[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

[kellelgi] ei ole (pole) sooja ega külma; [kellelgi] ei ole (pole) külma ega sooja; [kellelgi] ei ole (pole) kuuma ega külma; [kellelgi] ei ole (pole) külma ega kuuma
kellelgi on täiesti ükskõik, keegi ei huvitu millestki
♦ Läks töölt ära ja kellelgi polnud temast sooja ega külma.
♦ cit Näib, et meil pole külma ega sooja, mis sakslane siin teeb. A. Liives

iga sitika lendamise peale ei lähe veel päike looja
lohutav ütlus: iga tühja asja pärast ei maksa meelt heita, liialt muretseda

ilmale tooma; ilmale kandma
sünnitama
♦ Ta oli ilmale toonud ja suureks kasvatanud kümme last.

issanda karja minema; looja karja minema
1. ära surema
♦ cit Mõeldes neid, kes läinud looja karja/ valuvärin hingest läbi käib. D. Vaarandi (tlk)
♦ Mitu head tuttavat on sel aastal looja karja läinud.
2. käest kaduma, otsa saama
♦ Sellest autost enam asja ei saa, see on lõplikult looja karja läinud.

issanda karjas olema; looja karjas olema
1. surnud olema
♦ Mitu koolivenda juba looja karjas, kauaks mindki.
2. käest kadunud olema, otsa saanud olema
♦ Päevake jälle looja karjas.
♦ cit Kaks tassi kuulsast serviisist on jälle looja karjas. A. Liives

issanda loomaaed; looja loomaaed nlj
inimesed, inimsugu oma mitmekesisuses, erinevad inimesed, eripalgeline seltskond
♦ Issanda loomaaed on suur.
♦ cit „Nii et nalja saab kõvasti?“ – „Kindlasti. Säärane issanda loomaaed tuleb siia kokku. Kuulsite juba: teemeister Sirkel, nahakaupmees Mahooni..." R. Roht
♦ cit Veelgi mõned aastad kingi,/ las veel veidi vaatan ringi/ looja laias loomaaias... A. Sang

kastaneid tulest välja tooma
teiste huvides midagi ohtlikku või ebameeldivat enda peale võtma
♦ Mõned lootsid, et teised peaksid neile kastaneid tulest välja tooma.
♦ Olukord oli täbar ja ta püüdis nõnda asju korraldada, et teised tema jaoks kastaneid tulest välja tooksid.

kulmu looja laskma
kerget uinakut tegema, tukastama
♦ cit... ruumika blindaaži soojuses ja saginas vaikse nurgakese leidnud, lasksime kulmu kergelt looja. E. Rannet

lagedale tooma; lagedale laduma
välja ütlema, esitama, teatavaks tegema
♦ Ladus lagedale kõik, mis endale pidas.
♦ Lao aga kõik lagedale, mida sa seal nägid ja kuulsid.

nagu (kui) tuld tooma; nagu (kui) tuld viima
korraks, lühikeseks ajaks kellegi poolt läbi astuma, kedagi väga põgusalt külastama
♦ Lapsed käivad meid harva vaatamas ja siis ka nagu tuld toomas.
♦ Sõber pahandab külalistega – ega nad ometi temalt tulnud tuld viima, et juba minekumõtted peas.

{oh, ah, sa, sina} looja {arm küll}
imestust, üllatust vms väljendav hüüatus
♦ Oh looja küll, kui rumal küsimus!
♦ Sina looja, kuhu sa tormad?
♦ Sa looja arm, kus tuiskab!

[kuhugi] oma jalga tooma; oma jalga tõstma; oma jalga viima
kuhugi minema või tulema (sageli eitavas lauses)
♦ Mitte kunagi ei vii ma sellesse majja oma jalga.
♦ Ta pole oma jalga enam meile toonud.
♦ Kes sinna talvel ikka oma jalga tõstab?
♦ Katsu, et sa oma jalga siia enam ei tõsta!
♦ Sai siia ka oma jalg tõstetud!

[kuhugi] oma koibi tooma; oma koibi viima kõnek
kuhugi minema või tulema (sageli eitavas lauses)
♦ cit... saad vähema nahatäie, kui tõotad, et oma koibi enam iialgi siia ei too. E. Vaigur
→ oma jalga tooma

{oma} nahka turule viima; {oma} nahka turule tooma
endaga riskima, end ohtu seadma
♦ Mobilisatsioonist hoiti kõrvale, keegi ei tahtnud oma nahka võõra võimu eest turule viia.
♦ Kas homme on eksam? – Jah, tuleb nahk turule viia.

[keegi] on sooja sepikuga pähe saanud; [keegi] on sooja saiaga pähe saanud; [keegi] on sooja leivapätsiga pähe saanud
keegi ei ole täie aruga, keegi on natuke napakas
♦ cit Muidu tüütavad meid siin mitu päeva. Nagu sooja leivapätsiga pähe saanud, ei tea isegi, mida otsivad... M. Traat
♦ cit... mõni kommunismi-mineja sina oled, ise sooja sepikuga löödud. O. Jõgi (tlk)
♦ cit Mis sa jamad, sa tahad minna pühapäeval basseini... Kas oled sooja saiaga pähe saanud või? Me läheme parem võrkpalli mängima! P. Viires (tlk)

päevavalgele tooma
avalikkuse ette tooma, avalikuks tegema, kõigile teatavaks tegema
♦ Asi toodi lõpuks ikkagi päevavalgele ja mees sai oma karistuse.

{roosa} vati sees hoidma; {roosas} vatis hoidma
hellitama, ohtude, murede vms eest hoidma
♦ cit Poissi pole vatis hoitud, näe kui noorelt juba tiivad kannavad. A. Kaskneem

rõõsk ja roosa
rahulik, enesega rahulolev
♦ Sina oled alati rõõsk ja roosa, kuidas sa saad rahulikuks jääda!

silmade (silme) ette tooma
meelde tuletama, meenutama panema
♦ Tema nägemine tõi mu silme ette mu noorusaja.

silma looja laskma
lühikeseks ajaks uinuma, kerget uinakut tegema, tukastama
♦ cit Põõnutan senikaua, kuni nad Lontnoka ellu turgutavad, võib-olla jõuan silmagi looja lasta. O. Tooming
→ silma (silmi) kinni laskma

silm läheb looja; silm vajub looja; silm kisub looja
kellelegi tikub uni peale, keegi kipub magama jääma
♦ Rongis kiskus silm vägisi looja.
♦ Silm vajus looja ning pea vajus rinnale.

sooja kohta saatma
jämeda ütlusega dialoogi katkestama
♦ Saatis teise sooja kohta ja läks minema.

sooja peaga {olema}
joobes, ebakaine, purjus {olema}
♦ Ajab sooja peaga segast juttu.
♦ Muidu on laisk nagu porikärbes, aga sooja peaga hakkab tegutsema.
♦ Kes neid jutte uskuda võib, mis sooja peaga räägitud.

sooja südamega {olema}
heatahtlik, vastutulelik, osavõtlik {olema}; heatahtlikult, vastutulelikult, osavõtlikult
♦ Sooja südamega suhtuvad suured kirjanikud väikerahva vabadusvõitlusse.

tähti taevast alla tooma
suuri tegusid tegema, silmapaistva asjaga hakkama saama
♦ Teistele ütlen ma kindlalt ja vihaselt: stopp, monsieur, enne raha, siis räägime!
♦ cit Nad vannuvad, nad manguvad, nad lubavad kas või tähti taevast alla tuua, andku vaid see viimane kord. A. Gailit
♦ Noored olid läbematud: igaüks soovis kohe tähti taevast alla tuua.

vaka alt välja tooma
oma teadmisi, oskusi, võimeid vms avalikuks tegema, neid kasutama hakkama
♦ cit Lõbu ei hinnata meil kunagi tema enese pärast, vaid see tuuakse tahtlikult vaka alt välja kui vahend vene unise kurbuse vähendamiseks. E. Raud

valge ette tooma; valgele tooma
avalikuks, teatavaks tegema, avalikustama
♦ Tõde tuleb valge ette tuua.
♦ cit Kui uhke ta on, kui tal õnnestub uut äraandmist valge ette tuua. A. Mälk