtlema
♦ cit Kuid sõbramehe poolest olgu sulle öeldud: ära Linda pärast oma pead vaeva. Sinu vahelesegamist pole kellelegi tarvis... O. Tooming
♦ Halvad mõtted vaevasid pead.
♦ Ei tasu ette muretsemisega oma pead vaevata.
→ pead murdma
pead väsitama
pingsalt millegi kallal juurdlema, pingsalt mõtlema
♦ cit... kelle eest ma sind saadan kooli, kui ma ise pean pääd väsitama. L. Koidula
→ pead murdma
peas keerlema
mingist mõttest, asjaolust väga haaratud olema, pidevalt kellelegi või millelegi mõtlema; meelde jäänud olema, meeles olema
♦ Peas keerles üksainus mõte – ta on mu maha jätnud.
→ peas olema
peas olema
1. mingist mõttest, asjaolust väga haaratud olema, pidevalt kellelegi või millelegi mõtlema
♦ Mis tal küll peas oli, et niiviisi tänavale tormas!
♦ cit Mis tal ometi peas oli, et ta kohe Arhangelskist Anetele telegrammiga ei vastanud... A. Hint
♦ Sellel tüdrukul on peas ainult poisid.
♦ cit Temal aga oma pill, akordion, ööd ja päevad peas ja ega enne nüüd rahu pole, kui see ükskord valmis... A. Hint
2. meelde jäänud olema, meeles olema
♦ Mul on laulusõnad, luuletus hästi peas.
peas seisma
mingist mõttest, asjaolust väga haaratud olema, pidevalt kellelegi või millelegi mõtlema; meelde jäänud olema, meeles olema
♦ Luuletus ei seisa peas.
♦ Tal seisab peas ainult oma pill.
→ peas olema
peast läbi {käia} laskma
midagi korraks mõtlema, mõttes kaaluma
♦ cit Las ma lasen peast läbi käia, kas siis tõesti pole kohe muud teed kui kerjata või kärvata. E. Rängel
sulepeast välja imema; sulevarrest välja imema
välja mõtlema, looma elukaugeid, ebausutavaid teoseid, andmeid omamata midagi väitma vms
♦ Sulevarrest imetud koomika.
♦ Need on tänapäevased, elulised karakterid, sulepeast neid välja imeda ei saa.
♦ Sulevarrest imetud andmed.
tuulest võtma
välja mõtlema, põhjendamata, alusetult midagi väitma
♦ Need arvud, andmed pole tuulest võetud.
→ laest võtma
õhust võtma
välja mõtlema, fantaseerima
♦ Õhust võetud tulemused, käsk, tõed.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |