[KNR] Eesti kohanimeraamat

Pirita ‹-le›, kohalikus pruugis Piirita, kõnekeeles, slängis Pirta – Tallinna linnaosa ja asum, 1603 Pirrida; sks Brigitten, vn Бригитовка.  C1
● Paikkonna ajalugu on seotud Pirita jõe paremale kaldale 1436 valminud kloostri rajamisega. Samasse tekkis ka käsitööliste küla, mis ürikutes on Sandwacke ’liivavakus’ (1569 Sandwackan, 1540 sunte Byrten up dem Sande, 1557 sunte Byrgytten). 1945 liideti Pirita küla Tallinnaga. Pirita jõe läänekallas kuulus juba varem Tallinnale, seda hakati hoonestama 1908. Linnaosana moodustati Pirita 1993, selle koosseisu kuulub ka Pirita kitsamas mõttes ehk asum. Nimi pärineb Pirita (Birgitta) kloostrilt, mille emaklooster oli Rootsis Vadstenas; mõlemad kuulusid rootsi aadlidaami Birgitta Gudmarssoni (neiupõlvenimega Birgersdotteri) 1370. a-tel asutatud vaimuliku ordu juurde. Varasemates dokumentides XV saj on kloostripaika nimetatud ka Mariendal’iks, st Maarja oruks. Pirita linnaosa asumid on ↑Iru, ↑Kloostrimetsa, ↑Kose, ↑Laiaküla, ↑Lepiku, ↑Maarjamäe, ↑Merivälja, ↑Mähe ja Pirita. Vrd Iru1. – MJ, PP
Bfl: I, 185, 779; Johansen 1951: 179; Johansen 1973: skeem; KNAB; Müller 2007: 246; Pirita kloostri ajalugu; Tallinn 2004: II, 71–79