|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 146 artiklit
{ah, ai, oh, oi} sa (sina) {tuline} jutt
imestust, üllatust, vaimustust väljendav hüüatus
♦ Oi sina tuline jutt, kuidas kihutab!
♦ cit Ma... mõtlesin kohe, et ai sa jutt, nüüd läheb löömaks. R. Janno
♦ cit Aida ukse vahele ilmus – sa tuline jutt küll – Mätta Maali must pea... R. Tiitus
♦ Sa tuline jutt, kus on alles naine!
aia ja hange vahele minema
→ hangele minema
aia taga käima
õues loomulikke vajadusi toimetamas käima
ei näe {enam} oma nina pähe; ei näe {enam} oma ninaotsa
keegi on tähtis, uhke, ülbe
♦ Ta on nüüd oma uue autoga nii tähtsust täis, et ei näe oma ninaotsa ka enam.
♦ Nii kui ülemuseks sai, ei näe enam oma nina pähe.
[kellelgi] ei ole (pole) midagi suhu ega silma pista
kellelgi pole raasugi söödavat, keegi on nälja äärel
♦ Tagalas kippus asi kurjaks minema, polnud enam midagi suhu ega silma pista.
ei ole (pole) {väga} viga (vigagi)
[kellelgi-millelgi] keegi või miski on päris hea, kena, korralik
♦ Suvel polnud väga vigagi: oli päikest ja oli ka sooja.
♦ Sel raamatul ei ole vigagi.
→ ei ole (pole) viga {midagi} (2)
{endale rusikaga} vastu rindu (rinda) lööma {taguma, ...}
tõsimeeli kinnitama
♦ Võid endale vastu rinda lüüa, oled tähtis mees küll.
♦ cit Kas sa võid omale vastu rinda lüüa ja öelda: Juss oleks ka siis surnud, kui sa tema naise oleks lasknud õigel ajal sauna tagasi minna? A.H. Tammsaare
end (ennast) vinna võtma
end pisut purju jooma
♦ cit... väljakutsuvast naeratusest... huulte ümber oli märgata, et ta enese kirikuteel juba tublisti oli vinna võtnud. E. Vilde
haisu ninna (ninasse) saama [millestki]; lõhna ninna (ninasse) saama [millestki]
millestki kuulmise, teadete kaudu teada, aimu saama
♦ cit Ta oli rüüstamisest haisu ninna saanud ja tulnud siia redusse. J. Madarik
♦ cit Aga eks Tuuletark juhtunud õigel ajal tuult nuusutama, saanud vandenõust haisu ninna. O. Kangilaski
♦ cit Esialgu aga peame kõike seda kraami väga salajas hoidma, et naabrid haisu ninna ei saaks. A. Gailit
halva peaga {olema}; kõva peaga {olema}; sandi peaga {olema}
õpitavat suure vaevaga omandama, raske taibuga {olema}
♦ Nii halva peaga laps, et ükski luuletus ei jää pähe.
♦ Tütar on küllaltki kõva peaga, aga poeg seevastu haarab kõike nagu õhust.
♦ Ei tema oma sandi peaga koolis edasi jõua!
♦ Üks kõva peaga poiss, kellele midagi meelde ei jää.
♦ Ta oli koolis kõva peaga, aga töö peale hakkaja.
hea peaga {olema}
taiplik, hea mäluga, eriti õpivõimeline {olema}
♦ Tal on nii hea pea, et kõik jääb tunnis meelde.
♦ Kodus ta ei õpi üldse.
♦ Tütrel on hea pea, teda tuleb tingimata edasi koolitada.
♦ Poisil ei ole kuigi hea pea, ta peab küllaltki palju õppima, et klassist klassi jõuda.
hinge alla panema; hinge alla pistma; hinge alla viskama; hinge alla võtma; hinge alla keerama
midagi sööma või jooma
♦ Viskaks õige midagi hinge alla!
♦ Pange need pirukad hinge alla.
♦ Sul kõht tühi, võta midagi tahedamat hinge alla.
♦ Pistis taldrikutäie kuuma suppi hinge alla.
♦ Ta on mitu kannu õlut hinge alla pannud.
♦ Viskas südametäiega mitu pitsi hinge alla.
♦ Pani hüvastijätuks väikese hinge alla.
♦ Pistis tropid hinge alla.
hingele (hinge peale, hinge pihta) käima
kedagi valusalt, solvavalt või häirivalt puudutama, kedagi pahandama või häirima
♦ See, et sõbrast rohkem lugu peeti, käis talle hingele.
♦ cit Üldse need Veeriku saksad, kes silla taga supelranna korraldasid, käisid Benitale hinge pihta. A. Beekman
iga kingsepp jäägu oma liistude juurde
igaüks tehku eeskätt seda, mida ta teha oskab
♦ Ah, et ta hakkas nüüd õpetajaks!
♦ Iga kingsepp võiks ikka oma liistude juurde jääda.
iga sõrme jaoks {üks} olema
arvuliselt palju olema (harilikult austajate või kosilaste kohta)
♦ cit Mu tütrel on iga sõrme jaoks peig. A. Haava
♦ Nagu temasugusel poisil tüdrukutest puudu, keda sünniks võtta!
♦ cit Tal neid iga sõrme jaoks tosin! E. Vilde
ilma aru ning (ja) otsata
1. lõpmata palju, väga suurel hulgal
♦ Ta on rikas mees. Tal on varandust ilma aru ning otsata.
2. segane, selguseta
♦ cit... see oli igatahes nupumehe mõte küll, praegusel ilma aru ja otsata ajal õige pealegi. J. Kross
jalga pidama
marsitaktis õige jalaga astuma; teistega kooskõlas tegutsema
♦ Kroonus pannakse viimasedki uimardid kenasti jalga pidama.
→ {ühte} jalga käima
juua täis peaga
väga joobnult, purjus olles
♦ Juua täis peaga on tige ja lärmakas.
kandu näitama; päkki näitama
kellegi või millegi eest põgenema, ära jooksma; ära minema, lahkuma
♦ Sa oled esimene kandu näitama ja esimene tüli norima.
♦ Kui kakluseks läks, oli ta esimene kandu nätama.
♦ Mina nätan samuti Tagametsale päkki nagu Peetergi.
♦ cit Andke mulle raha, ma sõidan siit minema. P. Vallak
kange peaga {olema}
kangekaelne, järeleandmatu olema
♦ Kuusiku talu mehed on alati kange peaga olnud, seda teati ümbruskonnas hästi.
→ kange kaelaga {olema}
kindlat pinda jalge alla saama
turvalisse, kindlustatud olukorda jõudma
♦ Pärast oksjonit ei saanud ta enam kindlat pinda jalge alla.
kinga andma
välja ajama, minema ajama; ametist vabastama, töölt vallandama
♦ Ebalojaalsele töötajale anti kinga.
kinga saama
väla aetud olema, minema aetud olema; ametist vabastatud olema, töölt vallandatud olema
♦ Sain juba kaks kuud tagasi kinga, peremehele ilmselt ei meeldinud mu nägu.
kinnise peaga {olema}
vähese taibuga, mitte arukas {olema}
♦ Kinnise peaga laps.
♦ Poiss on kinnise peaga ja laisk ka veel.
klaari peaga {olema}
arukas, taiplik {olema}; kaine, mitte joobnud {olema}; kainelt arutledes, arukalt, tunnetest sõltumata {olema}
♦ Arutame selle asja klaari peaga läbi.
♦ See otsus nüüd küll klaari peaga tehtud ei ole.
→ selge peaga {olema}
käed on {risti} rinna peal (rinnal); kaks kätt on {risti} rinna peal (rinnal)
keegi on surnud
♦ cit Ei mina usu, et sul tiisikus on. – Ega sa enne ei usu, kui mul kaks kätt rinna peal on. P. Krusten
♦ Ta oli kord tõotanud vabaduse eest võidelda kuni käed risti rinna peal.
käsi {risti} rinna peale (rinnale) panema; kahte kätt {risti} rinna peale (rinnale) panema
ära surema
♦ Tööinimene võib puhata alles siis, kui ta kord käed risti rinnale paneb.
♦ Eit pani pikalt põdemata kaks kätt rinna peale.
küll siia, küll sinna; siia ja sinna; sinna ja siia
edasi ja tagasi, kord ühes suunas, kord teises suunas
♦ Ta jookseb küll siia, küll sinna, aina korraldab ja õpetab.
♦ Tuul pillutab lehti siia ja sinna.
♦ cit Näpud kobasid niisama sinna ja siia, ilma et püksirihm oleks avanenud. R. Sirge
külma peaga
arukas, kaine, julge; arukalt, kainelt, julgelt
♦ Kui külma peaga asju ajada, siis tüli ei tule.
♦ Näitleja peab mängima külma pea ja kuuma südamega.
♦ Ta on külma peaga spekuleeriv kriukamees.
♦ Oleks vaja külmi päid, selliseid, kes oskavad otsustada ka ebaotstarbekohase ja ebasündsa üle.
♦ Kriitilises olukorras ei kaotanud ta oma loomuomast külma pead.
lahtise peaga {olema}
taiplik, hea mäluga, õpivõimeline {olema}
♦ Lahtise peaga poiss, õppimine läheb lennates.
♦ Väga lahtise peaga mees.
liiga sügavasti silma vaatama
kellessegi armuma
♦ Vaatas tüdrukule liiga sügavasti silma.
läbi paksu ja vedela minema
elus palju kogema, läbi elama, igasugustes olukordades olema
♦ cit Esimees on noor, ... Tema tahtmine on seesugune, et kõik vantsigu ühtviisi läbi paksu ja vedela. O. Kool
♦ cit Tubli orienteerumissportlasena on ta kõikjalt läbi läinud, paksust ja vedelast. V. Masing
{mitte} vistart (vistartki) viga olema
mitte midagi häda olema
♦ Sellel kirjatükil pole vistartki viga.
{nagu, kui} hoop näkku olema
äärmiselt solvav olema, ootamatult ja valusasti puudutama
♦ cit Säärane hoolimatus – see oli nagu hoop näkku mehele, kes väärikalt ja kindlalt oli tahtnud põhjendada oma ideid. R. Sirge
♦ cit Nii et monopolide ja lõbumajade lõhkumine, see on hoop näkku politseile, see on temalt leivakannika kiskumine. A.H. Tammsaare
nagu (kui) härja ila venima vulg
väga aeglaselt liikuma või tegutsema
♦ Järjekord venis nagu härja ila.
nagu (kui) kaks tilka vett {olema, sarnanema, ...}
täiesti, äravahetamiseni sarnased olema
♦ Kaksikud olid ühte nägu nagu kaks tilka vett.
♦ Mõjub üksluiselt, kui ehitised sarnanevad üksteisega kui kaks tilka vett.
nagu (kui) kukk villavakas elama
turvaliselt ja jõukalt elama
♦ Elab nagu kukk villavakas, ei muret ega midagi.
nagu (kui) linnuke oksa peal (oksal) elama
muretult elama
♦ cit Et sa võiksid vähegi end tunda linnukesena oksal, selleks panin ma panka sinu nimele tuhat krooni. A.H. Tammsaare
♦ cit Ta oli rahaasjad otse andeksandmatul kombel teiste hooleks jätnud ja ise elanud muretult kui linnuke oksal. K. Ristikivi
♦ Elab hooleta kui linnuke oksal.
nagu (kui) nirk {olema}
terane ja elav {olema}
♦ Tüdrukutirts nagu nirk.
{nagu, kui noaga, pussiga} südamesse torkama; {nagu, kui noaga, pussiga} südamesse pistma; {nagu, kui noaga, pussiga} südamesse lööma
kedagi järsku väga valusalt, solvavalt puudutama
♦ cit Martale torkas südamesse, et... onu Mihkel oli Riias käinud ja neid ei külastanud. E. Rängel
♦ Ta on mind siiski petnud, lõi mulle äkki nagu noaga südamesse.
nagu (kui) peata kana {olema, ringi käima, ...}
nõutu, segaduses olev, kaine otsustamisvõimeta, ähmis {olema}
♦ cit Päärn käis nagu peata kana rahvamurrus ringi... E. Vilde
♦ cit Olime isaga kui peata kanad, ei osanud millestki kinni haarata. R. Janno
nagu (kui) pigi külge jääma
omaseks saama, külge harjuma
♦ cit Terve klass hakkas laginal naerma, ja Tootsile jäi see nimi külge nagu pigi. O. Luts
nagu (kui) pihu ja põrmu; nagu (kui) pihu ja puru
väga palju, rohkesti
♦ Lapsi oli kokku tulnud nagu pihu ja põrmu.
♦ Tagaajajaid tuli nagu pihu ja põrmu.
♦ Sul on neid „agasid“ nagu pihu ja puru.
nagu (kui) pilbas {olema}
peenike, kõhn {olema}
♦ Tüdruk nagu pilbas, mis töötegijat nüüd temast.
nagu (kui) pilt {olema}
väga ilus, nägus {olema}
♦ Tüdruk on ilus nagu pilt.
nagu (kui) ponks {olema}
armas, kena {olema}
♦ Poiss nagu ponks, miks ta sulle ei kõlba?
♦ See on maja nagu ponks.
nagu (kui) puuga pähe lööma; nagu (kui) nuiaga pähe lööma
ebameeldiva ootamatusega jahmatama, rabama, tegutsemisvõimetuks tegema
♦ Sõbra hukkumise teade lõi talle nagu puuga pähe.
♦ cit Lutveile löödi kui puuga pähe... Selle lihtsa mõtte peale ei osanud ta kuidagi tulla. A.H. Tammsaare
nagu (kui) puuga pähe saama; nagu (kui) nuiaga pähe saama
ebameeldiva ootamatuse tõttu jahmunud, rabatud, tegutsemisvõimetu olema
♦ Ehmatusest tardus ta paigale, just nagu puuga pähe saanud.
♦ cit „Naine?“ üllatus magister, ... oli kui puuga pähe saanud. „Kui vana te siis õieti olete?“ H. Raudsepp
nagu (kui) ratsahobuse sitta vulg
hulganisti, rohkesti, palju
♦ Raha nagu ratsahobuse sitta.
nagu (kui) seeni pärast vihma
palju, hulganisti ja kiiresti
♦ Linnaserva kerkib uusi maju nagu seeni pärast vihma.
{nagu, kui} {sitta} pilpa peal hoidma
kellegi või millegi eest eriliselt hoolitsema, erilist hoolt kandma
♦ cit Sajad diviisid võitlevad, ainult neid hoitakse nagu pilpa peal. P. Kuusberg
♦ cit Kui neid kogu aeg pilpa peal poputada, jäävadki memmepoegadeks. O. Tooming
nagu (kui) sukk ja saabas {olema, elama}
lahutamatud ja üksmeelsed {olema}
♦ Kaksikõed on kui sukk ja saabas, kogu aeg on koos.
♦ Nad elasid nagu sukk ja saabas.
nagu (kui) tina {täis olema}
väga raske {olema}
♦ Käed on kui tina täis.
♦ Poiss on kui tina täis.
♦ Jalad on rasked kui tina.
♦ Poiss on raske kui tina.
♦ Pärast harjumatut heinaniitmist olid ihuliikmed nagu tina täis.
♦ Õhtuks valgusid jalad justkui tina täis.
nagu (kui) tuld tooma; nagu (kui) tuld viima
korraks, lühikeseks ajaks kellegi poolt läbi astuma, kedagi väga põgusalt külastama
♦ Lapsed käivad meid harva vaatamas ja siis ka nagu tuld toomas.
♦ Sõber pahandab külalistega – ega nad ometi temalt tulnud tuld viima, et juba minekumõtted peas.
nagu välk ja pauk
1. kiiresti, kähku
♦ Nüüd peame tegutsema nagu välk ja pauk.
2. äge, äkiline
♦ cit Kus enne oli Kusta, nagu välk ja pauk, nagu issanda püss! R. Roht
nina järgi
kellegi tahtmise, soovi järgi
♦ cit Mina olen alles mõisa peremees ja minu nina järele peab pulmatants keerlema. J. Pärn
nina kirtsu tõmbama; nina kirtsu ajama
pahaks panema, oma pahameelt, põlgust, rahulolematust väljendama
♦ Vaat, kus preilike, või tema tõmbab nina kirtsu, kui peab sigu söötma minema.
♦ cit Toots tõmbas nina kirtsu, kumbki pool ei meeldinud talle. O. Luts
→ nina kirtsutama
nina klaasi põhja ajama; nina klaasi põhja torkama
ennast purju jooma, ohtralt alkoholi pruukima
♦ cit Kavaler ajas nina klaasi põhja ja jäi murule magama... J. Metua
nina krimpsu tõmbama; nina krimpsu ajama
pahaks panema, oma pahameelt, põlgust, rahulolematust väljendama
♦ Või tema tõmbab nina krimpsu!
♦ Kus mul preilike väljas!
→ nina kirtsutama
nina kukla taha lööma; nina kukla taha keerama
kellelegi peksa andma, kedagi näkku lööma
♦ cit... lööks sellel kõlkapüksil esimese täiega nina kukla taha... J. Peegel
→ nina üles lööma
nina kärssu tõmbama; nina kärssu ajama
pahaks panema, oma pahameelt, põlgust, rahulolematust väljendama
♦ Tõmbas kohe nina kärssu, kui kuulis, et peab tööle hakkama.
→ nina kirtsutama
nina kärtsu tõmbama; nina kärtsu ajama
pahaks panema, oma pahameelt, põlgust, rahulolematust väljendama
♦ Tundis haisu ja tõmbas kohe nina kärtsu.
→ nina kirtsutama
nina lõhna järgi seadma
→ nina tuule järgi hoidma
nina peale andma; nina pihta andma
kellelegi ninakalt, ülbelt käituvale inimesele õppetundi andma, mõjusat vastulööki andma
♦ Talle kuluks nina pihta anda, arvab endast ei tea mis.
♦ Mariga ei julge keegi lõõpida, Mari on terava keelega, annab igaühele nina peale.
♦ cit Ma andsin talle paaril korral nõnda nina peale, et särtsus. O. Tooming
nina peale saama; nina pihta saama
kelleltki oma ninaka, ülbe käitumise tõttu õpetust, õppetundi saama, mõjusat vastulööki saama
♦ Ära mine teisi õpetama, saad nina pihta.
♦ cit... Tommi... tundis ennast poisikesena, kes on tahtnud täismehena käituda ja nina peale saanud. E. Rängel
♦ cit Ometi kord saab see sakste sabarakk oma ülespidi nina pihta. A. Hint
nina peale viskama; nina peale heitma
teravalt, tigedalt ette heitma, etteheitvalt ühte ja sama asja meelde tuletama
♦ Ära enam nii vana asja teisele nina peale viska ega meelde tuleta.
♦ cit Kardad vahest, et keegi sulle minevikku nina peale hakkab viskama? M. Metsanurk
nina püsti ajama; nina püsti tõmbama
ülbeks, uhkeks, tähtsaks minema
♦ Kes aga kõrgemale ametikohale saab, see nina püsti ajab.
♦ cit Sina ajad nina püsti, et sa mõisa kubjas oled, ja sõimad teist jooksikuks, et ta teomees on! E. Vilde
nina selga ajama; nina selga tõmbama
ülbeks, uhkeks, tähtsaks minema
♦ Peab end teistest paremaks ja tähtsamaks, ajab nina selga.
→ nina püsti ajama
ninasid kokku pistma; nokki kokku pistma
sosistamiseks, millegi omavaheliseks arutamiseks päid kokku panema
♦ cit Sosistades pistsid (mehed) nokad kokku ja tähendasid käte, pea ja pilkudega salalikult sõdurite poole. E. Vilde
♦ cit Juba esimesel päeval nad pistsid oma ninad tema selja taga kokku ja irvitasid teda... P. Vallak
ninasse pistma hrv
kellelegi midagi provotseerivat ette rääkima, üles ärritama, kellelegi midagi sellist teatama, mis ta ärevaks teeb
♦ cit... ja eks võinud leiduda äraandjaid küllalt, kes seda kohtusakstele ninasse pistaksid. E. Vilde
ninasse võtma; ninna võtma
millestki puudutatud, solvunud olema
♦ See oli üsna tavaline lõõp, aga tüdruk võttis selle ninasse ning läks minema.
♦ Ei maksa iga ütlemist ninasse võtta.
nina taevasse tõstma; nina taevasse upitama
ülbeks, uhkeks, tähtsaks minema
♦ cit Rommi Kirret tundis oma väärtust ja kaalu, kuigi ta sellepärast veel nina taevasse ei upitanud. O. Tooming
nina tuule järgi hoidma; nina tuule järgi seadma
kehtiva võimu, korraga päri olema, võimudega kaasa jooksma
♦ Ta on iga valitsuse ajal tähtis mees – oskab nina tuule järgi hoida.
♦ cit... kogu ta sõpradepere koosnes samasugustest südidest opereerijatest-laveerijatest... oma nina tuule järgi seadvatest tegelastest, nagu ta isegi oli. R. Sirge
nina täis võtma; nina täis tõmbama
end tugevasti purju jooma
♦ Ega tema ei oska viinaga piiri pidada – võtab nina täis.
nina viltu tõmbama; nina viltu ajama; nina viltu vedama
pahaks panema, oma pahameelt, põlgust, rahulolematust väljendama
♦ Iga asja peale tõmbab nina viltu, ma ei saa aru, mida ta tahab.
→ nina kirtsutama
nina viltu võtma
end tugevasti purju jooma
♦ Millal ta jõudis nina viltu võtta?
♦ Alles oli täiesti kaine.
→ nina täis võtma
nina vingu tõmbama; nina vingu ajama
pahaseks saama, pahameelt, põlgust, halvustust, rahulolematust väljendama
♦ cit Volli tõmbas küll nina vingu, aga emale vasturääkimise kommet nende majas ei tuntud. H. Pukk
♦ cit... ajavad ehk nina vingu, et vanamees midagi ei paranda. L. Hainsalu
nina vinklisse lööma; nina vinklisse keerama
kellelegi peksa andma, kedagi näkku lööma
♦ Ähvardas tal nina vinklisse lüüa, kui ta tüdrukut rahule ei jäta.
nina üles lööma
kellelegi peksa andma, kedagi näkku lööma
♦ cit Keda me teist homme veel pargis näeme, neil lööme nina üles ja asi mutt. H. Väli
nuhku ninna (ninasse) saama
→ haisu ninna (ninasse) saama
[keegi] näeb pindu teise silmas, aga palki oma silmas ei näe
keegi vaikib oma suurtest puudustest, kuid leiab teiste pisivigades palju laiduväärset
♦ cit Ja inimesed ihaldavad ennem hukka mõista, kui vabandada, nad näevad ligimese silmas ennem pindu kui oma silmas palki. E. Vilde
{oh, oi, ah, ai, sa, sina} tuhat ja tuline
imestuse, üllatuse, pahameele vms puhul kasutatav hüüatus
♦ cit Siis löödi ukselingile... ja sisse hüppas eilne koer. „Tuhat ja tuline!“ hüüatasime meie ja kargasime püsti. J. Parijõgi
♦ cit Tuhat ja tuline, sellele ma ei tulnudki! J. Sütiste
{oh, oi, sa, sina} armas jumal; {oh, oi, sa, sina} armuline jumal; {oh, oi, sa, sina} heldene jumal
jahmatust, kohkumist, imestust vms väljendav hüüatus
♦ Ma tulin ütlema, et vanaisa on surnud. – Püha jumal, millal siis?
♦ Sa heldene jumal, kust sa siia said?
{oh, oi, sa, sina} issanda rist ja karistus
kohkumist, üllatust, pahameelt väljendav hüüatus
♦ Issanda rist ja karistus, mis nüüd küll saab?
→ {oh, oi, sa, sina} issa rist
{oh, oi, sa, sina} issand {küll}; {oh, oi, sa, sina} jumal {küll}
üllatust, ehmatust, kohkumist väljendav hüüatus
♦ Sa issand, missugune kübar!
♦ Oh sa issand, kes meile tuli!
♦ cit Kanuska-eit jooksis järjest vaatama ja kadestama – sa Issand küll, kuidas mõnel inimesel võis isegi surmaga vedada! A. Gailit
♦ Sa issand, kui ilus!
♦ Issand küll, nüüd ta kukub!
♦ Issand jumal, kas sa natuke korralikumalt ei saanud kirjutatud!
{oh, oi, sa, sina} jumal küll
üllatust, ehmatust, kohkumist väljendav hüüatus
♦ Jumal küll, millal see kõik lõpeb!
→ {oh, oi, sa, sina} issand {küll}
{oh, oi, sa, sina} püha jumal; {oh, oi, sa, sina} püha issand; {oh, oi, sa, sina} püha jeesus
jahmatust, kohkumist, imestust vms väljendav hüüatus
♦ Sa püha jumal, kui juhm võib inimeseloom olla!
→ {oh, oi, sa, sina} armas jumal
{oh, oi, sa, sina} suur jumal
üllatuse, ehmatuse, imestuse, pahameele vms puhul kasutatav hüüatus
♦ Suur jumal, kuidas sa välja näed!
♦ Sa suur jumal, kuidas see küll juhtus?
{oh, oi, sa, sina} taevane jumal
jahmatust, kohkumist, imestust väljendav hüüatus
♦ cit Sa taevane jumal, kuidas üks inimene võib ometi ära juua sellise konjaki- ja viskikvantumi, sellest oleks piisanud kogu rügemendi lärmirikkaks aastapäeva pühitsemiseks! A. Gailit
oleks minu isa härra, oleksin mina noorhärra
→ oleks on paha poiss
{oma} keelt hammaste taga hoidma; {oma} keelt hammaste taga pidama
targu vaikima, ülearust lobisemist vältima
♦ Tead mis tead, pea keel hammaste taga!
♦ Sa ei suuda ju keelt hammaste taga hoida, lobised kõik välja!
♦ cit Oleksin pidanud vaikima, mõtles ta, või kui ei suutnud keelt hammaste taga hoida, siis mitte nii teravalt sähvama. O. Tooming
{oma} käpa all hoidma; {oma} käpa all pidama
oma võimu, meelevalla, mõju all hoidma
♦ Hoiab kogu peret oma käpa all.
♦ cit... siiski olen ma mõistnud kogu kihelkonna oma käpa all pidada ja tean, mis tema rahule tarvis läheb. E. Särgava
{oma} lõugu koomal hoidma; {oma} lõugu koomal pidama vulg
sõnadega piiri pidama, ebasobivalt, jämedalt vms väljendumast hoiduma, liigsest lobisemisest hoiduma
♦ Kui sa oma lõugu koomal ei oska hoida, siis võib sul haprasti minna.
→ {oma} suud koomal hoidma
{oma} nina kõrvetama
valusat õppetundi saama
♦ Vaenlane üritas pealetungi, aga kõrvetas oma nina.
♦ Tüdruk oli mitmele poisile korvi andnud, nüüd ei julgenud keegi enam minna nina kõrvetama.
♦ cit „Mina olen kord oma nina lauluga juba kõrvetanud, mina ei taha teist korda enam oma pead ilmaasjata tulle pista,“ ütles Kaarli mõtlikult. A. Hint
{oma} nina näitama [kus]
kuskil käima, viibima, kuhugi ilmuma, tulema, minema
♦ Sa ei näita enam meile oma nina!
♦ Katsugu ta oma nina siin näidata!
{oma} nina pistma [kuhugi]
sisse astuma, kuhugi ilmuma, tulema, minema
♦ Vahel harva pistab ülemus nina meie tuppa.
♦ Igaüks, kes nina uksest sisse pistab, tahab midagi saada.
♦ Küll läheb linnas raha, igas poes, kuhu nina pistad, muudkui maksa.
♦ Nii räpasesse õllebaari ma küll enam oma nina ei pista.
♦ Kui mahti saad, astu minu poolt läbi, pista nina sisse.
♦ cit... ja kui nad ei jää liiga hiljaks, siis ehk korra pistavad nina üle kiriku läve. O. Luts
{oma} nina püsti hoidma
ülbe, tähtis, uhke olema
♦ Ei tea, miks ta äkki oma nina on hakanud nii püsti hoidma.
oma nina toppima; oma nina pistma [millessegi]
1. end millessegi vahele segama, võõrastesse asjadesse sekkuma
♦ Ära topi oma nina sinna, kuhu pole vaja.
♦ Ära topi oma nina teiste asjadesse, igale poole, teiste isiklikku ellu.
♦ On salajasi asju, kuhu igaühel pole vaja oma nina pista.
2. raamatutesse, paberitesse süvenema
♦ Ei viitsi õppida, ei pista oma nina raamatusse.
♦ cit Tuli nina toppida ka bioloogiasse, mullateadusse, mis ajaloo-osakonna õppeplaanis ei figureeri. L. Metsar
♦ cit Olgu uks lukus või lahti, mina tema paberitesse nina ei pista. M. Metsanurk
{oma} nina välja pistma
avalikku kohta minema, kodust välja minema
♦ Pärast seda näotut skandaali ei julge ta oma ninagi välja pista.
♦ Nii külm on, et ei taha ninagi välja pista.
oma peaga
ise, iseseisvalt, teiste abita
♦ Õpilasi tuleb juba algusest peale õpetada oma peaga mõtlema.
♦ Sul on aeg maailma asju juba oma peaga jagama hakata.
{oma} peaga maksma
millegi eest elu andma; midagi oma eluga garanteerima
♦ Karistussalklased pidid oma julmuse eest peaga maksma.
♦ cit Saad teda (vangi) ka pärast näha... Tema kadumist maksad oma peaga. A. Saal
{oma} peaga vastutama; {oma} peaga vastama
midagi oma eluga garanteerima
♦ Sa vastutad oma peaga, et kõik elus ja tervena tagasi jõuavad.
{oma} päka all hoidma; {oma} päka all pidama
→ {oma} käpa all hoidma
{oma} rusika all hoidma; {oma} rusika all pidama
→ {oma} käpa all hoidma
{oma} suud koomal hoidma; {oma} suud koomal pidama
sõnadega piiri pidama, ebasobivalt, jämedalt vms väljendumast hoiduma, liigsest lobisemisest hoiduma
♦ Hoia oma suu koomal, lapsed kuulavad pealt ja kordavad varsti järele.
♦ cit Neile tuleks pisut tuupi teha, ehk õpivad suud koomal hoidma. P. Kuusberg
ots otsaga kokku ajama; ots otsaga kokku viima; ots otsaga kokku vedama
kitsastes oludes toime tulla püüdma
♦ Sellise palgaga oli raske läbi tulla, kuidagi ei suudetud otsi kokku vedada, ikka jäi puudu.
♦ cit Ema oli uhke, et tema oskas iga kuu ots otsaga kokku viia, läbi ajada nii pisku rahanatukesega, mis tal õnnestus teenida. L. Promet
ots otsaga kokku saama; ots otsaga kokku tulema; ots otsaga välja tulema; ots otsaga läbi tulema
kitsastes oludes napilt hakkama saama, toime tulema
♦ Viljasaak oli halb, vaevalt tuldi uue lõikuseni ots otsaga kokku.
♦ Tuli hommikust õhtuni rühmata, et ots otsaga kokku saada.
paha silmaga {olema, vaatama, ...}
kedagi ära kaetama, vaatamisega kellelegi tõbe vm paha tekitama
♦ Ilmselt on teda paha silmaga vaadatud, kuidas ta muidu nii äkki otsa on jäänud.
♦ Paha silmaga eit võib ära kaetada.
→ kurja silmaga {vaatama, kaema, ...}
paksu nahaga {olema}
hoolimatu, ükskõikne {olema}
♦ Kes ühiskorteris elab, peab paksu nahaga olema.
♦ Üks paksu nahaga ametnikuhing.
pika näoga {olema, jääma, ...}
pettunud, ebameeldivalt üllatunud
♦ Miks sa nii pika näoga oled? Kas pole rahul või?
♦ Jäi pika näoga vahtima.
pikka nina näitama; pikka nina tegema
kedagi narritama, petma, alt vedama
♦ See kavalpea tõmbab teil naha üle kõrvade, näitab teile pikka nina.
♦ Tüdruk otsustas, et ei lähe kohtamisele, teeb sellega poisile pika nina.
pikka nina saama
tühjalt, petetult
♦ Läbiotsijad ei leidnud midagi, said pika nina.
→ pika ninaga
pinda võtma; pinda leidma
kellegi mõtteid täitma, kedagi haarama; pikkamisi saabuma, valdavaks saama
♦ Talurahva vabastamise nõue oli laiemalt pinda võtmas.
♦ Uus harrastus leidis noorte hulgas pinda.
→ maad võtma
pinna peale käima
tüütavalt peale käima, tüütavalt midagi taotlema
♦ Nad käisid vanamehele pinna peale, et see maja maha müüks.
♦ Mida rohkem talle pinna peale käidi, seda vihasemalt ta vastu hakkas.
♦ Talle tuleb kogu aeg pinna peale käia, muidu ta ei tee midagi.
pinna peale saama
peksa saama
♦ Vastuhakkajad said mõisatallis pinna peale.
pinna peale tegema; pinna peale andma
peksa andma
♦ Kubjas kaebas härrale ja mehele anti tallis kõvasti pinna peale.
päkka hoidma; päkka pidama
millegi kordaminekut oma kaasaelamisega toetama
♦ Mul on homme tähtis asi ees, pidage päkka, et hästi läheks.
→ pöialt hoidma
pükse jalga aitama [kellelegi]
kedagi majanduslikult abistama, kedagi elujärje peale aitama
♦ cit „Küllap äi aitas mehele esimesed püksid jalga,“ arutasid sõbrad klubis. P. Viiding
Riia linna näitama
käsi kõrvade peal hoides peadpidi üles tõstma
rinda ette ajama; rinda ette lööma
uhkustama, kelkima, ennast tähtsaks tegema
♦ cit Nüüd on tal viimaks ka, millega rinda ette ajada – vanem tütar saab varsti tohtriks... E. Tennov
♦ cit Ja see (Toots), nagu kangelane kunagi, ajas enesele rinna ette... O. Luts
rinda {kokku} pistma
1. mingil spordialal võistlema; võitlema
♦ cit Ja kutsus metsaülemat isegi üles rinda pistma või sõrmkooku vedama. L. Kerge
♦ cit Meid oli arvuliselt vähe selleks, et veel mõne vaenlase väeüksusega rinnad kokku lüüa. H. Lumi
2. rassima, vaeva nägema, rasketes tingimustes töötama
♦ cit Põllumees pistis kartmatult rinda halva aastaga. K. Raave
rinda mõõtma
mingil spordialal võistlema, võitlema; rassima, vaeva nägema, rasketes tingimustes töötama
♦ Tahtis rinda mõõta oma igipõlise vaenlasega – kividega.
→ rinda {kokku} pistma
rusikat nina alla lööma; rusikat nina alla toppima
kedagi ähvardama, jõuga sundima millekski
♦ Kes püüdis vastu punnida, sellele löödi rusikas nina alla.
selge peaga {olema}
1. arukas, taiplik {olema}
♦ Ta on selge peaga poiss, ta peaks kindlasti edasi õppima.
2. kaine, mitte joobnud {olema}
♦ Huvitav, kas ta selge peaga sama juttu räägib?
♦ Läks selge peaga laadale, tagasi tuli maani täis.
3. kainelt arutledes, arukalt, tunnetest sõltumata {olema}
♦ Siin ei aita tunded, kõik tuleb selge peaga läbi arutada.
♦ Ta on alati tahtnud selge peaga armastada.
♦ Ta kaalub selge peaga kõiki võimalusi.
silma peal hoidma; silma peal pidama
kedagi või midagi pideva kontrolli või valve all hoidma, valvama
♦ Kartulil tuleb kahjurite pärast silm peal hoida.
♦ cit Pea aga poes silma peal, et keegi rahata ostma ei kipu... L. Kibuvits
silmi ja kõrvu (silmi-kõrvu) lahti hoidma; silmi ja kõrvu (silmi-kõrvu) lahti pidama; kõrvu ja silmi lahti hoidma; kõrvu ja silmi lahti pidama
tähelepanelikult kuulama ja jälgima, ümbritseva suhtes tähelepanelik olema
♦ Hoidke hoolega silmad ja kõrvad lahti ja teatage kohe, kui midagi kahtlast märkate.
♦ cit Nii isa... kui ka tütar hoidsid silmad-kõrvad lahti kohtade suhtes. Aga asjata. R. Sirge
silmi ringi käia laskma; silmi üle käia laskma; pilku (pilgul) ringi käia laskma; pilku (pilgul) üle käia laskma
põgusalt vaatama
♦ Laskis silmi hoolega ringi käia ja märkaski jälgi.
♦ Laskis oma ilusad tigedad silmad luurates ringi käia.
♦ Laskis pilgul õues ringi käia.
♦ Laskis silmad üle pealkirjade käia.
♦ Käsikirjast tuleks veel kord silmad üle lasta.
silm sirkel ja nina vinkel
ainult silmamõõdu põhjal, mõõteriistade abita
♦ Kuuri ehitades oli silm sirkel ja nina vinkel.
sina peal olema
üksteist sinatama, üksteisele sina ütlema
♦ Kas sa tunned teda ammu, et sina peal olete?
♦ Töötame ammu koos, aga sina peal ei ole.
sooja peaga {olema}
joobes, ebakaine, purjus {olema}
♦ Ajab sooja peaga segast juttu.
♦ Muidu on laisk nagu porikärbes, aga sooja peaga hakkab tegutsema.
♦ Kes neid jutte uskuda võib, mis sooja peaga räägitud.
sumeda peaga {olema}
kerges joobes, ebakaine, pisut purjus {olema}
♦ Sumeda peaga hakkas oma kodust elu kurtma.
♦ Sumeda peaga on ta jutukas ja lõbus.
surm ka ei võta sealt, kust midagi võtta ei ole
millegi täielikku puudumist kommenteeriv väljend
♦ Mul ei ole sulle raha anda, saa aru, kus pole, sealt ei võta surm ka, nagu vanarahvas ütleb.
♦ cit Mida pole, seda ei võta surm ega kommunistid. O. Tooming
targa peaga {olema}
taiplik, hea mäluga, arukas {olema}
♦ Ta on üks targa peaga mees, kõik asjad oskab ära parandada.
teise ilma (maailma) minema {kolima, rändama, ...}; paremasse maailma minema {kolima, rändama, ...}
ära surema
♦ cit... mõne aasta pärast pole meid enam ja siis oleks küll päris halb, kui me pahaste meeltega teise ilma kolime... A. Jakobson
♦ Vanaema hing on paremasse ilma rännanud.
terase peaga {olema}
taiplik, hea mäluga, õpivõimeline {olema}
♦ Tal on viis last ja kõik on terase peaga.
tina andma
tulistama
♦ cit Noh, ronige aga kähku kaldale! Muidu anname tina! R. Parve
tina saama
lasust tabatud saama
♦ Kui veel sammu lähemale astud, saad tina!
tongis peaga {olema}
purjus olekus, joobes {olema}
♦ Tongis peaga räägib mõttetusi.
tuima peaga {olema}
õpitavat suure vaevaga omandama, raske taibuga {olema}
♦ cit Ta teadis mitut meest, kes külakoolis olid tema kõrval tuima peaga, aga rühkisid siiski edasi. M. Raud
→ halva peaga {olema}
tulise peaga {olema}
keevaline, tormakas {olema}; keevaliselt, tormakalt
♦ cit...leitnant, kes tulise peaga oli tormanud Vabadussõtta, autasuks saanud mõisasüdame, ordeneid ja rohkesti laene... A. Gailit
täis peaga {olema}
väga purjus, joobnud {olema}
♦ Ära täis peaga siia enam tule, ma ei taha sind näha.
♦ Istus täis peaga rooli taha ja tegi avarii.
vastu kukalt andma {äigama, tõmbama, virutama, ...}; mööda kukalt andma {äigama, virutama, tõmbama, ...}; üle kukla andma {äigama, tõmbama, virutama, ...} kõnek
tugevasti lööma, virutama, äigama
♦ Anti vastu kukalt ja visati uksest välja.
→ vastu kaela andma {äigama, tõmbama, virutama, ...}
viimast hinge tagant (takka) ära andma; kõike hinge tagant (takka) ära andma
kõike heldelt ära andma
♦ Annab oma helduse tõttu kas või viimase kopika hinge tagant ära.
visa hingega {olema}
sitke, vintske {olema}
♦ Visa hingega nagu kass.
õpeta nagu (kui) oma last aiateiba (aia äärde) sitale kõnek
kellelegi elementaarseid asju õpetama
♦ Kõigepealt kirjuta avaldus, siis võta juhataja allkiri ja alles siis mine direktori jutule.
♦ Õpeta sind nagu oma last aiateiba sitale.
üle rinna tõstma; üle rinna tõukama
liiga palju jooma või sööma
♦ Mees on ilmselt üle rinna tõstnud, et nii kudenud olemisega on.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |