|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 73 artiklit
aega maha võtma
1. kindlaksmääratud ajaks peatama (nt pallimänguvõistlust mängijate juhendamiseks)
♦ Treener võttis mängu jooksul kaks korda aja maha.
2. mingist tööst, tegevusest puhkama, mingis töös, tegevuses vaheaega tegema
♦ Tal oli tööst himu täis, võttis aja maha.
♦ cit Mitu korda võtsime aja maha. Puhkasime. G. Ernesaks
♦ cit „Aeg maha!“ ütleb vana tõustes (viinavõtmise juurest). J. Tuulik
ajast maha jääma
elumuutustega enam mitte kursis olema, aja nõuetele enam mitte vastama
♦ Praeguste kiirete muutuste ajal on kerge ajast maha jääda.
♦ Kui ajalehti ei loe, siis jääd mõne päevaga ajast maha, kõik muutub nii kiiresti.
arvelt maha kandma [kedagi]
kedagi enam mitte täisväärtuslikuks pidama
♦ Kas ei ole liiga vara teda arvelt maha kanda?
♦ Ta alles tööjõus mees, mis sest et pensionieas.
auru maha võtma
tempot alandama
♦ Õpetaja võttis auru maha, et ka kehvemad järele jõuaksid.
[miski] ei löö [kedagi] maha
miski ei tee kellelegi halba, ei valmista talle vaevusi
♦ Mine aga jalgsi. Ei see viis kilomeetrit sind maha löö.
♦ Ega see sind maha löö, kui sa seal ära käid ja sõna viid.
♦ Kas see töö sind siis maha lööb?
[keegi] ei mahu {enam} oma naha sisse
keegi on uhkust, tähtsust täis
♦ Ostis maja ja nüüd ei mahu enam oma naha sisse.
elusalt maha matma
kedagi kasutuks, üleliigseks, kadunuks arvama
♦ Ei maksa mind elusalt maha matta, ma jõuan veel tööd teha.
end (ennast) elusalt maha matma
üksindusse tõmbuma, suhtlemast hoiduma
♦ Ei maksa end elusalt maha matta, pool elu alles ees.
end (ennast) käpuli {maha} jooma
ennast nii purju jooma, et jalul ei seisa
♦ Pead sa ennast siis alati käpuli jooma? Meele teeb kurvaks.
hea mehe poolest
ainult abivalmidusest, heast tahtmisest, tasuta
♦ Aitab kõiki hea mehe poolest.
♦ cit Maailmas ei tehta midagi niisama hea mehe poolest. R. Sirge
{ja} asi {on} tahe
ja asi on korras, lahendatud, jutul on lõpp (väljendit kasutatakse ütluse, mõttekäigu lõpus)
♦ Me lihtsalt ei lähe ja asi tahe.
♦ Jääme ööseks ja asi tahe.
→ {ja} asi {on} ants
kahe jalaga (kahte jalga) lonkama; nelja jalaga (nelja jalga) lonkama
täiesti korrast ära olema
♦ Kord lonkab koolis kahe jalaga.
♦ Asjaajamine lonkab nelja jalaga.
kahe jalaga maa peal seisma
kainelt, realistlikult millessegi suhtuma
♦ cit Tahaks uusi näidendeid, mis jätkaksid ja arendaksid edasi Egon Ranneti „Südamevalu“ tüsedat, kahe jalaga maa peal seisvat realismi. K. Ird
♦ Ta on praktiline inimene ning seisab kahe jalaga keset elu.
kahe käega; kahel käel
1. kõigest väest, kõigest hingest, väga
♦ Henn vaidles kahe käega vastu.
♦ cit Kirjutada tema küll oskavat, aga vallakirjutaja ametist ei olevat tal aimu. A. Kitzberg
2. ohtralt, lahkesti
♦ cit Kõiki riivas see avalik pettemäng, mis teostati vabadusega: teda jagati kahe käega, aga saanud polnud ükski midagi. A. H. Tammsaare
kahe käega alla kirjutama
millegagi täiesti, jäägitult päri olema, midagi ülimalt heaks kiitma
♦ cit „Õige!“ haaras Saarma sõnast. „Kirjutan kahe käega alla.“ O. Tooming
kahe käega (kahel käel) vastu võtma
väga meelsasti, lahkelt, suure heameelega vastu võtma
♦ Ta võttis selle koha kahel käel vastu.
♦ Temasuguse mehe võtaks iga tüdruk kahel käel vastu.
kahe käega kõhtu kinni hoidma
südamest naerma
♦ Naersin nii, et hoidsin kahe käega kõhtu kinni.
kahe otsaga mäng
laveerimine kahe leeri vahel
♦ Selle kahe otsaga mängu pärast tõmbad endale häda kaela.
kahe otsaga mängu mängima
kahe leeri vahel laveerima
♦ cit...et sa kahe otsaga mängu mängisid – suu sisse suitsetasid kolhoosi auks viirukit, aga seljataga külvasid umbusalduse mürki. O. Tooming
kahe otsaga {olema}
1. silmakirjalik, kahekeelne {olema}
♦ Ta on üks kahe otsaga inimene, ühele räägib ühte, teisele teist.
2. kahe eri aspektiga {olema}
♦ See on kahe otsaga probleem.
♦ Linnainimene nõuab, et näiteks film algaks õhtul kella kaheksa paiku.
♦ cit Maarahvas, vastupidi, ei jõua teda vaatama enne ühtteist. P. Kivine
kahe otsaga vorst
silmakirjalik, kahekeelne inimene
♦ cit Puurand ei ole küll see mees, kes meie valla eesotsas peab seisma. Minu arvates ei kõlba ta sellepärast, et on kahe otsaga vorst. Suu ees püüab olla rahva huvide kaitsja, aga selja taga... H. Angervaks
♦ Seadus on kahe otsaga vorst.
kahe palja käega
ilma milletagi, ilma mingi varustuseta, algkapitalita
♦ Tal ei olnud mingit vara, kahe palja käega alustas ta talu rajamist.
♦ cit... tuli alustada kahe palja käega. Peale mõne võtme ja vasara ei olnud tal midagi. R. Sirge
kahe pere koer; kaheperekoer
silmakirjalik inimene, kes püüab vastaspoolte meele järele olla
♦ cit...sa kuradi hilp-harakas, sina kahe pere koer, kes muud tööd ei tee, kui et ta ühest perest teise jookseb ja kõiksugu vale jutte kannab, ... julgesid minu peale valet tõsta... Mannteuffel
kahe silma vahele jätma
märkamata, tähele panemata jätma
♦ Kontrollijad ei jätnud tühisematki pisiasja kahe silma vahele.
kahe silma vahele jääma
tahtmatult, hooletusest märkamata, tähele panemata jääma
♦ Igas suuremas töös võib midagi kahe silma vahele jääda.
kahe suupoolega sööma; kahe lõuaga sööma
ahnelt, aplalt sööma
♦ Kõht oli tühi, toit maitses ja ta sõi kahe suupoolega.
kahe teraga mõõk
miski, millel on nii häid kui halbu külgi või omadusi
♦ Väliuurimine on ju kahe teraga mõõk.
♦ cit Ühelt poolt annab see materjali teadusele, teiselt poolt aga hävitab muistise. L. Metsar
kahe tooli vahel istuma
ebamäärasel positsioonil olema, mitte suutma valida kahe leeri vahel
♦ cit Kogu selle ajajärgu kirjandus kajastab ilmekalt seda kirjanike istumist kahe tooli vahel, kusjuures nad ei tahtnud ega suutnud teha oma kindlat, kompromissideta valikut. H. Peep
♦ cit Kindral Smutsi surmast peale oli ühendatud partei istunud kahe tooli vahel. V. Beekman
kahe tule vahele jääma; kahe tule vahele sattuma
kahepoolsesse ahistusse sattuma
♦ Kokkuleplased sattusid oma laveerimispoliitikaga kahe tule vahele.
kahe tule vahel olema
kahepoolses ahistuses olema
♦ Poiss on nagu kahe tule vahel: sõpra ei taha hätta jätta, aga ei taha ka emale valetada.
kaupa {maha, kindlaks} tegema
kokku leppima
♦ cit Tegin kaubad maha. Puusepaks. H. Sergo
♦ cit... tegime kohe kaubad ja läksime laevale. J. Parijõgi
♦ Tehti kaup, kes võidab, teeb välja.
♦ Käis majaperemehega kaupa tegemas, tahtis suveks tuba üürida.
♦ Tegin aednikuga kauba, hakkasin aias tööle.
♦ Tehti kaubad kindlaks ja mindi laiali.
keret maha keerama; keret maha tõmbama; keret maha panema
pikali heitma, puhkama heitma
♦ Näe, küünis värsket heina küll, keerame kered siinsamas maha.
♦ cit Ka teomees on söömise vahepeal lõpetanud ja tõmbab kere nurgas oleva koiku peale maha. E. Vilde
kõri maha võtma; kõri maha tõmbama kõnek
kedagi tapma, veristama
♦ Vasikal, kukel, hanel võeti kõri maha.
♦ Hunt tõmbas lambal kõri maha.
lage nagu (kui) vaese mehe rehealune
täiesti tühi, lage
♦ Suus pole ühtegi hammast, lage nagu vaese mehe rehealune.
läätseleeme eest maha müüma
kedagi tühise asja pärast reetma
♦ cit Boheemlik Eesav müüs läätseleeme eest oma esmasünniõiguse Jaakobile, vagale, jesuiitlikule vennale. P. Rummo
♦ cit...kellel kõht tühi, müüb läätseleeme eest oma õigused ära. E. Vilde
♦ cit...armastus on meil ikka ja on veelgi selleks läätseleemeks, mille eest jätame oma isamaa, oma emakeele, oma rahvuse, oma meelsuse. A.H. Tammsaare
löö või maha
mitte mingil tingimusel, mitte mingil juhul
♦ Mina seda talle ütlema ei hakka, löö või maha.
♦ Mul on õigus, löö või maha.
maani maha põlema {põletama, ...}
täiesti, täielikult maha põlema {põletama, ...}
♦ Maja põles maani maha, ainult korsten jäi püsti.
♦ „Põletan su talu maani maha,“ ähvardas sulane.
magab augu maha
keegi magab kaua ja raskelt
mage värk
nigel, armetu, igav vms lugu või asi
♦ cit Teil on vist igasugused need... hoidjad ja tädikesed. Ei saa sammugi astuda, käi nagu niiti mööda. Mage värk! V. Beekman
magu maha laskma vulg
1. pusklemisel teise looma kõhtu lõhki tõmbama
♦ Punik laskis Päitsiku mao maha.
2. kedagi kõhtu pussitama
♦ cit Lähen ja võtan kambrist püstoli, ei julge muidu enam käia... – joostakse kallale ja lastakse magu maha. P. Vallak
maha jooksma
asjatult kuluma või kulutama
♦ Aeg jooksis asjatult maha.
♦ Vaeva, võimalust ei saa lasta maha joosta.
maha jääma
haiguse, peksu vms tõttu mitte püsti olla suutma
♦ Käis haigena tööl, kuni jäi päris maha.
♦ Kes matsu sai, see maha jäi.
maha koksama
maha lööma, tapma
♦ Võlgades ärimees koksati maha.
maha käima
tasemelt viletsaks muutuma
♦ cit Veel sajand-kaks tagasi elasid tõelised mehed - miks ometi on nad meie ajal nii maha käinud? V. Lattik
maha magama
oma hooletuse, tähelepanematuse vms tõttu millestki ilma jääma
♦ Magasid õige aja maha, koht on teisele ära lubatud.
♦ Ma olen elus nii mõndagi maha maganud.
♦ cit Armas jumal, kui elu on antud, kuidas ma ta maha magan! H. Raudsepp
maha mängima
vale käitumise tõttu ilma jääma
♦ Mängis oma õnne maha.
♦ Mängis maha hea võimaluse.
♦ cit Niiviisi mängid maha sellegi usaldusenatukese, mida sinu vastu veel on tuntud. V. Lattik
maha müüma [kedagi]
reetma, ära andma
♦ Müüs teised maha, et ise pääseda.
♦ Ta on mees, kes võib ka oma isa-ema maha müüa.
maha nottima
maha lööma, tapma
♦ Keldrist tuleks kõik rotid mahanottida.
maha panema
1. [kedagi] pikali panema
♦ Väiksem poiss oli suuremast tüki maad tugevam, pani teise maha nagu niuhti.
2. [midagi] millestki loobuma, maha jätma
♦ Pani oma ameti maha ja läks hoopistükkis maale elama.
♦ Pani lõpuks suitsetamise maha.
maha saama
1. ilmale tooma, sünnitama
♦ Sai viienda lapsega maha.
2. valmis saama, hakkama saama, teoks tegema
♦ Kirjatööga, luuletusega maha saama.
♦ Valega, pahateoga maha saama.
maha vaikima
millestki teadaolevast mitte rääkima, midagi maha vaikima
♦ Vahejuhtum vaikiti maha, sest tegu oli poliitilise asjaga.
→ surnuks vaikima
maha viksima
maha kirjutama
♦ Viksis kontrolltöö lausa raamatust maha.
maha viskama
mõtlematult, tühja, asjata kulutama, raiskama
♦ Koolitusele kulutatud raha ei ole maha visatud raha.
maski maha rebima; maski maha kiskuma [kelleltki]
kellegi tõelist, õiget olemust paljastama
♦ Naine armastas salaja intrigeerida.
♦ Otsustasin talt maski maha rebida, tema tegudest kõigile rääkida.
mees mehe vastu
1. üks ühe vastu
♦ cit Ma oleksin neist ühekaupa jagu saanud, ma pakkusingi ennast välja mees mehe vastu, aga nemad... R. Saluri
♦ cit Tõusis ka saksa ahelik, – ja sealgi oli neid, kes mees mehe vastu ei julgenud minna. J. Peegel
♦ Tule välja mees mehe vastu!
2. silmitsi, vastamisi
♦ cit...nüüd seisate mees mehe vastu, tema ütleb, et ta pole hoopiski varastanud. A.H. Tammsaare
mehe eest
nii nagu mehele kohane, mehe jagu
♦ Poisike pidi talutöödel mehe eest väljas olema.
♦ Teeb tööd mitme mehe eest.
♦ Sööb kolme mehe eest.
♦ Poiss käib juba täie mehe eest.
♦ Kõik olid mehe eest väljas.
♦ Tähtsust jätkub tal mitme mehe eest.
♦ Rammu oli tal kahe mehe eest.
mokk maha; mokk maas hlv
vait!, vaikima sundimist väljendav hüüatus
♦ Poiss tahtis midagi vastu öelda, aga isa käratas: „Mokk maha!“ Ei tea – ei taha, valmis.
♦ cit Aga mokk maas, mõistad? R. Sirge
mööda külgi (külge) maha jooksma
1. ülearune, liigne, mittevajalik olema (harilikult eitavas kõnes)
♦ Ega sulgi jookseks enesetäiendamine mööda külgi maha.
♦ Ega koolitarkus kellelgi mööda külge maha jookse.
♦ Väike lisateenistus ei jookse meilgi mööda külgi maha.
2. mõjuta olema, mõju mitte avaldama
♦ Kõik teiste moraalilugemised jooksid tema puhul mööda külge maha.
♦ cit...astus ka noorrahvas, kel kuus tööpäeva näis mööda külge maha jooksnud olevat, sest jätkus võhma üksteise tagaajamiseks. A. Sinkel
mütsi maha võtma [kellegi-millegi ees]
kedagi või midagi väga austama, kellelegi oma austust, tunnustust, lugupidamist avaldama
♦ Surma ees peame kõik mütsi maha võtma.
♦ Niisugune vaimuhiiglane, et igaüks võtab ta ees mütsi maha.
♦ Korraldajate ees tuleb müts maha võtta – üritus oli tore.
♦ Väikest varast nuheldakse karmilt, suure ees võetakse müts maha.
♦ cit Müts maha mehe ees, kes nii räbalas olukorras nõndaviisi räägib. P. Kuusberg
♦ cit Võta müts austavalt maha ükskõik mis laadi poliitilise vastase ees. A. Jakobson
♦ Müts maha mehe püüdlikkuse ja visaduse ees!
♦ Müts maha sellise saavutuse ees.
♦ Kui sa selle ülesandega toime tuled, siis võtan su ees mütsi maha.
nagu (kui) eesel kahe heinakuhja (kuhja) vahel; nagu (kui) kits kahe heinakuhja (kuhja) vahel
inimene, kes kahe võrdse võimaluse vahel valida ei oska
♦ Mis sa nüüd oskad ette võtta?!
♦ cit Olin nagu eesel kahe heinakuhja vahel – kas valada jahu tagasi või mitte. R. Vaidlo
nagu (kui) maha visatud {olema}
täiesti asjatu, tühi, tulutu {olema}
♦ Mu aastatepikkune töö ja vaev on kui maha visatud.
♦ See raha on siis nagu maha visatud.
nagu (kui) ront {langema, maha kukkuma, ...}
raskelt, liikumatult, prantsatades {langema, ...}
♦ Mees jäi lamama, pikali kui ront.
♦ Suur loom langes lasust nagu ront maha.
♦ Vajub nagu ront voodisse.
nahka maha võtma; nahka maha tõmbama
rängalt karistama, karmilt kohtlema (harilikult ähvardusena); kedagi halastamatult ekspluateerima, nöörima
♦ Poiss, ma võtan sul naha maha, kui sa veel peaksid valetama.
♦ Selliste maksudega võetakse küll nahk maha.
→ nahka koorima
{nii et} käsi maha {võtma, ...}; {nii et} käpp maha {võtma, ...}
tugevasti purju {jooma}
♦ Täna teeme kõva peo, nii et käsi maha.
♦ Eile võtsime kohe käe maha.
{oma} hinge {maha} müüma
kasulootuses kellegi või millegi teenistusse astuma, tasu eest kellegi käsilaseks hakkama
♦ Sellepärast ta ei toetagi meid, et on oma hinge ülemustele maha müünud.
pead maha võtma
1. hukkama, surmama, surma saatma
♦ Neil segastel aegadel võidi igaühel kõige tühisemagi asja pärast pea maha võtta.
2. rängalt karistama
♦ Kui sa selle asja tegemata jätad, võetakse sul pea maha.
relvi maha panema
võitlemist, sõdimist lõpetama, end võidetuks tunnistama, alla andma
♦ Sissepiiratud vaenlane pani relvad maha.
♦ Maletaja ei pannud ka siis relvi maha, kui oli ilmselt halvemasse seisu jäänud.
sarvi maha jooksma
nooruse uljust, tormakust minetama, elukogemusi saades mõistlikumaks muutuma (enamasti mehe kohta)
♦ Noor mees, sarved alles maha jooksmata.
♦ Ega ta enam poisike pole, sarved juba ammu maha joostud.
♦ cit Kui mehel sarved maha joostud, on elult ka midagi õpitud ja teda võib hinnata enamaks kui mõnd vagurat tossikest. E. Tennov
seebilt maha arvama
töötajate vms nimekirjast kustutama
♦ Mees oli mitu päeva kadunud ja arvati seebilt maha.
silmad nagu (kui) vaese mehe võikarbid
suured silmad
♦ Laps oli kõhna näoga, silmad olid kui vaese mehe võikarbid.
silmi maha lööma; pilku maha lööma
häbenedes maha vaatama, häbenema
♦ Selliste saavutuste puhul ei tarvitse keegi silmi maha lüüa.
♦ cit Kuid seda nõudis ometi viisakus ja hea komme, et paluja pidi silmad maha lööma ja väheke punastama. A. Gailit
sõjakirvest {maha} matma
sõda, tüli, vaenutegevust lõpetama
♦ cit Ei sõjakirvest matta sul pole moeks. U. Laht
♦ Lepiti ära ja sõjakirveski maeti maha.
süda on tahe
kellelgi on soolase, tugeva toidu või kangema joogi tõttu kindel tunne
♦ Kui süda on tahe, on hoopis teine tunne.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |