[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

[kellelgi] ei ole (pole) kõik kodus
keegi ei ole täie aruga, on ebanormaalne
♦ cit Ja kuulen kaunis selgesti, kui vahanäoline meesametnik minu väljumist itsitab: „Noh, sellel isandal vist küll pole kõik kodus.“ O. Luts
♦ Ära võta teda tõsiselt.
♦ Sa ehk ei tea, et tal pole kõik kodus.

hädaga peab kõik ära sööma - sealihad ja kanamunad
head toitu kommenteeriv väljend

igavene uni
surm
♦ Lapsuke põdes mõned päevad ja suikus igavesele unele.
♦ Ema magab juba aastaid igavest und.
♦ Magab võõras mullas igavest und.
♦ Vanapaar läks koos igavesele unele.
♦ Sulges silmad igavesele unele.

ja kõik
eelpool öeldut kinnitav ütlus
♦ cit Mees mis mees... Näe laps teisel ja kõik. A.H. Tammsaare
♦ cit Te tunnete ometi kärneritööd ja kõik. K. Ristikivi

kogu kupatus; kõik see kupatus
kõik asjad, ettevõtmised, inimesed jne
♦ Mitte sentigi rohkem kogu kupatuse pealt.
♦ Tahtis kogu kupatusele käega lüüa.
♦ Kõik see kupatus kõigub.
♦ cit Ta kahmas pange, milles klaase pesti, sihtis sellega... ja saatis kogu kupatuse minema. A. Ehin
♦ cit...tubades oli kõigiti noobel möbleering ning ta mõtles: selle kupatuse peaks kirjutama naise nimele. P. Krusten
♦ cit Et Tootsid varsti kõige oma kupatusega kinni lähevad, oli ju kindel. O. Luts

kõik see mees
kõik koos või korraga, kõik ilma erandita
♦ cit Siin kas läheb või jääb kõik see mees koos. E. Tammlaan
♦ Kas su ettepanekuga oldi nõus? – Kõik see mees.

nagu (kui) piisake meres (merre); nagu (kui) tilk meres (merre)
väga vähe, ebapiisavalt
♦ Kuid mis suudaks üks Juhan Remmelgas?
♦ cit Ei, tema oleks ainult tilk suures meres. F. Tuglas
♦ Suure pere vajaduste juures oli see toetus nagu piisake merre.

nagu (kui) tikk
sirge
♦ Poiss seisis nagu tikk ukse juures.

nagu (kui) tilk {vett} kuumale kerisele; nagu (kui) tilk {vett} kuumale kivile
suurt vajadust arvestades, väga vähe, ebapiisavalt
♦ Kasin palk oli suurele perele nagu tilk kuumale kerisele.
♦ Saadud laenusumma oli ehituse jaoks nagu tilk kuumale kivile.
♦ cit... näete, kui palju mehi laua ääres, üks tegu leiba teise järel läheb nagu kerisele. A. H. Tammsaare

nagu (kui) uni peale ajama; nagu (kui) uni peale käima
manguma, lunima
♦ Poiss ajab nagu uni peale, et isa talle jalgratta ostaks.

[kellelgi] on maik suus; [kellelgi] on magu suus
keegi ihaldab midagi varem proovitut
♦ cit „Pole viga, küll ta (lind) tagasi tuleb, kui tal peki maik suus on,“ rahustab vanaema. J. Piik
♦ cit...kusjuures lastel siiski maik suus oli, kuidas ühe patuteo palk maitseb. H. Raudsepp

pista Kusti, kõik on klimbid
kommentaar sööma õhutamisel

sirge nagu (kui) tikk
hästi sirge
♦ cit Ja ta kuuekümneaastane keha lõi sirgeks nagu tikk. F. Tuglas

[kellelgi] tuleb uni silma
keegi jääb uniseks, tahab magada
♦ Igaval koosolekul tuleb uni silma.
♦ Öö otsa ei tulnud und silma.

tutis kinni olema
kätega või sõnadega kallal olema
♦ cit Katrin on Aadul tutis kinni ja kakleb. H. Väli

uih ja aih (uih-aih) {olema}
peenutsev, epakas, peps {olema}
♦ Üks uih-aih tüdruk.
♦ Uih-aih teema.
♦ cit Õige amet olevat ikka sabaliputamine ja uih ning aih. R. Roht
♦ cit Arvad, et siin on kõik nii peen ja epakas nagu Tallinnas? Uih ees ja aih taga... R. Kaugver

valge laik
läbiuurimata, senitundmata paik, valdkond vms
♦ Maakeral on veelgi valgeid laike.
♦ Valged laigud ajaloos.
♦ Kirjandusloo valged laigud.

valge nagu (kui) luik
värvuselt helevalge
♦ cit Kaugemal vilguvad majad puude vahelt, veel kaugemal, järve otsa juures, valge mõisahoone... nagu luik. O. Luts

varjude riik; varjuriik
manala, surnute riik
♦ Varjude riigist tagasiteed ei ole.

viimne uni
surm
♦ Suikus rahulikult viimsele unele.
♦ Magab põlise tamme all oma viimset und.

õndsate riik
manala, surnute asupaik
♦ Tema hing on nüüd õndsate riigis.

{üks} kama {kõik} olema
täiesti ükskõik, ükspuha olema
♦ Talle oli üks kama kõik, mis temast arvatakse.
♦ Sulle räägi või ära räägi, üks kama kõik.
♦ Mulle on täitsa kama!
♦ cit Ma ei kõnele endast, mul on lõpuks kama kõik, kas ma täidan oma kodanikukohust Tallinnas või Pärnus. P. Kuusberg
♦ cit Aga tühja sellest, sõduril on enam-vähem kama, kes polguvana on. J. Peegel

üks {ta} mats kõik; üks {ta} mats puha
ükskõik, ükspuha
♦ cit „Üks ta mats puha!“ hüüdis Andres nüüd. „Tee mis tahes, lase või lauluraamatusse üles panna.“ A.H. Tammsaare
♦ cit „Üks mats kõik, kust ta sai,“ pajatas Peeter rõõmsa õnnekusega. R. Janno