[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

meelt heitma
meelekindlust kaotama, lootusetust, äärmist nördimust tundma
♦ Ära heida meelt, kõik pole veel kadunud.
♦ Ta oli meelt heitmas, isa oli haige ja ema suremas.
♦ cit Ta oli harjunud lüüasaamisi silmi pilgutamata vastu võtma ja mitte meelt heitma. K. Ristikivi
♦ cit Nii et esimese luhtaläinud katse pärast ei tohi ilma pealgi meelt heita. H. Pukk

meelt (meelest) ära heitma van
meelekindlust kaotama, lootusetust, äärmist nördimust tundma
♦ cit Ma heidaksin meele ära, kui mulle praegu mitte ilus nõu ei oleks tulnud. Juhan Liiv
♦ cit Aga ega Hans selle äparduse pärast nutma ei hakanud ega meelt ära ei heitnud. A. Kitzberg
♦ Kui ainustki pühapäeva ei ole, mis ime siis, et inimene meele ära heidab!
→ meelt heitma