[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

ei villa ega nahka; ei villa ega karva
kellestki pole kasu, abi vms
♦ cit Need mehed küll, ei neist pole villa ega nahka! L. Kibuvits
♦ cit Pole neist naistest ei villa ega karva. F. Tuglas

jumal teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ cit Ning siis hõikan ma toda inimest, hõikan ja hakkan talle rääkima jumal teab mida ja mispärast – võib-olla vaid selleks, et näeks too inimene, et ka mina olen mees, hingan, kannatan, tunnen rõõmu suvepäevade ilust. A. Gailit
♦ cit...kui võõrad inimesed kolavad minu majas ja minu krundil, nad võivad seal teha jumal teab mida. A. Gailit
♦ Jumal teab, kus ta kolab.
♦ Tegi, nagu oleks käsil jumal teab kui tähtis töö.
♦ See pole jumal teab kui kallis.
♦ See pole töö, see on jumal teab mis.
♦ Ma ei jõua seda tööd jumal teab millal valmis.
♦ Raiskavad oma aega ja jõudu jumal teab mille peale.
♦ Alustas meist, aga lõpetas jumal teab millega.
♦ Hakkas mulle jumal teab mida tõestama.

kaks karva kolmes reas
väga hõredad juuksed
♦ Olen alles kolmekümnene, aga kaks karva kolmes reas, hakka või parukat kandma.

[kellelgi] kasvab veri sarve alla; [kellelgi] läheb veri sarve alla
1. keegi läheb laisaks, mugavaks
♦ cit Turgutatakse ja topitakse, hellitatakse ja haritakse teisi (perepoegi) seni, kuni veri kasvab sarve alla ja talu pidada enam ei saa. H. Ranna
2. keegi saab vihaseks, tigedaks, ärritub
♦ Mehel oli veri sarve alla läinud, ta raske rusikas pühkis teise pikali.

kerge nagu (kui) lind
väga kerge
♦ Laps on kerge nagu lind.

{kes} teab mida {mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, pole teada, kes seda teab
♦ See on juba kes teab mis!
♦ Ega ta kes teab mis asi mees olegi.
♦ Ega see teab kus kaugel olegi.
♦ Raamatud on siin seisnud teab mis ajast juba.
♦ Näonahk pole mul tõepoolest teab mis.
♦ Ega see teab kui kõrgele ulatugi.

[kellegi, kellelgi] krae vahel {istuma, olema, elama, ...}
tülinaks, takistuseks, segamas, ees {olema}
♦ cit... algul trügib kolhoosi, siis laseb end juhatusse valida ja istubki sul igal sammul krae vahel. O. Tooming
♦ cit... kui seda vigast poleks istumas ta krae vahel! A. Jakobson

kurat teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...} vulg
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Kurat teab, mis kõik võib juhtuda.
♦ Kurat teab, kuhu see aeg küll kaob.
♦ Päris siin igasugu asju, kurat teab mida ta tahtis.
♦ Uksed pärani lahti, kurat teab, kes sisse võib astuda.
♦ See pole enam kord, vaid kurat teab mis!
♦ Ajab kurat teab mis jama.

kõrvad ajavad pilli; kõrv ajab pilli
kõrvus kumiseb, undab
♦ Ütle, kumb kõrv pilli ajab?
♦ cit... toas saagis Ilse juba teist tundi viiulit. Et Arvidi kõrvad ka pilli ajama ei hakka! O. Tooming
♦ cit Mu kõrvad ajasid pilli tollest defitsiidist. A. Uustulnd

kõrva tagant {head} nõu otsima van
nõutu, kimbatuses, hämmeldunud olema
♦ cit Ka talupoegade hulgast kuuldi... hüüdeid. Aga suurem osa jäi kahevahele ning otsis head nõu kõrva tagant. E. Bornhöhe

kõrvu pea alla panema
ära surema
♦ Vanamees oli juba ammu tõbine, nüüd pani kõrvad pea alla.
♦ cit... pole kuulda olnud, et siitkandis keegi oleks parajasti kõrvu pea alla panemas. A. Hint
♦ cit Koeramamma on oma kõrvad pea alla pannud. A.H. Tammsaare

mida {mis, kes, keda, kuhu, kus...} põrgut
keegi ei tea, pole teada
♦ Mis, mida põrgut siin veel passida!
♦ Kes põrgut käskis sul seda öelda.
♦ Kuhu põrgut sa mind tõid?

mine tea mis {kes, kui, kus, mida, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Mine tea kui rikast meest sa ikkagi ei saa.
♦ cit Siin on elanud nõukogudeaegne linnapea ja veel mine tea mis tähtsad tegelased. J. Madarik
♦ cit Ei olnudki tea mis suur loom, aga – me olime suured võidumehed. A. Kitzberg
♦ Lubas mine tea mis asju kõike teha.
♦ Tuli väärikalt käituda, muidu hakatakse veel mine tea mida mõtlema.

mõni teab mis {mida, kes, kus, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Tüdrukud sosistasid nii, nagu oleks neil mõni teab mis saladus.
♦ Mõni seda teab, millega see lugu oleks lõppenud.
♦ Ta jõuab kolme päevaga Berliini, Pariisi, Londonisse, Rooma ja mõni teab kuhu ilma otsa veel.
→ jumal teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}

nagu (kui) täi krae vahel {olema}
tüütavalt segav {olema}
♦ Ta ei lase mul rahulikult elada, on nagu täi krae vahel.

pagan teab mida {mis, kes, kus, ...}
keegi ei tea, pole teada
♦ See on juba pagan teab mis!
♦ Pagan teda teab, mis tal mõttes oli.
♦ Pagan teab, kes nad on.
♦ Kes pagan seal vahet teha oskab.

pea on kirju {otsas}
keegi on segavatest, eksitavatest, erutavatest mõtetest nõutu, segaduses; keegi on purjus
♦ Ma ei taipa enam midagi, pea on täiesti kirju.
♦ Pea on õllest kirju.
→ pea on segane (segi) {otsas}

pergel teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...} kõnek
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Pergel teab, kes neist kaebamas käis.
♦ Pergel teab, kuidas see juhtus.

põrgu teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Põrgu seda teab, mis sellest üldse saab.

taevas teab mida {mis, kes, kus, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Tühisel vahejuhtumil võivad vahel taevas teab missugused tagajärjed olla.
♦ cit Mis oli neid mõlemat teineteisele lähendanud? Taevas teab. E. Vilde

tont teab mida {mis, keda, kes, kus, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Ega see tont teab mis hull olegi.
♦ Koguvad tont teab mis prahti.
♦ Tont teda teab, mida ta võib ette võtta.
♦ Tont teab, mida teha.
♦ Tont teab, mis teda vaevab.
♦ Vihastas tont teab miks.
♦ Tont teab, kus ta kolab.

tühi teab {mida, kes, kus, mis, ...}
keegi ei tea, pole teada
♦ Ega ta tühi teab mis pikk olegi.
♦ Tühi teab, kus ta kolab.
♦ Tühi teab, mida ta tahtis.

viies vesi taari peal (taaril)
väga kauge sugulane
♦ Naise õepoja tütar on tõepoolest meile viies vesi taari peal, mis sugulust seal enam.

üks kõrs hõikab teist {taga}
väga hõre (kasvava vilja vms kohta)
♦ Suvivili tärkas halvasti, nüüd on põllud sellised, et üks kõrs hõikab teist taga.