[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

eine <eine, einet> (hrl eitavas lauses) raas, kübe ▪ Terve nädälä pole leivä einet majass old Tammistu; mitte sugugi, üldse mitte ▪ Tüöst ei huoli ta mitte einet Pärispea; Ei kuula mitte üks eine Tapurla; Teid ma ei häbene mitte einet Pärispea Vrd einekäne

enämb
1. enam; rohkem, kauem ▪ Ma enämb ei jaksa Pärispea; Egä sie enämb seisu kui sen aesta Tapurla Ega see kauem ei seisa kui selle aasta; Enämb käüb ehtul Turbuneeme Sagedamini käib õhtuti || (hrl koos eitussõnaga) üldse mitte ▪ Ei üsige lähä enämb niisuguse sumuga rannast väljä Viinistu Mitte kunagi ei lähe enam niisuguse uduga rannast välja; Ei enämb aŋŋerju saa, vesi lähteb külmäks ja ne jääväd talve unesse Pärispea
2. parem, etem || enämäks (pidämä) paremaks (pidama) ▪ Ise pidid nämäd ige toistest enämäks, toised olled neie silmiss (mitte) midägi Tammistu; Sa metled hendäs enämäks, et eit sovi toistega ilmaski ühte juttu Pärispea Sa mõtled, et oled teistest parem, et ei sobi teistega ilmaski ühes vestlema

kaentlu ~ kaindlu <kaentlu ~ kaindlu (hrl omastavas käändes või sisekohakäänetes)> kaenal ▪ Kuub (kleit) on must ja lahti kaentlu ald Pärispea; Särgid ei ole hüäst leigatud, kaentlualusest lähteväd lohki Viinistu; Kaindluauk kää all Tapurla || kaentluss ~ kaentlusse kaenlas; kaenlasse ▪ Nägüs menemä üks rannale, aerud kaentluss ja vergud seljäss Viinistu; Oda kaentlusse se villakott Pärispea || kaindlu kaissu ▪ Kaindlu ottama Tapurla

kaksik <kaksigu, kaksiku> (hrl mitmuses) ema ühel ajal sündinud lapsed ▪ Neil on kuus tüdärd, kahed kaksigud, kahe kaksikuje vahel sündüs üks tüdär Viinistu; Tämäl olid old esimäsed lapsed kaksigud Pärispea

karv <karva, karva>
1. karv; karvkate ▪ Küll oli vade tänä saunass löülü, oda kohe vai karva Pärispea; Kus hobune püherdäb sinne karv katkeb Viinistu (vanasõna) (igast teost jäävad jäljed) || (hrl mitmuses) juuksed ▪ Kuhus sa sidäviisi sis nüüd lähäd, karvad laialla Pärispea hlv; Kuolmeister tuli sagis karvust Pärispea
2. värvus ▪ Mes karva heided neil ruosiel on? Pärispea Mis värvi õied neil roosidel on?; Ruoste karva abe Viinistu

katsik <katsigu, katsiku> (hrl väliskohakäänetes, ka mitmuses) külastus lapse sünni puhul ▪ Vanaeit oli tuld tämäle katsigulle Tapurla; Tädi oli tuld jullaga katsikelle (katsikutele) putrukaussiega Viinistu; Kävin naaburil katsikel Pärispea

kour <koura, koura>
1. labakäsi, kämmal; pihk ▪ Pese oma kourad puhtaks Viinistu; Küll sul ne kourad on alade oite mustad Pärispea || piltl ▪ Igäl puol sa ka oma kourijega Viinistu; Old üksiku juhtumisi, kus toise varale kour pääle pandi Tammistu (varastati ära) || roppu(l) koura(l) väga palju ▪ Tänä on kohe roppul koural ~ roppu koura kalu Viinistu
2. (hrl mitmuses) harulise otsaga konksutaoline tööriist, tragi ▪ Oda kourad, puhastamme juomi Viinistu; Kivekouraga on üä pohjast kivi ottada Tammistu

ligu <liu, ligu (hrl sisekohakäänetes)> likku; leos ▪ Mene ruttu pane pesu ligu palisse Pärispea; Mul kogu päivä pesu liuss old Virve; Linapihud siuda neh kubujesse ja viiä kubud siis vie auku ligu Pärispea

loibe <loipe, loipe (hrl mitmuses)> kalarapped, loomatapa jäätmed ▪ Vein rannald kassile kala loipe Viinistu; Vie ne lehmä loiped metsä Pärispea; Vareksed söid loipi Pärispea

maksama <maksada, maksan>
1. tasuma ▪ Plankuje iest tuli igä maksada ja ega neidki halvalla (odavalt) saand Viinistu; Velad pidä maksama oigel ajal Pärispea Võlad peab maksma õigel ajal
2. mingis hinnas olema ▪ Meie päiv maks palju, said kalli palga tüö iest Pärispea; Kaik maksas kallist inda Tammistu
3. (hrl eitavas kõnes) pole vaja ▪ Ei maksass pidädä luomi, kui neid säälist viisi ei saa pietud Pärispea; Ei maksa kartada Pärispea

sohk <sohki, sohki> (hrl mitmuses) nooda kuivatamise hark, harkide rida ▪ Tänä paneme nuoda sohkisse, sohkije pääle Viinistu; Eks nuota parandeda jo sohkiss ka Pärispea; Panime nuoda sohkile kuivama Tammistu

suks <sukse, sukse (hrl mitmuses)>
1. suusk ▪ Meisterdin ise omale suksed Tammistu; Tervasin suksi Viinistu
2. kangastelgede tallalaud ▪ Siis o hüä kaŋŋast kududa, ku suksed hüäst kerkiväd Pärispea; Mitma suksega saab kaikimuotisi kanga jo kududa Pärispea

suomus <suomukse, suomust> (hrl mitmuses) soomused ▪ Kalal olid suured suomuksed Tammistu; Kraapisin kalal suomuksi maha Viinistu || suomust tegemä varastama ▪ Ah sa arvad samate läbi saama, ku aeva suomust tied Pärispea

tigu|puu <tigu|puu, tigu|puud (hrl mitmuses)> vabe ▪ Vergud kuivasid tigupuiss Viinistu; Panin kalakodi tigupuusse löhtümä (tuulduma) Pärispea; Tigupuije postid olid määnned (mädanenud) Viinistu Vrd nagi, tikk