[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

ega hullu tea; mine {sa} hullu tea
vahest tõepoolest, järsku siiski, pole võimatu
♦ Mine hullu tea, võtab kätte ja hakkabki maja ehitama.
♦ Ega hullu tea, jätabki viimaks naise ja lapsed maha.

ei hea (heaga) ega kurjaga
mitte kuidagi, mitte mingite vahenditega
♦ Poisist ei saadud jagu ei heaga ega kurjaga.

ei tea jumalgi taevas
mitte keegi ei tea, pole teada
♦ Kuidas kõik neil segastel aegadel edasi pidi minema, ei teadnud küll jumalgi taevas.

ei tea, kuhu {oma} silmi (silmad) panna; pole, kuhu {oma} silmi (silmad) panna
ei tea, mida häbi pärast teha, ette võtta
♦ cit Nüüd läks Oskar üleni punaseks ja ei teadnud, kuhu oma silmad panna... A.H. Tammsaare

ei tea mis; ei tea kui
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Sinul on ikka vaja ei tea mis toredust taga ajada.
♦ cit Asutas omale töökoja, pidi ei tea mis ära tegema. A.H. Tammsaare
→ mine tea mis {kes, kui, kus, mida, ...}

ei tea pooli asjugi
ei tea millestki mitte midagi
♦ Sa ei tea pooli asjugi, ole parem vait.

ei tea pooli pudrunõusid kõnek

→ ei tea pooli asjugi

ei tea puid ega maid
kellelgi puuduvad teadmised, keegi ei tea midagi
♦ Ise ei tea sellest asjast puid ega maid, aga kipub targutama.

[kellestki-millestki] ei tea undki näha
kellestki või millestki võib ainult unistada, miski on kättesaamatu
♦ cit On taeva ja maa vahel palju asju, millest meie koolitarkus ei tea undki näha. K.A. Hindrey
→ võib ainult und näha

{endale} tuhka pealaele raputama; {endale} tuhka pea peale (pähe) raputama
sügavalt kahetsema
♦ cit Tulevad... järelhüüded ja viimaks hakka enesekriitika korras iseendalegi puuduste pärast tuhka pähe raputama. M. Rebane
♦ cit Kas poleks ta pidanud põgenema, ennast karistama, paastuma ja tuhka pealaele raputama? K. Ristikivi

endast ei tea mis (mida) arvama; endast palju arvama
endast väga heal arvamusel olema
♦ Talle kuluks nina pihta anda, arvab endast ei tea mis.
♦ Arvab endast liiga palju.
♦ Ei võtnud pakutud kohta vastu.

hea- ja kurjatundmise puu
eetiline mõõdupuu, kriteerium
♦ cit Hea- ja kurjatundmise puu on olnud alati tema (kuradi) sümbol. F. Tuglas
♦ Sees põles uudishimu või teadmishimu, aga hea- ja kurjatundmise puu poole ei tohtinud vaadatagi.
♦ cit Olid olemas keelud, hoiatused, patt. J. Semper
♦ cit Sellepärast (et muusikalisel kujundil) on muusikas hea- ja kurjatundmise puu viljad kõrgemal kui muudes kunstiliikides. V. Ojakäär
♦ cit Sest kes muu see madu siis ikka oli, kes Eevat hea ja kurja tundmise puust sööma meelitas, kui mitte kurivaim. H. Sepamaa (tlk)

hea ja parem; hea-parem
1. maitsev suupiste, toit, söögi- või joogipoolis
♦ Süüa oli head ja paremat.
♦ Pühade ajal valmistati head ja paremat.
2. üht-teist, nii mõndagi (harilikult midagi negatiivset)
♦ cit Mall oli enda kohta küll head ja paremat kuulnud, aga see oli kõigest kõige hullem. A.H. Tammsaare
♦ Ja kui siis ei olnud nii, nagu tema tahtis, tõusis suur pahandus ja tüli.
♦ cit Brigadir kuulis siis head ja paremat. E. Maasik

hea käega {olema}
juhuslikes valikutes edukas {olema}
♦ Ta on hea käega: kõik, mis ta mulda pistab, hakkab jõudsasti kasvama.
♦ Ma olen hea käega, peaaegu alati tõmban täisloosi.
→ õnneliku käega {olema}

hea küll; heakene küll
kinnitust, nõusolekut, mööndust väljendav ütlus, olgu nii, olgu pealegi
♦ Hea küll, mine siis pealegi. „Hea küll, hea küll,“ oli mees kohe nõus.
♦ cit Heakene küll, mõtlen – aga millest see lõbus tuju. O. Luts
♦ cit Sa käsutasid mehed homseks tööle? Heakene küll, teie enda teha. O. Tooming

hea maitsta laskma
meeleldi, hea isuga, isukalt sööma või jooma
♦ Laske söögil, supil, kookidel hea maitsta.
♦ cit Kogu hiirtevägi laskis hea maitsta esimese sordi vasikalihal. J. Rannap

hea meel, et hing sees
vastus pärimisele hea tuju kohta
♦ Miks sul nii hea tuju on? – Hea meel, et hing sees.

hea mehe poolest
ainult abivalmidusest, heast tahtmisest, tasuta
♦ Aitab kõiki hea mehe poolest.
♦ cit Maailmas ei tehta midagi niisama hea mehe poolest. R. Sirge

hea ninaga {olema}
hea vaistuga, taiplik {olema}
♦ Ta on igavesti hea ninaga ärimees.
♦ Ta on hea ninaga, küll ta selle asja järele uurib.

hea peaga {olema}
taiplik, hea mäluga, eriti õpivõimeline {olema}
♦ Tal on nii hea pea, et kõik jääb tunnis meelde.
♦ Kodus ta ei õpi üldse.
♦ Tütrel on hea pea, teda tuleb tingimata edasi koolitada.
♦ Poisil ei ole kuigi hea pea, ta peab küllaltki palju õppima, et klassist klassi jõuda.

hea pilguga vaatama [kellelegi-millelegi, kellegi-millegi peale]; hea silmaga vaatama [kellelegi-millelegi, kellegi-millegi peale]
kellessegi või millessegi heatahtlikult, sõbralikult suhtuma
♦ Niisugustele nahavedajatele keegi juba hea silmaga ei vaata.
♦ Kaaslased ei vaata tema peale kuigi hea pilguga, sest ta ta pole aus.

hea seisma
millegi või kellegi eest hoolitsema, midagi millegi nimel ette võtma
♦ cit Noorte ajaleht ei võinud olla karikatuurideta, ja Gori seisis hea selle eest, et neid seal ilmuks. A. Vaarandi

hea suuvärgiga {olema}; hea lõuavärgiga {olema}
kõneosav, hea jutuga {olema}
♦ Sellist tööd saab teha ainult hea suuvärgiga inimene.
♦ Tema oma hea lõuavärgiga kaupleb kõik asjad välja.
♦ Peab ikka hea suuvärgiga olema, et ekspromt selline kõne maha pidada.

hea südamega {olema}; kuldse südamega {olema}
heatahtlik, vastutulelik, abivalmis {olema}
♦ See kuldse südamega naine võttis sõja ajal kasvatada kaks orvuks jäänud last.
♦ Ta aitas kõiki, jättis kas või oma töö tegemata.
♦ Nii hea südamega meest kohtab harva.

{hea} tükk (tüki) maad
tublisti, märgatavalt, hulga, tunduvalt {parem, halvem, ...}
♦ cit Kusti meel läks tükk maad kergemaks. R. Sirge
♦ cit Tulin sinna (koju) muidugi tükk maad teistsugusemana tagasi: jalad olid võõra laua all olnud... A. Kitzberg
♦ Elu on nüüd tükk maad kergem.

hea usu peale
kellelegi või millelegi lootes, kedagi usaldades
♦ Igapäevases elus ei saa midagi vastu võtta lihtsalt hea usu peale.
♦ cit Vähemalt teie võtate neid hea usu peale, uurimata, kas nad on puhtast kullast. H. Heinoja
→ heas usus

hea vaim
kaitsja, toetaja, abistaja
♦ cit Marta on tema hea vaim, annab alati võlgu, kui häda käes. L. Promet
♦ cit Kas viimaks Renaata Aleksandrovna pole see hea vaim, kes nõnda kaua haua eest on hoolitsenud? E. Rängel

hea õnne peale
kokkusattumisele, õnnelikule juhusele lootes
♦ Juhtis kaatrit hea õnne peale, sest kompassi polnud.
♦ Maapoiss tuli hea õnne peale linna ja jäigi sinna.
♦ cit... kirjutas Kreutzwald hea õnne peale ühe kooliõpetaja aadressil ja Veske sai kirja kätte. R. Põldmäe
♦ Läks hea õnne peale raudteejaama ja saigi rongi peale.

kaine pea
1. mitte purjusolek, mitte joobesolek
♦ Huvitav, mida ta sellest loost kaine peaga arvab.
♦ Tuli koju mitte just kaine peaga.
2. arukus, kainus ja julgus
♦ Soomlaste olümpiavõit ajas põhjamaalaste kained pead siiski pisut segi.
♦ Teada, et ta on kaine peaga inimene, vaevalt ta seekordki arutult toimis.
♦ Tema kainet pead austatakse.

kaks karva kolmes reas
väga hõredad juuksed
♦ Olen alles kolmekümnene, aga kaks karva kolmes reas, hakka või parukat kandma.

katus on pea kohal
kellelgi on oma peavari, ulualune, kellelgi on, kus elada
♦ Nüüd oli meil lõpuks kõigi raskuste kiuste katus pea kohal.
♦ Ei tea, kuidas edasi elada.
♦ Pole tööd ega katust pea kohal.

kus [kellegi] pea oli (on); kus [kellegi] kolu oli (on)
laitev, hurjutav ütlus, kui keegi on midagi unustanud
♦ Kus ta pea oli, et kõike teades ometi sellise otsuse laskis vastu võtta!
♦ cit Õigus, kus mu pea oli, üheksakümmend seitse pidi see number olema, mida mina otsin. P. Viiding

kõrvu pea alla panema
ära surema
♦ Vanamees oli juba ammu tõbine, nüüd pani kõrvad pea alla.
♦ cit... pole kuulda olnud, et siitkandis keegi oleks parajasti kõrvu pea alla panemas. A. Hint
♦ cit Koeramamma on oma kõrvad pea alla pannud. A.H. Tammsaare

käppi pea alla panema
ära surema
♦ cit Mind matke ka ookeani, kui peaksin käpad pea alla panema – merel kogu eluaeg oldud. H. Sergo
♦ Pane aga, jah, käpad pea alla, siis pole enam muret ega midagi.
→ kõrvu pea alla panema

külm pea
arukas, kaine ja julge inimene; arukus, kainus ja julgus
♦ Raskes olukorras on alati tarvis läinud külmi päid.

laastupadi on pea all
keegi on surnud
♦ Mure ja hool kaob siis, kui laastupadi pea all.

laastupatja pea alla saama
ära surema

mine {sa, tont, kurat, pagan, tühi, ...} tea
1. vahest tõepoolest, järsku siiski, väga võimalik, kahtlust, nõutust, kahevahelolekut märkiv väljend
♦ Seekord ei näi asi kombesse minevat, või mine sa tea.
♦ Mine sa tea, äkki ostabki suvila ära.
♦ cit Mine sa tea, mõni seljataga ehk näitab näpuga... O. Tooming
♦ Mine tont tea, äkki on tal õiguski?
2. ei tea, pole aimu
♦ Heinad tuleb kohe ära vedada, mine kurat tea, mis ilm teeb.
♦ cit Mine kurat tea seda Lillet, mis ta ette võib võtta. E. Maasik
♦ cit Mine sa tea, mis mõne inimese sees käärib. R. Vellend
♦ cit Siin inimesi tuleb ja läheb... mine sa kõiki tea või tunne... R. Sirge
♦ Mine tea, mis tüüp ta on.

mine tea mis {kes, kui, kus, mida, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Mine tea kui rikast meest sa ikkagi ei saa.
♦ cit Siin on elanud nõukogudeaegne linnapea ja veel mine tea mis tähtsad tegelased. J. Madarik
♦ cit Ei olnudki tea mis suur loom, aga – me olime suured võidumehed. A. Kitzberg
♦ Lubas mine tea mis asju kõike teha.
♦ Tuli väärikalt käituda, muidu hakatakse veel mine tea mida mõtlema.

mis hea pärast
miks, mis põhjusel
♦ Mis hea pärast ma peaksin tema ees vabandama?

nagu (kui) sea seljas sadul
täiesti sobimatu, ebasobiv, kõlbmatu
♦ Need lõbustused sobivad mulle nagu sea selga sadul.
♦ Vaat oleks tükk, kui tõepoolest saaks kindraliks!
♦ cit Vaat, kellele sobib kindral nagu sea selga sadul. J. Ansip

nagu (kui) sea songermaa
segamini, ülestuhnitud, läbituhnitud, segamini pööratud
♦ cit Vaata, et põllust sea songermaad ei tee. O. Kool

nagu (kui) sea sõrad; nagu (kui) sea jalad
mustad, räpased
♦ Jalad on mustad nagu sea sõrad.

nagu (kui) sõdurid reas
sirges reas
♦ Haned läksid nagu sõdurid reas jõe poole.

{nii} et [kes] ei tea, kui vana ta on
väga tugevasti
♦ Võttis mu nii läbi, et ma ei tea, kui vana ma olen.
♦ Saab mu käest nii, et ei tea kui vana ta on.

{nii} et pea aurab {otsas}; {nii} et pea suitseb {otsas}
pingsalt, kogu jõudu rakendades, tugevasti, tublisti (füüsilist või vaimset tööd tegema)
♦ Lõhub tööd teha, nii et pea aurab otsas.
♦ cit Uuritakse, et pead auravad, aga kätte ei saa, mis keel see on. E. Vilde
♦ cit Ja vaene inimene muudkui rehkenda, nii et pea suitseb! F. Tuglas

{nii} et pea märg {otsas}
pingsalt, kogu jõudu rakendades, tugevasti, tublisti (füüsilist või vaimset tööd tegema)
♦ Vehib tööd teha, nii et pea märg otsas.
→ {nii} et pea aurab {otsas}

{nii} et pea paks {otsas}; {nii} et pea paistes {otsas}
pingsalt, tugevasti, tublisti (vaimselt pingutama)
♦ cit Istusin (lugedes) ligemale nädala, nii et pea oli paks otsas. E. Lukats
♦ Mõtlesin, nii et pea paistes, mida oleks õigem teha.

niisama hea kui
sama, võrdne millegagi, seesama mis
♦ cit 25-aastane sõduriteenistus oli niisama hea kui surm. Ü. Tedre
♦ Nii väike toetus on niisama hea kui mitte midagi.

niisugune, et ajab sea püsti; niisugune, et puhub sea püsti
väga tugev (tuule kohta)
♦ Mere ääres on niisugune tuul, et puhub sea püsti.

närvid ei pea vastu
keegi ärritub, kaotab psüühilise tasakaalu, enesevalitsuse
♦ cit Nüüd ei pidanud madam Polli närvid enam vastu: ta vajus toolile kokku ja hakkas nuuksuma. A.H. Tammsaare
→ närvid ütlevad üles

[kellelgi] on halb pea; [kellelgi] on sant pea
keegi omandab õpitavat suure vaevaga, on raske taibuga
♦ Teda ei saanud keskkooli panna, tal on nii halb pea.
♦ Katsugu parem mõni amet kutsekoolis kätte saada.

[kellelgi] on hea käsi
keegi on mingis tegevuses edukas
♦ Teema valikul oli tal hea käsi olnud.
♦ cit Istutajatel oli tõepoolest hea käsi olnud – mis mulda pisteti, see pungi ajama hakkas. H. Väli
♦ Ma tõmban alati hea loosi, mul on hea käsi.

[kellelgi] on hea nina; [kellelgi] on terav nina; [kellelgi] on peenike nina
keegi on hea vaistuga, keegi tunneb ära, kui kusagil on midagi teoksil
♦ cit Oi, oi, nendel ärimeestel on teravad ninad teiste ärisaladusi üles nuuskima. J. Mändmets
♦ cit Meie meestel on ... hea nina... vähemalt sääraste asjade suhtes. A. Jakobson

[kellelgi] on hea pea; [kellelgi] on tark pea
keegi omandab õpitavat kergesti, vaevata, keegi taipab kiiresti
♦ Tal on hea pea, eriti keelte peale.

[kellelgi] on hea suuvärk; [kellelgi] on hea lõuavärk
keegi on kõneosav, hea jutuga
♦ cit Tal oli tõesti hea suuvärk, temast võiks saada kaupmees. K. Ristikivi

[kellelgi] on hea süda; [kellelgi] on kuldne süda
keegi on väga heatahtlik, kaastundlik, abivalmis
♦ Tal on kuldne süda ja lahke meel.

[kellelgi] on kinnine pea
keegi omandab uusi teadmisi väga vaevaliselt
♦ Poisil on kinnine pea, aga ta on väga hoolikas ja läheb klassist klassi.

[kellelgi] on kõva pea
keegi omandab õpitavat suure vaevaga, on raske taibuga
♦ cit Mis on kõigest õpetamisest kasu, kui mul on kõva pea. K. Ristikivi
→ on halb pea

[kellelgi] on lahtine pea
keegi omandab õpitavat kergesti, vaevata, keegi taipab kiiresti
♦ Klassi priimus polnud mitte ainult usin, vaid tal oli ka lahtine pea.
→ on hea pea

[kellelgi] on pea otsas
keegi on taiplik, nutikas, kiire arusaamisega, kellelgi on taipu, arusaamist
♦ Poisil on selline pea otsas, et temast saab ükskord kindlasti suur mees.
♦ cit „Kuule, Andres,“ ütles Tiit, „ega see halb asi oleks, kui Indrek kirjutaja juurde läheks. Poisil on pea otsas, nii et las aga läheb.“ A.H. Tammsaare

[keegi] on pea peale kukkunud
keegi ei ole täie aruga, keegi on peast segane
♦ Ega ma pea peale kukkunud ei ole, et seda tegema hakkan!
♦ cit Sõber näis tõesti olevat veidi pea peale kukkunud. R. Roht
♦ cit „Ta nõuab parunitele maa eest tasu maksmist. Tõesti, ta on pea peale kukkunud,“ ümisesin poolvaljult. A. Lombak

[kellelgi] on pea sakkis
keegi on joobnud, ebakaine, purjus
♦ Pea on sakkis ja tuju halb.

[kellelgi] on pea õigel kohal (õige koha peal); [kellelgi] on pea õigel paigal (õige paiga peal)
keegi on taiplik, nutikas, kiire arusaamisega, kellelgi on taipu, arusaamist
♦ Kui pea on õigel kohal, siis selliseid asju ei juhtu.
→ on pea otsas

[kellelgi] on selge pea; [kellelgi] on klaar pea
1. keegi omandab õpitavat kergesti, vaevata, keegi taipab kiiresti
→ on hea pea
2. keegi on kaine, ei ole purjus
♦ Mu pea on täiesti selge, kuigi olen veini joonud.

[kellelgi] on terane pea

→ on hea pea

[kellelgi] on tuim pea
keegi omandab õpitavat suure vaevaga, on raske taibuga
♦ Tal on nii tuim pea, et õppijat temast küll ei tule.
→ on halb pea

pea ees tormama
mõtlematult, kaalutlematult, uisapäisa tegutsema
♦ Kui pea ees tormata, siis läheb asi untsu, see on nüüd küll kindel.

pea ei kanna
keegi jääb kergesti purju
♦ Mis sa jood, kui pea ei kanna!
♦ Nii kanget jooki minu pea ei kanna.

pea ei pea kinni
keegi on kerge unustama, ei pea midagi meeles, on halva mäluga
♦ cit Ennist unustas näe – vana pea ei pea kinni – teemajast paberosse ligi võtmast. R. Vaidlo

pea ei võta {kinni}; mõistus ei võta {kinni}
keegi ei saa aru, ei taipa, ei ole arukas
♦ cit Ta tahtis küll paremini õppida, aga pea ei võtnud. H. Mänd
♦ cit Rumalad inimesed ei saa sellest aru, pea ei võta kinni. O. Tooming

pea jagab
keegi on taiplik, hea arusaamisega, kellelgi on taipu, arusaamist
♦ cit Küll juba Volt oleks osanud puhast teha! Tema pea jagas. L. Vaher
♦ cit Sest ajast, kui Toivo meie juurde tuli, on töö poole huvitavamaks läinud. See tuleb sellest, et ta pea jagab. L. Kahas

pea jagab nagu koorelahutaja
keegi on väga taibukas, nutikas, kiire taibuga
♦ Tema juba hätta ei jää, tema pea jagab igas olukorras nagu koorelahutaja.

pea jagu lühemaks tegema
1. hukkama, surmama, surma saatma, maha lööma
♦ cit Vaenulised sõjaväed olid... väljasaadetud sõnumiviijad kinni püüdnud ning peajao lühemaks teinud. A. Saal
♦ Allilma tegelased õiendavad arveid lihsalt – teevad pea jagu lühemaks ja kogu lugu.
2. rängalt karistama
♦ Seda ta sulle ei kingi, teeb su pigem pea jao lühemaks.

pea jagu üle olema
kellestki võimetelt, oskustelt vms tunduvalt üle olema
♦ See luuletaja on kõigist kaasaegsetest pea jagu üle.
♦ Tema oskused ja võimed on teiste omadest pea jagu üle.

pea kohal rippuma
kedagi pidevalt ohustama, ohuna ähvardama
♦ Oht tabatud saada rippus kõik need päevad põgeniku pea kohal.

pea käib ringi; pea käib ümber
1. haigusliku seisundi, kõrguse tõttu keegi tunneb peas erilist pöörlemistunnet
♦ cit „Siis polnud haigust ega surma meil ega teiseperel,“ seletas Liisi. „Ainult pead valutasid vahel ja käisid ümber..." A.H. Tammsaare
2. ülehinnates oma võimeid kaotab keegi reaalsustaju, joobub millestki
♦ Noore sportlase pea käib suurtest edusammudest ringi.
♦ cit Nad polnud suutnud seda, mida nad olid lugenud, põhjalikult läbi seedida... ja nüüd hakkas neil pea suurest, kuid alles toorest tarkusest ringi käima... A. Hint

pea lõikab
keegi on taiplik, hea arusaamisega, kellelgi on taipu, arusaamist
♦ cit Liki: Mis pagana etteheiteid te mulle teete? Ah? Mina süüdi, et teil õigel ajal pea ei lõika! Tore küll... A. Liives
♦ cit „Tead,“ jätkas Mariina avameelsushoos, „koolis mu pea täitsa lõikas.“ H. Luik
→ pea jagab

pea läheb kirjuks
keegi jääb segavatest, eksitavatest, erutavatest mõtetest nõutuks, satub segadusse; keegi jääb purju
♦ Mõtles ja mõtles, kuni pea lõpuks hoopis kirjuks läks.
→ pea läheb segamini (segi)

[kellelgi, kellegi] pea läheb segamini (segi)
1. keegi jääb segavatest, eksitavatest, erutavatest mõtetest nõutuks, satub segadusse
♦ cit Villem litsus käe suu ette ja teise otsaesise peale, kartes, et... pea ärevuse pärast segi läheb. M. Metsanurk
♦ cit Vaidlustes vähem vilunuil läks sellest (ülitarkusest) pea segi. A. Kaal
2. keegi jääb purju
♦ Pea on veinist päris segamini läinud.

pea on aganaid täis; pea on kõlusid täis; pea on saepuru täis; pea on takku täis
keegi on rumal, taibutu, ei suuda mõelda
♦ Mis nõu sa sealt kuuled, selle mehe pea on teadagi aganaid täis.
♦ cit Ta pää on takku täis, sinna ei lähe midagi sisse. J. V. Jannsen
♦ cit Ja mõne pää on kõlusid täis,/ Ning mõnel on süda liiga tühi või täis... A. Haava

pea on hõre
keegi on kerge unustama, ei pea midagi meeles
♦ Kui su pea nii hõre on, eks märgi siis endale üles, mis tarvis.

pea on kirju {otsas}
keegi on segavatest, eksitavatest, erutavatest mõtetest nõutu, segaduses; keegi on purjus
♦ Ma ei taipa enam midagi, pea on täiesti kirju.
♦ Pea on õllest kirju.
→ pea on segane (segi) {otsas}

pea on kuklas
keegi on uhke, julge, reibas
♦ Sai ametikõrgendust ja kohe on pea kuklas.
♦ Läks pea kuklas ja ei vaadanud meie poolegi.
→ pea on püsti

pea on laiali {otsas}
keegi on hajameelne, ei pane tähele, ei näe, ei mõtle
♦ Tormab terve päeva, pea laiali otsas, mööda poode.
♦ See on juba tema mood, pea laiali läbi elu tormata.
♦ Ma olin sel ajal igavene tuisupea.
♦ cit Jooksin ringi, pea laiali otsas. M. Möldre

pea on maas
keegi on julguse kaotanud, keegi norutab, on löödud, masendatud
♦ cit Jüri seisab, pea maas, ... mossis nägu õhetab häbist ja pahameelest... J. Piik
→ pea on norgus (norus)

pea on nagu (kui) sõel; pea on nagu (kui) sõelapõhi
keegi on kerge unustama, keegi ei pea midagi meeles
♦ Tema pea on küll nagu sõelapõhi, alles eile rääkisime nendest asjadest, aga juba täna ei mäleta enam midagi.
♦ Vanainimese pea on kui sõelapõhi, unustab kõik asjad ära.

pea on norgus (norus)
keegi on julguse kaotanud, keegi norutab, on löödud, masendatud
♦ Istub, pea norus.
♦ Miks sul pea nii norus on? Kas juhtus midagi?

pea on pulki täis
keegi on eksitavaist, erutavaist, ärevaist mõtetest haaratud, segaduses
♦ Pea on pulki täis, ei oska kuskilt otsast peale hakata.

pea on purjus
keegi on joobnud, purjus
♦ Kui pea on purjus, ära tiku asju ajama.

pea on püsti
keegi on uhke, julge, reibas
♦ cit Ja ametnikud läksid kiitusest uhkeks, hakkasid pea püsti ringi käima. R. Sirge

pea on raske
keegi tunneb vaimsest tööst, joodud alkoholist peas raskust
♦ Pea oli raske joodud viinast ja väsimusest.

pea on segane (segi) {otsas}
1. keegi on segavatest, eksitavatest, erutavatest mõtetest nõutu, segaduses
♦ Pea on nii segane otsas, et ei suuda üldse mõelda.
2. keegi on purjus
♦ Pea on joodud õllest, veinist päris segane.

pea on seljas
keegi on uhke, julge, reibas
♦ Sai vist kiita, et pea seljas ringi käib.
♦ cit „Näha kohe, et peremees! Pea seljas – ei mahu enam üle läve astuma!“ naljatas Mari. M. Metsanurk
→ pea on püsti

pea on soe
keegi on purjus
♦ Sellest veinitilgast nüüd küll pea soe ei saa olla.
♦ cit Tõntsu saunas elas ju va ühe silmaga Ott, vana soldat, kes kogu valla vene keeli läbi sõimas, kui pea oli soe. E. Vilde

pea on sume
keegi on kergelt purjus, kerges joobes
♦ Tal täna jutt jookseb, vist on pea pisut sume.

[kellegi] pea peale langema {tulema, ...}
kellegi süüks langema, kellegi vastutada, kanda jääma
♦ cit... kahetses kibedalt, et oli täna puudunud ega saanud võtta öise seikluse tagajärgi ainult oma pea peale. E. Tennov

pea peale pöörama; pea peale keerama
1. segi paiskama
♦ Selline hinnatõus võib tavalise inimese elu pea peale pöörata.
♦ cit Sõda pöörab ka Tallinnas elu ja inimeste vahekorrad pea peale. P. Kuusberg
2. moonutama
♦ cit „Ära pööra minu sõnu pea peale,“ vastas Karin ägestudes. A.H. Tammsaare

[kellegi] pea peal olema {lasuma, ...}
kellegi süü olema, kellegi vastutada, kanda olema
♦ cit See mees seal on mõrtsukas; tema pea peal on kahekordne mõrtsukasüü. A. Saal

pea pööritab

→ pea käib ringi

peast läbi käima (sähvama, sähvatama, vilksama, vilksatama); läbi pea käima (sähvama, sähvatama, vilksama, vilksatama)
äkki meenuma, äkki, järsku mingile mõttele tulema
♦ cit „See on siis nüüd see Kentuki lõvi,“ käis Arno peast läbi. O. Luts
♦ Peast jõudis veel läbi vilksatada, et ega kokkupõrkest enam ei pääse.
♦ Läbi pea käis mõte – hunt!

pea töötab
keegi on taibukas, arukas, oskab mõelda, on hea arusaamisega
♦ cit Pea ei töötanud, ja mõtted olid nagu kuhugi tühjusse kadunud. Eessaare Aadu
♦ cit Sander oli nutikas mees, pea aina töötas. O. Tooming
♦ Mehe pea aiva töötas, kuidas oma elujärge parandada.
♦ Ta pea töötas igas olukorras.
♦ Kui pea ei tööta, siis mine labidameheks.

pea võtab
keegi on taiplik, hea arusaamisega, kellelgi on taipu, arusaamist
♦ Ta ei jõudnud koolis edasi, pea ei võtnud.
♦ Minu pea ei võta seda elektriasjandust.
→ pea jagab

[kellelgi, kellegi] pidurid ei pea; [kellelgi, kellegi] pidurid ei tööta
keegi on oma tunnetes talitsematu, tasakaalutu
♦ Ta ärritub väga kergesti iga tühja asja pärast.
♦ Nähtavasti pidurid hästi ei pea.

sea moodi; seamoodi vulg
1. väga palju, rohkesti
♦ Tööd oli talus suvel sea moodi.
♦ Teeme, mis tahame, vabadust on sea moodi.
2. tugevasti
♦ Vihastas sea moodi.
♦ Jõi ennast sea moodi täis.
3. ilma söögialuse napsuta
♦ Kuidas me siis seamoodi sööma hakkame. Kalla klaasid täis.

selge pea
tark, kainelt mõtlev inimene
♦ Ootan vastust selgetelt peadelt.
♦ Vaatame, mis selged pead selle kohta ütlevad.

tark pea; targem pea
arukas, tark inimene
♦ cit Viimaks otsustas Elsa nõu küsida targematelt peadelt. E. Rannet
♦ cit Teod olgu ettenägelikult läbi kaalutud, ja see nõuab tarku päid. E. Rängel

tuliseid süsi oma pea peale koguma; tuliseid süsi oma pealaele koguma
kellegi viha, kättemaksu enda peale tõmbama, kelleski enda vastu viha, pahameelt kasvatama
♦ cit Reet ei taha oma pealaele tuliseid süsi koguda, ta teab, et hea läbisaamise huvides on ta kohus appi tõtata. M. Nurme
♦ cit „Tootsikene, Tootsikene, sina kogud tuliseid süsi oma pea peale,“ lisas kooliõpetaja omalt poolt juurde. O. Luts

valgustatud pea
tark, haritud inimene
♦ cit... kõik prantsuse valgustatud pead, s.t. kõik need, kes olid vabanenud kiriku dogmadest ja tahtsid maailma seletada. A. Aspel
♦ cit... hakkasid Nõmmepalu valgustatud pead kukalt sügama. E. Maasik

üks ei vea teist üle õrre; üks ei vea teist üle õlekõrre
ühesugused, sarnased, üks ei ole parem ega halvem kui teine

üle pea ja kaela; üle pea ja üle kaela
1. tormates, tormakalt, kiiresti
♦ Vaenlane sunniti üle pea ja kaela põgenema.
2. läbimõtlematult, läbikaalumatult, kiirustamisi
♦ Need üle pea ja kaela tehtud otsused ei kõlba kuhugi.
3. täielikult, jäägitult hõivatud
♦ cit... üle pea ja kaela oma töö ja majapidamismuredega koormatud, polnud ta varemgi suuremat hoolinud üldisist asjust. R. Sirge
4. üleni millegagi koos
♦ cit Ei kulunud tundigi, kui Kersti, üle pea ja kaela lumine, pooletoobisega tagasi jõudis. H. Sergo

üle pea kasvama
1. kellegi kontrollile, suunamisele, käsule enam mitte alluma, kellelegi kuuletumast lakkama
♦ cit Tüdruk on meil üle pea kasvanud, mõtles Taniel sagedasti murega. M. Metsanurk
2. kelleski võimust võtma või saama, kedagi enda alla matma või lämmatama
♦ Töö, elumured kasvavad üle pea.
♦ cit Tekkis töövõlga, kohustused kippusid tal üle pea kasvama. E. Vilde

üle pea olema
1. väga palju olema (tööd, kohustusi vms)
♦ cit Hooaja lõppemise eel oli Hugol tööd, kohustusi ja askeldusi niivõrd üle pea, et ta vaid harva suutis näpistada mõne vaba hetke. O. Tooming
2. [milleski] millegagi täielikult, jäägitult hõivatud, millessegi täielikult süvenenud
♦ Ta on üle pea töös, mõtteis.

üle pea võlgades olema
suurtes võlgades olema
♦ Ettevõte oli üle pea võlgades, nähtavasti polnud pankrotist pääsu.