[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

ei puis ega mais; ei puus ega maas
mitte kusagil
♦ cit Ta ei leidnud rahu ei puis ega mais. F.R. Kreutzwald

[kellelgi] {endal} on suu peas; [kellelgi] {endal} on lõuad peas
keegi on ise võimeline enda eest kostma, vajaduse korral ise midagi ütlema
♦ Tal endal suu peas, mis sa kogu aeg tema eest räägid!
♦ cit „Aitab!“ katkestas Mihkel Kusti laulu, „meistril omal suu peas. Tahab – laulab, ei taha – on vait..." A. Hint

kust tuul puhub {taipama, aru saama, ...}
asja tõelisest olemusest aru saama
♦ cit „Sa siis süüa ei tahagi?“ „Ma ei või lõhnagi kannatada,“ vastas Meelita, lootes, et ema juba ise taipab, kust poolt tuul puhub. E. Krusten
♦ cit Ah, vaat kust tuul puhub, meie Aaralt tahab naist võtta. M. Talvet (tlk)
♦ Nüüd ma tean kustpoolt tuul puhub. Sa oled armunud!

lihas ja luus olema
igiomane, sisse harjunud olema
♦ cit Eestis näikse arvamine lihas ja luus olevat, et poliitikat ainult vale ja pettusega saab ajada. E. Vilde
→ lihas ja veres olema

nagu (kui) tuli toores puus {vinduma}
kehv, vaevaline, vilets {olema}
♦ Nende kooselu oli nagu tuli toores puus.
♦ Vindun kui tuli toores puus, ei ela ega sure.

{nii} et suu vahutab (vahul) {peas} {rääkima, ...}
rohkesõnaliselt, bravuurselt {millestki rääkima, ...}
♦ Räägib nii et suu vahutab.
♦ cit... nüüd vahutas suu tänust ja kiitusest. L. Koidula

silmad on pärani {peas}; silmad ja suud on pärani {peas}; suud ja silmad (suud-silmad) on pärani {peas}
keegi on üllatunud, ehmunud, kohkunud; üllatunult, kohkunult
♦ Vahtis silmad pärani peas elevanti.
♦ cit Poisikestel silmad ja suud uudishimust pärani. R. Sirge
♦ cit Kuulas kogu pere, suud-silmad pärani. R. Roht

suud ja südant puhtaks rääkima; suud ja südant tühjaks rääkima
kõike avameelselt välja ütlema või ära rääkima
♦ cit Isegi kolikambris ei käinud ta enam suud ja südant puhtaks kirumas, vaid vaatas tardunud pilgul aknast välja... A. Uustulnd
→ suud puhtaks rääkima

suud puhtaks pühkima; mokka puhtaks pühkima; nokka puhtaks pühkima
millestki kasulikust, ihaldatavast, oodatust ilma jääma, kellestki või millestki vastutahtsi loobuma
♦ Jälle pühi suu preemiast puhtaks.
♦ Sellest tüdrukust pidi vanapoiss suu puhtaks pühkima.
♦ cit... et kui tema võtab Mäe Liisi, pühkigu suu Oru kohast puhtaks. A.H. Tammsaare

suud puhtaks rääkima; suud tühjaks rääkima
kõike avameelselt välja ütlema või ära rääkima
♦ Eks nad või napsiklaasi juures suud puhtaks rääkida.
♦ cit Mõlemal pärast kergem. P. Kuusberg
♦ cit Laskis kõigil volinikel suu tühjaks rääkida. J. Kärner

suu ja silmad (suud ja silmad, suud-silmad) {on} pärani {peas}; suu ja silmad (suud ja silmad, suud-silmad) {on} ammuli {peas}; suu ja silmad (suud ja silmad, suud-silmad) {on} laiali {peas}
imestusest, üllatusest, ehmatusest vms lahtise suu ja pärani silmadega
♦ No, mida sa seisad, suud-silmad pärani, kas pole enne sellist asja näinud või?
♦ Suud ja silmad laiali vahitakse uhkes saalis ringi.
♦ cit Ehmunud semud jäid istu – suud-silmad laiali/ ma õue, suud ja silmad ammuli. K. Ristikivi

suu jookseb {peas}
keegi aina räägib, lobiseb vahetpidamata
♦ Ei tema väsinud ega tüdinud, suu käis peas hommikust õhtuni.

suu käib {peas}
1. keegi sööb vahetpidamata
♦ Laste suud käivad hommikust õhtuni, enam ei jaksa nii palju toitu osta.
2. keegi lobiseb vahetpidamata
♦ Päev otsa suu käib, mu kõrvad jooksevad juba virtsavett.

suu {on} ammuli {peas}; suu {on} pärani {peas}
lahtise suuga; äärmiselt imestunult, jahmunult, üllatunult
♦ Vahib suu ammuli peas, mis juhtus.
→ ammuli suuga (sui)