[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

[millelgi] ei ole (pole) saba ega sarvi
miski on rumal, mõttetu
♦ Su jutul pole saba ega sarvi.

enne kui [keegi] jõudis kolmegi lugeda; enne kui [keegi] sai kolmegi lugeda
väga kiiresti, kärmesti, enne, kui keegi jõudis reageerida
♦ cit Aga enne kui keegi kolme sai lugeda, oli uks lahti, poiss toast väljas ja uks jälle kinni. E. Särgava

enne kui [keegi] jõudis nohki ütelda; enne kui [keegi] sai nohki ütelda
väga kiiresti, kärmesti, enne, kui keegi jõudis reageerida
♦ Enne kui keegi nohki sai öelda, haaras kajakas taldrikult viineri ja oli läinud.

kerkib nagu (kui) soe sai
keegi kosub, võtab kiiresti kaalus juurde
♦ Pole mingi ime, et ta aina paksemaks läheb, sellise toidu peal kerkib igaüks nagu soe sai.

nagu (kui) soojad saiad minema; nagu (kui) soe sai minema
kiiresti müübima
♦ Raamat läks nagu soe sai.
♦ Või oli ilus, perenaine peab parajat hinda ja pütid lähevad kui soojad saiad.

pood kinni ja mitte üks sai; pood kinni ja mitte üks nael saia enam
andmisel, jaotamisel, teenindamisel vms on lõpp, see jääb katki, pooleli
♦ Pood kinni ja mitte üks sai. Kõik! Lõpp!

ring on täis; ring sai täis
1. mingi asi kordub taas
♦ cit Ring on täis... Tulin sinu käest jälle mõneks ajaks peavarju paluma. E. Rannet
♦ cit „Tabamata ime“ tõlkimise ring sai täis: H. Rantanen võttis töö uuesti enda peale. A. Nagelmaa
2. veel üks aasta on mööda läinud
♦ Kevadel katavad vana tamme uued lehed. Veel üks ring on täis saanud.

sarvi kokku lööma
kellegagi tülitsema, riidu minema, kellelegi vastu hakkama
♦ Löö aga jah selle mehega sarved kokku, küll siis näed, mis sust järele jääb.
→ sarvi kokku panema

sarvi kokku panema; sarvi vastamisi panema
kellegagi tülitsema, riidu minema, kellelegi vastu hakkama
♦ cit Algusest peale oli ta (Pearu) paika otsinud, kus saaks Andresega sarved kokku panna, aga nüüd pidi ta tema karjapoisiga soos hundiratast lööma. A.H. Tammsaare

sarvi maha jooksma
nooruse uljust, tormakust minetama, elukogemusi saades mõistlikumaks muutuma (enamasti mehe kohta)
♦ Noor mees, sarved alles maha jooksmata.
♦ Ega ta enam poisike pole, sarved juba ammu maha joostud.
♦ cit Kui mehel sarved maha joostud, on elult ka midagi õpitud ja teda võib hinnata enamaks kui mõnd vagurat tossikest. E. Tennov

sarvi näitama
vastu hakkama, mitte kuuletuma
♦ cit Mis kord see's on, kui iga molkus hakkab oma sarvi näitama. A. Jakobson

sarvi proovima
kellegagi tülitsema, riidu minema, kellelegi vastu hakkama
♦ cit Tülli läksid või? Saad maitsta, saad maitsta, mis tähendab ülemustega sarvi proovida. V. Ilus
→ sarvi kokku panema

sarvi {pähe} saama
abielumehena petetud saama
♦ Sarved saanud mees.
♦ Sedaviisi sai ta oma esimesed sarved.

sarvi {pähe} tegema; sarvi {pähe} panema; sarvi {pähe} seadma
abielumeest petma, abielumehele truudust murdma
♦ cit Härgi Olümposele ei lasta, seal võitlevad ainult need mehed, kellele naised veel sarvi ei ole pannud. H. Raudsepp
♦ Naine oli oma mehele sarved teinud.2

sarvi püsti ajama; sarvi õieli ajama
kaklema kippuma
♦ Kui midagi ei meeldi, kohe ajab sarved püsti.

sarvi seina lööma; sarvi seina panema; sarvi seina viskama
mitte midagi tegema, laisklema, logelema
♦ Tal ei maksa mitte midagi mitmeks päevaks sarvi seina lüüa, las teised rügavad.

sarvi soojaks saama
kergelt purju jääma
♦ Ta armastas ikka mõnikord napsu võtta ja kui sarved soojaks sai, siis ei osanud enam suud pidada.

sarvi soojaks võtma
end kergelt purju jooma
♦ cit... ta läks parem kirikukõrtsi ja võttis sarved soojaks. H. Raudsepp

sarvi verele ajama
kedagi vihastama, õrritama, ärritama
♦ cit „Küll ajavad ikka kuramused sarved verele, kui sa mõtlema hakkad,“ ütles mees vähese vaikimise järele. A. Jakobson

sarvi veristama
valusat õppetundi saama
♦ cit Las see mees, kes peab end nii üleolevaks, veristab oma sarvi, las ta õpib tundma oma võimetust naise ees. H. Raudsepp

vananaiste suvi
südasuviselt soojad ilmad hilissuvel või varasügisel
♦ Üle hulga aastate oli jälle tore vananaiste suvi.