[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

aiga ajal, aegu ▪ Näd (paadid) hakkasid kaik rannast ühtaiga (ühel ajal) menemä Viinistu; Kodu old sidä aiga kennegi laps ouess Viinistu Kodus oli olnud sel ajal keegi laps õues; Siin old sidä aiga oite hüäst otta suuri kalu Pärispea Siin oli olnud sel ajal väga hästi võtta suuri kalu

aiga|ammu üsna ammu ▪ Aigaammu juo olid metsäss mustigad küpsed Pärispea; Toistel old aigaammu juo nie ristnurkased tuad Pärispea Teistel olid olnud üsna ammu juba need ristnurkadega majad

ajama <ajada, ajan>
1. midagi tegema sundima ▪ Ajamata läks, palumata tulgu tagasi Tammistu; Aja kui huost hange Viinistu (kõnekäänd) (sunni vastumeelset tegema); Aimme lehmäd keväjäl laudast väljä Pärispea
2. jälitama ▪ Mies ajab koeraga jänikse jälgi Tapurla; Ei old mahti millagi, üks tüö ajas aeva ühttoist taga Tammistu piltl
3. sõitma ▪ Loksa piirivalve paat ajab laeva puole Viinistu; Suome puold ai tullipaat laeva juure Viinistu; Siis ikke ajasime aina vasta tuuld Kaberneeme

ala
1. määrs alla ▪ Livestüsin heinäkuorma otsast ala Viinistu Libisesin heinakoorma otsast maha; Paati ala (kaldalt alla vette) lükkämä Tammistu || kaldale ▪ Tuli siie Tammistu randa, soitab ranna ligi küll, ala (maale) ei julge tulla Tammistu || ranna poole ▪ Vili jahvadetti ala (sisemaalt rannakülla) tulles tieääristess veskijess jahuks Tammistu
2. tagas alla ▪ Mene vihma iest varju ala Pärispea || piltl ▪ Jäime laua ala Tammistu (ei saanud söögiks vajalikku hulka kalu) || juurde, ligidale ▪ Jäi seisma ukse ala Tapurla; Igäkerd ei old siin külä iess kalu, no siis mendi Mohni ala (Mohni saare juurde) ka Viinistu
3. eess millestki allpool ▪ Koht oli väikäne, ala kuue tiinu Tammistu; Siis ta oli vähikä, ala kuoli (eelkooliealine) vast Tapurla || ala tuule ~ ala tuuld allatuult, pärisuunas ▪ Paat liikub ala tuule ~ ala tuuld Tapurla

ala|päidi allapoole; (millestki) madalamale ▪ (Kalamehe põlled) olid ige pikked ka, olid ige kohe piaaigu puole sääreni ja alapäidi viel Tammistu || alla, (millestki) vähem ▪ Alapäidi kolme ei old kenelgil (paadis inimesi) Tapurla || alaspidi, allapoole ▪ Kierän häklä (linaharja) toist päidi, panen nie piid alapäidi Viinistu; Sügävässigi viess luopind hendäss pää alapäidi pohja Pärispea || ranna poole ▪ Saaned Ulgmadala pääld alapäidi Tammistu Saanud Ulgmadala kohast ranna poole Vrd alaspäidi

ald
1. määrs alt ▪ Vajuski (paat) ald ärä ja läksid (uppusid) inimised kaik Pärispea; Muud ei old ku lagus jää ald Tapurla
2. tagas ▪ Kiers ukse ald ümbär Tapurla Keeras ukse juurest ümber
3. eess ▪ Laps juokseb ald vihma Tammistu (ei saa märjaks); Kui tahud mennä laskema tädä (hüljest) püssügä, siis täüdüs mennä ald tuule Viinistu

ammet <ammedi, ammeti>
1. amet; töö ▪ Ammet kaik mes leibä tuob Viinistu
2. tegemine, tegevus; ▪ Küll old vanamihel ammeti (tegemist), kui saand sinne holmije vahele maale Viinistu; Ku tulid juo keväjäll muna pühid, no siis sai oldud muna värvimisegä jälle ammediss Pärispea

ankur2 <ankuri, ankuri> ~ <ankru, ankru> vahend millegi paigal hoidmiseks meres ▪ Ankuri ajurivil tarvis ei ole Tammistu; Kui muidu püük on, kas pohjapüük vai siis puolevie püük, siis on kaks ankru Tammistu; Sättigä ankuri peli nüüd valmis, varsi o sidä tarvis, hakkame soitama Pärispea; Laev ankuriss ei old Viinistu

aplaakriss tegevuseta ▪ Sie on siin aplaakriss Tapurla (elab jõude, vabadikuna talus); Ma olen old kohe kuu päiväd aplaakriss (haigena teovõimetu), ega tiieki, mes viga se voib olla Pärispea

arga|nahka, arga|nahkane <arga|nahkase, arga|nahkast> arg ▪ Üks naaburmies old ninda vähä arganahka Viinistu Üks naabrimees olnud pisut arg; Poiss uo arganahkane, ei tahu pimejäss oue mennä Pärispea; Küll sa oled arganahkane poisikane Leesi Vrd arg

armedu <armetuma, armedundu> armetu, vilets ▪ Laps oli old täiss ja kärnäss ja armedu Tapurla Laps oli olnud täisid täis, kärnas ja vilets; Jaala näüt igä nii armedu kovass tormiss Viinistu Jaala näis ikka nii armetu kõva tormi ajal Vrd armudu

arstima <arstida, (ta) arstib> ravima ▪ Vade neid old ka, kes oskasid painaja ärä arstida ja pouskida Pärispea Aga neid olnud ka, kes oskasid painaja ära arstida ja posida

asi <asja, asja>
1. asi, ese ▪ Elu maja asjad Tapurla
2. tegevus; sündmus ▪ Aeti juttu niisama vanast asjuest Pärispea; Tiedägi oli (Soome saartel) esimäseks asjaks kohvijuomine Viinistu
3. asjaolu ▪ Old viel niisugune asi ka, et paariss nauluega ei tohtind obusi rautada Juminda; Sie oli sie oite huon asi, et se va piiridüs tuli muodu Pärispea || hool, vajadus ▪ Maks rahad väljä ja siis oli kalad temä (ostja omad), siis ei old nuodamieste asi neid enämb jääld ärägi tuua Viinistu
4. tulemus; kasu; väärtus ▪ Ei sest sidast ole asja midägi Tapurla; Kas said nüüd oma kohtu asja? Tammistu Kas said nüüd oma kõhu täis?; Ei sen judust ole asja, jüskü valge hobune sittu vede Viinistu (tühjajuturääkija kohta); Aja viidad, asja löüäd Tammistu (aega läheb, asja saab) || ▪ Ei asja iess ega toist taga Viinistu (põhjuseta, vajaduseta)

ega
1. sides (eitavas lauses) ja ei, ei ka ▪ Tämäl ei ole old midägi luoma, ei siga ega veist ega lehmä, lammast ega naist Viinistu
2. määrs (kinnitab eitust) ▪ Ega ühekerraga ige aesta leibä saa Tammistu (kõnekäänd) (kõike korraga ei saa); Ega üksigi puu ole viel taevani kasvand Pärispea (kõnekäänd) Vrd eiga

ehmädüksiss ehmunud ▪ Naine old ehmädüksiss siel laga (laka) otsil Juminda

ehtu ~ ehtut <ehtu, ehtut> õhtu ▪ Sügüse ehtujel, siis käüdi ige kuoss, suvel ei old juo aiga Tammistu; Tuli juo ehtut ka Viinistu; Suveehtud olid ilusad ka rannass Viinistu || ▪ Ehtut on igä huomigust targemb Pärispea (vanasõna)

ei <(ma) en ~ ein, (sa) et ~ eit, (me) emme ~ eimme, (te) ette ~ eite, (nad) eiväd (varasem eitusverb esineb tänapäeval ka muutumatu sõnana)>
1. (eitussõna) ▪ Ma en saand jo ka aru, mes tuleb pääle hakkada Pärispea; Ein oska selitädä Viinistu Ma ei oska seletada; Sa teid ihan rumalast, et eit viend tänä rüsä mere Viinistu; Toisest et huoli ühtä Tapurla Teisest sa ei hooli üldse; Eimme oskand siis panna sest tähelegi Turbuneeme; Kas siel eite käüned? Pärispea Kas te seal ei käinud?; Sidä ette ole näht Tapurla Seda te ei ole näinud || (eitust rõhutavalt) ▪ Taevas, ei ma ole ka viel sidä kuuld Pärispea; Ei sa muidu kuula, kui malagas sanujega ühess ei käü Tammistu
2. (vastuseks küsimusele või mõttekäigule) (eitavalt, tõrjuvalt) ▪ Ei, ma saarmast rohkemb ei ole ka näht Viinistu
3. määrs mitte ▪ Kui kalu rohkemb, siis sai rohkemb panna, et sai igä toised inimised ka süüä, ei lapsed üksi Pärispea || ▪ Ei nii hüä ku kiidedä ega nii paha ku laideda Pärispea
4. sides ▪ Tämäl ei ole old midägi luoma, ei siga ega veist Viinistu Vrd ep

eine <eine, einet> (hrl eitavas lauses) raas, kübe ▪ Terve nädälä pole leivä einet majass old Tammistu; mitte sugugi, üldse mitte ▪ Tüöst ei huoli ta mitte einet Pärispea; Ei kuula mitte üks eine Tapurla; Teid ma ei häbene mitte einet Pärispea Vrd einekäne

eks
1. (kinnitus- või rõhusõna) küllap, ju ▪ Eks siga ole saand jälle tua uksest sise ja no eks munakorv old jälle tuanurgass Tammistu; Eks me lähe, eks me tuo Tapurla; Eks se kinkijä taidand olla sis muidugi vana Jüri poig Pärispea; Eks tämä on igä aige old Kiiu-Aabla || (käsu või soovitusena) ▪ Mes siel seisud jusku tiesurna (valvur), eks sa lähä kuhugi Pärispea Vrd ks
2. (küsilauses koos eitussõnaga) kas (ei) ▪ Eks silmäd ei tie haigeks sie kirjutamine? Pärispea

eksuma <eksuda, eksun>
1. eksima, teed või suunda kaotama ▪ Üks Ollandi (Hollandi) laev taht tulla Tallinna ja eksund ärä, eksus siie Kolga lahte Tammistu; Udu oli, eksusime vähä, kumbasind ei old paadiss Viinistu Udu oli, eksisime veidi, kompassi ei olnud paadis || piltl ▪ Nii viletsäks jäänd, et eksu särgi sise ärä Tammistu (ei oska särkigi selga panna)
2. valesti toimima ▪ Hobune eksub neljäld jalald, saadik siis inime sanald Tapurla (vanasõna) || eksund (inimene) vallasema ▪ Eks neid eksund inimisi ole küll igal puol nüüdisel ajal Pärispea

elu <elu, elu>
1. elusolek ▪ Toinekerd meri ottab elu ka Tammistu || elust hiŋŋest ~ elu puold ~ elu iest kõigest jõust ▪ Ei ole parada mieste korval soudajes, ku pead elust hiŋŋest igä tembama Pärispea; No sai igä kohe elu puold neid kivi ubida, ennegu aiaks sai Pärispea No sai ikka kohe kõigest jõust neid kive upitada, enne kui aiaks sai; Ma tirisin kohe ka jullat elu iest, neh on pagu vesi meress Pärispea || Tege elu täüs teeb hinge täis, ajab vihale ▪ Mes sa ajad alade nüd niisugust sigaposmu juttu, sie tege elu täüs kohe Pärispea Mis sa ajad alati nüüd niisugust lobajuttu, see ajab kohe vihale
2. elulaad; elujärg ▪ Ei se kerge old sie elu ühtegi Kaberneeme
3. kestvusaeg ▪ Igäl nuodal oli oma nimi ja moni nuot sai viel mittu nime oma elu siess Tammistu

eläv <elävä, elävä>
1. elusolev; elujõuline ▪ Langesin tua lagast maha eläväks kuolevaks Tammistu Kukkusin elumaja lakast alla poolsurnuks; Eläväd kalad ujuvad vasta vett, surred vade lähteväd juoksuga seltsiss Pärispea Elusad kalad ujuvad vastu vett, surnud aga lähevad vooluga kaasa; Näge inimist eläväst ilmast, ei kuolend kustagi Viinistu (öeldi, kui tuttavaga harva kohtuti)
2. elavaloomuline ▪ Päiväl palju paarmu ja hobused irmus eläväd, rapsivad kangest Kiiu-Aabla; Eläv nindagu elävobe Tammistu Vrd eläväne
3. ainuski ▪ Olis siel üht elävä pudeli siel küögiss old Turbuneeme; Ei tänä old kalu kohe mitte elävä Pärispea

emä <emä, emä ~ emäd> ema ▪ Ega old nii palju aiga siin kodu isa ja emä juuress tuass istuda Viinistu; Paremb oma emä vits kui vierä emä voileib Tammistu (vanasõna) || piltl alus, alge ▪ Küünläpäivä (2. veebruar) sula ja maretipäivä (13. juuli) poud on näljä emä Tammistu (ennustavad kehva saaki)

ep ei ▪ Meil vähikäsed kuolilapsukased ep ole nähnedigi rugi ja nisu peldu Pärispea; Pani seda sahhariini ja järnes testamenti (Rootsis valmistatud arstim) sise (viinale) et miks ep se siis romm old Kiiu-Aabla (tegi viinast rummi) Vrd ei

eplagas <eplaka, eplagast>, heplagas <heplaka, heplagast> omds, nimis eblakas, kerglane (olend), edev, alp ▪ Nuor hobune oli jusku va heplagas, ega sie seisund rihma otsass kääss kuidagi paigal Pärispea; Hobused olled kaigil hüäd, külläb meie heplagas täkk old viel kaige huonumb Viinistu Vrd ebel, eplak, heplakune

esi eelne (aeg) ▪ Old suvine aig ja päivävieru esi Tammistu; Ehtu esi on hüä viluga heinämaal kova heinä vihtuda Pärispea Õhtueel on hea viluga heinamaal kõvasti heina niita

esteki
1. esmalt, algul ▪ Esteki-esteki Endla lieri, peräst lähteb Mieri lieri, üttel mies, kenel kodu kaks tüdärd Juminda; Esteki tasahilja Pärispea Vrd este
2. enne, varem ▪ Esteki oli ta (noorte käitumine) vähä säälisemb Pärispea Varem oli see (noorte käitumine) veidi korralikum; Sie tie old esteki oite huon Pärispea See tee olnud varem õige halb Vrd esteks

haar <haara, haara>, aar <aara, aara>
1. (puu, oksa) haru ▪ Monel männül on oitegi jämejäd haarad, ega nie tormi ei karda Pärispea; Üks puu, kakstoist aara, igäl aaral neli pesä, igäss pesäss seitse muna, igäl munal üks külg must, toine valge Tammistu (mõistatus) (= aasta, kuu, nädal ja ööpäev) || ▪ Ohja haar Tapurla Ohja haru
2. (esemete osa) haraline ots ▪ Ankuri haar Tapurla; Krutsigu (konksu) aar jäi uidu taha kinni Tammistu
3. suund ▪ Igaüks läks ise oma aara Kaberneeme; Eks se kiel ole mend jo sidä aiga ka suotu toisele haarale Pärispea
4. piltl ▪ Ei old tämäst haara Pärispea (asja, kasu); Tühi tiedäb kus jo sen otsad ja aarad on Tammistu Tont teab, kus juba selle otsad ja harud on

haigetama <haigetada, haigedan>, aigetama <aigetada, aigedan>
1. põdema, haige olema ▪ Mies ise old juo pikkemba aiga aigetand ja viletsä tervisega Tammistu; Ühe üö oli kodu haigetand viel ja siis sai jälle paremaks Pärispea
2. valutama ▪ Siest hakkas haigetama Tapurla

hais <haisu, haisu>, ais2 <aisu, aisu> lõhn ▪ Sie siep o hüä haisuga Pärispea; Oli hüä kadajaoksa hais tuass Pärispea || piltl ▪ Ega oma ais ei aise Tammistu (Inimene oma vigu ei märka) || piltl midagi taipama ▪ Ma sain sest ammu haisu nenässe Viinistu || piltl ei ole üldse ▪ Ei ole arvu aisugi Tapurla (kõnekäänd) Ei ole aru raasugi; Vast ei old viel tuule aisugi tunda Tammistu Alles äsja ei olnud tuult ollagi

hajulla hajevil ▪ Eks se pojatüdär old vähäkäse hajulla, henesä mettess (oma mõtetes) Pärispea

hakkama <hakkada, hakkan ~ hagan>, akkama <akkada, akkan ~ agen>
1. alustama ▪ Jaanipäiv oli 24. juunil ja siis hagati heinäle Pärispea Jaanipäev oli 24. juunil ja siis alustati heinateoga; Kui soda loppes, sai jälle hagatud äri ajama Viinistu; Hakkaga süömä! Pärispea
2. muutuma ▪ Ehk akkab viel elusaks Tapurla; Hakkab saule (sajule) mitmaks päiväks Pärispea
3. kinni või külge jääma ▪ Putr akkab pohja Tapurla || ▪ Jahud ei akka ühte Tapurla || nakkama ▪ Sie haigus hakkab inimistesse ka Pärispea
4. mõjuma || pähä hakkama pead haigeks tegema, purju panema, iiveldama ajama ▪ Meri akkab pähä Tapurla; Viin, olut akkab pähä Tapurla; Ving akkab pähä Tapurla || süämelle hakkama vastumeelsust tekitama ▪ Midäs sul viel süämelle hakkas, et panid nii pia ärä tulema Pärispea
5. (midagi) suutma || hakkama saama toime tulema ▪ Laps läks ilulugemisega ninda ähmi täüs, et ei saandigi hakkama Pärispea || lõikama ▪ Vigasti ei akka rohe pääle Tapurla; Viskasid terve nauri lehmäle ede, nää ilastab vaide sen ärä, ei hakka hammas pääle Pärispea
6. töökorda; töökorras, tegevusvalmis ▪ Sain elämise siin akkama, ega old midägi enne akkamist Tapurla; Ennemi ku kaljastest aluksed olid hakkamas, vieti Suome vilja, tuhli, ouni ja ühttoist tarvelist Pärispea

hakkima <hakkida, hagin> tükeldama ▪ Mina hagin liha pieneks pienikäseks Tapurla || (mättakirvega) maakamarat purustama ▪ Ega old muutku heinämaa, mes sai itse hakk-kirvega kaik mättäd ärä hagitud Pärispea

harpene <harpese, harpest> haraline ▪ Meil Odakive metsäss old siie saati vanu harpesi kuuski oitegi useja Pärispea Meil Odakivi metsas olnud siiani vanu harulisi kuuski väga sagedasti Vrd haaraline, haarikune

har|verk <har|vergu, har|verku>, ar|verk <ar|vergu, ar|verku>, harv|verk <harv|vergu, harv|verku>, arv|verk <arv|vergu, arv|verku> hõredasilmaline lestavõrk ▪ Eks vanujel miestel old jo nied paremad kalakohad tiedä, oli sie siis arvergu püül vai toiste verkujega Tammistu; Harvverk (on) kammila verk Tapurla; Kaige vanemb nimi old arvverk ~ arverk, siis sai kammilavergu nime ja kaige viimaks kaluosi (kolhoosi) ajal lesta verk Tammistu; Juo rambigi, lähämme nüd harvergulle Pärispea Juba vaibubki (tuul), läheme nüüd lestavõrgule; Läksimme juo harvergu vesild üle ja hakkasimme laskema räimi verku Viinistu Läksime juba rannalähedasest lestapüügi kohast üle ja hakkasime räimevõrke sisse laskma

helde
1. lahke ▪ On old igä heldei inimisi kes on avitand Viinistu
2. hüüds || helde aig (väljendab imestust) ▪ Helde aig ku sinu jalg o mend paistesse Pärispea; Oh sina helde aig Tapurla Vrd heldekäne, heldemäne, heldene

help <helbu, helpu>, elp <elbu, elpu>
1. nimis hõlp, kerge põli ▪ Ega kalamihel ole elpu millagi Tapurla; Ei mul siin helpu ole, suur pere ja alade tegemist Pärispea; Nuorest pääst on elbul old ja toiste kelkujell määst ala last Tammistu (noorena hellitatud ja teiste kulul elanud); Helpu hevosel, kui säkki mihe seljäss on Viinistu piltl Hobusel kerge põli, kui kott on mehe seljas (öeldakse, kui keegi teise eest töö ära teeb) || lust ▪ Las nie karglevad, kel ihu elpu täüs ja kere kerge Tammistu
2. omds hõlpus, kerge ▪ Helbu polve pääl ega palju pietud Pärispea; Elp tüö, elp leib Tammistu (vanasõna) Vrd helpus

herkavil ~ herkavilla (pool)ärkvel ▪ Ega suve üösel uni valgega tule, muutku ole vade herkavil aeva Pärispea; Eks kalurid ole tormi üösel igä herkavil Viinistu; Rand hakkas üösel äänitsemä, olin peräst kogu aja herkavilla Viinistu || erksas olekus ▪ Küll old ennembaigue vanuel sis vanusanu ja muistaduste rääkimisi ja kaiki sidä migä mälü herkavil hois Pärispea piltl Vrd herevillä

hieringes <hieringe, hieringest>, ieringes <ieringe, ieringest> heeringas ▪ Toised olid siin siis hieringe püüss, olid hieringe laevass Viinistu; Eks old hieringest vai neh midägi paremba kala juo ammu jouluks hoietud Pärispea; Paksu lihaga ja üästi rasvased (räimed), süö nindagu ieringest kohe Tammistu

hiiluma <hiiluda, (ta) hiilub>, iiluma <iiluda, (ta) iilub> hõõguma; hiilgama ▪ Süöd hiiluvad liess Tapurla; Panemme vähä hiiluma (väikese lambi); Ise old nindagu tahma tont, silmä valged vähä iilund Tammistu

hiir <hiire, hiirt>, iir <iire, iirt> väike näriline (Mus) ▪ Juhtusid iired verku katki närimä, siis enämb sel vergul onne ei old Tammistu (vana uskumus); Ei siit pääse läbi iir ega aragas Tammistu || piltl ▪ Kirbust tehä karu ja iirest ärg Tammistu (kuulujutt paisub rahvasuus); Ega hiir viljakuhja ala ärä ei sure Pärispea (vanasõna); Üks iir, kaks saba Tammistu (mõistatus) (= pastel)

hiitlane <hiitlase, hiitlast>, hiitläne <hiitläse, hiitläst>, iitlane <iitlase, iitlast> Hiiumaa elanik, hiidlane ▪ Nagu vana must hiitlane, ei viitsi hendäst pessä ka Pärispea; Iitlasi old enne siin Ara saaress, kui sie kalatüöstus siin vai suolamine oli Tammistu || kivimäng ▪ Hiitläst ja tibu sai igä jusku kaikse paremine ja kauemb ka ilma vilka menemättä (viga tegemata) mängidä Pärispea

hing2 <hiŋŋe, hinge>, ing <iŋŋe, inge>
1. õhk ▪ Ku (kase) mahl pandi riistasse hinge ala, läks se hüäks habaks juomiseks kohe heinäajaks Pärispea
2. elu, eluvõime ▪ Hiŋŋevaara enämb nüüd ei old Viinistu Eluohtu enam nüüd ei olnud; Kas olete jo oma sia ottand iŋŋeld ärä (tapnud)? Tammistu; Kärbäsed tousevad hinge Tapurla || hiŋŋe ala ~ hiŋŋe sise piltl keresse ▪ Ei oda viina hiŋŋe sise Tapurla; Panid kogu süldü kerraga kohe hiŋŋe ala Pärispea || piltl töökord, tegutsemishoog ▪ Oled igä nühkämüs küll, eit (sa ei) saa, ega saa tüöle hinge sise Pärispea
3. inimene ▪ Üks väsümädü ing tämä oli Tammistu; Kolm hinge toita Tapurla
4. hingamine ▪ Hing puhuduksiss Tapurla; Ei joua enämb juossa ing on rinnuss kinni Tammistu
5. inimese vaimne pool, tunnetega seonduv ▪ Hing meni täüs Pärispea (vihastamisest); Sie ei mahu minu hiŋŋe sise Tapurla

hingeline hiŋŋeline <hiŋŋelise, hiŋŋelist>, ingeline iŋŋeline <iŋŋelise, iŋŋelist> elusolend ▪ Inimese iŋŋelist ei ole nähä old Tammistu; Odin kuerapoja, et eks tä ole igä üks hiŋŋeline majass Pärispea; Meri on tühi ja paljas, pold iŋŋelist ottada Tammistu (ei olnud kalu)

huidurane <huidurase, huidurast>, uidurane <uidurase, uidurast> uimane, pikaldane; vilets, nõrk ▪ Sie old sündümisest saadik huidurane Viinistu; Küll sie poiss oli uidurane, selidä ja selidä, vade midägi aru ei saand Virve; Oite huidurane luom toine Viinistu

hulkel ~ hulkvel hulkumas, jõude ringi uitamas ▪ Härgi ja lehmäluomi ku lamba old oitegi palju ka hulkel metsi müödä Pärispea; Sie oli hulkvel, aestuje peräst jous jälle kuo tagasi Viinistu

humalass, humalasse purjus; purju ▪ Sie oli tänä kovast humalass, ei sest old tüömiest Viinistu; Sie mies ott hendäst oite humalasse Viinistu Vrd hudigass, pöhläss

huomama <huomada, huoman>, uomama <uomada, uoman> tähele panema, märkama ▪ Kas sa et huomand, kui ma hüüsin? Viinistu Kas sa ei märganud, kui ma hüüdsin; Ei siel old midägi huomada Viinistu Seal ei olnud midagi märgata || taipama ▪ Ma ei uomand sidä kaiki, mes räägiti Virve Vrd tähtämä

huon <huonu, huonu>, uon <uonu, uonu> halb ▪ Rabaskari otsass oli jälle niisukene uon jää, ja jää tohkes paadi ald ära Kaberneeme; Nää mes tügü tegi, meid pidi uonuks, aga viera mihele lähteb küll Tammistu (tüdrukust, kes läks teise küla poisile mehele); Ma olin ka igä virk kuduja egä ma just huon kuduja ei old Pärispea; Meil on uonud maad, muud kui kived, kived Kiiu-Aabla

huone <huone, huonet>, uone <uone, uonet> hoone ▪ Palju neid huonei siin rannass on old? Pärispea; Karduni (endise piirivalve kordoni) uoness on suveti nüüd laste merepääste laager Virve

huusass, uusass (millegagi) seotud; tegevuses ▪ Sie on helevill sess huusass, et uota siie tänä peigu Pärispea; On jo mittu päivä old viinä uusass Tammistu; Aeva ko`luositüö huusass, sidä aiga ei ole, et mone sana kirjutas Viinistu; Ma pian olema verkuje huusass, ega ma muuale pääseki Pärispea; Olen lapse uusass pidänd koduss olema Tammistu

häbü <häü, häbü>, äbü <äü, äbü> häbi ▪ Kuerad lapsed, kuerad vanemad, äütä kasvavad, äütä eläväd Tammistu Ulakad lapsed, ulakad vanemad, häbita kasvavad, häbita elavad (nagu vanemad ees, nii teevad lapsed järele); Häbü olis old hakkada abi hüüdämä Viinistu Piinlik oleks olnud hakata appi hüüdma; Häbü pidäs olema Pärispea

häkk <hägi, häkki>, äkk <ägi, äkki> okstest või varbadest onn ▪ Hagerik oli meil, hau oksist ehidettüd häkk, ninda ku nie vaanimiskojud (varitsushütid) käüväd Pärispea; Se mies teht heneläs hägi sinne Viinistü randa, sie häkk old vähikä koju muodine tuba Pärispea See mees teinud endale onni sinna Viinistu randa, see onn olnud väike hüti moodi maja || kanapuur, kanakuut ▪ Pakkasega täüdüs jällegi kana ägi tuba tuua Tammistu; Häkk taht igä päiv puhastamist Pärispea

hämmästüksi ~ hämmästüksiss hämmeldusse, hämmelduses ▪ Siin o old tavaks heituess vai hämmästüksi menness puusa pääle peksä Pärispea Siin on olnud kombeks ehmudes või imestades puusale lüüa; Tädä näin ihan hämmästüksiss Pärispea

hörts <hörtsü, hörtsü> tobu ▪ Meie heplagas täkk old viel kaige huonumb, sie oli niisugune hörts, et kart vett ja jääpragu Viinistu

höünäküne <höünäküse, höünägüst> rumaluke, mõtlematult tegutsev ▪ Küll nie lapsed on höünäküsed Pärispea; Sie old igä vana saat höünäküne tuisupea Viinistu See olnud ikka vana eani mõtlematult tegutsev tuisupea; Mes sinä höünäküne tuled oma kourijegä siie tuhlipada Pärispea Mis sina tobuke tuled oma kätega siia kartulipatta (sobrama)

höürüksiss, öürüksiss auru all; purjus ▪ Igä laupäivä ehtu oli höürüksiss Pärispea || aruta olekus, ülierutatud seisundis ▪ Sie old siis ninda öürüksiss, et ei ott kennegi kuulla Juminda Vrd äür

iemäl eemal, kaugemal ▪ Nüüd oled kaua aiga joba kodund iemäl old Viinistu

iess
1. tagas juures, lähedal ▪ Igäkerd ei old siin külä iess kalu Viinistu Igakord ei olnud siin küla juures (meres) kalu; Virve iess oli siis niisugune pardameri, äkkiline (astang) kohe Juminda Virve (küla) juures oli niisugune veealuse sügavikuga meri, järsk (astang) kohe || silmis ▪ Nii vähäsess väärtusess sie rannamies ige oli neie (maarahva) iess, aga eks täüdüned elädä Tapurla
2. määrs ees ▪ Iess ora, keskel kerä, taga käärid omast kääst Tammistu (mõistatus) (= pääsuke); Uomine päiv on alade iess Tammistu (ei tea, mida homne päev toob) || ootel ▪ Rätsebäl palju tüöd iess Tammistu

iest
1. tagas eest ▪ Möid (kalu) raha iest kussagi turul Viinistu; Olimme kohe piesass poiste iest peiduss Pärispea || pärast, tõttu ▪ Eks old igä mure poja iest Viinistu
2. määrs eest ▪ Mene iest kaugemalle Pärispea; Kasi iest! Tapurla || eestpoolt ▪ Iest ora, keskeld kerä, pihutäüs pirgu pääle kauba Tammistu (mõistatus) (= harakas) || varasemast ▪ Aiga oda ige iest, mitte tagand Tammistu piltl (Varu aega enne, et seda pärast puudu ei tuleks)

iga2 <iga, iga>, ige1 <ige, ige>, igä2 <igä, igä ~ igäd> ases iga ▪ Igäle kalale vaja isesugust onge Tammistu; Siis sai neist (puukoore tükkidest) igäd muotisi paatisi vestetüd Viinistu Siis sai nendest (puukoore tükkidest) igasuguseid paate vestetud; Ega üömaja ole annetud ige kohta ega kuhugille Tapurla Ega öömaja pole antud igasse kohta ega kuhu tahes; Igess küläss on ise viis ja igel talul on oma taba Leesi Igas külas on ise mood ja igal talul on oma tava || igäl(e) puol(e) igal(e) pool(e), kõikjal(e) ▪ Ega igäl puol kala ei old ige ühte muodi Tammistu; Igäle puole sa piad menemä Pärispea || igass puold igalt poolt ▪ Oli pehme tali, igass puold ei saand vankriga kätte (heinu) Kaberneeme

igä3 ~ ige2 ikka ▪ Sai igä luodetud jääd, sais nuota vedämä Viinistu; Mies hakkas siis igä truostima, et ärä nuda, et eks me igä saa kuo Pärispea Mees hakkas siis ikka trööstima, et ära nuta, et eks me ikka saame koju; Maal on ige paremb olla Leesi; Eks tämä on igä aige old Kiiu-Aabla; Siga mend siis ka jaule sinne ja osa muni ige süönd ärä, osa tehnd ige sodiks Tammistu

igä|kerd igakord, alati ▪ Igäkerd ei old siin külä iess kalu, no siis mendi Mohni ala ka Viinistu; Kova vuoga ankurid igäkerd ei piä Viinistu

igävine tohutu ▪ Kohe igävine tegu old siis neid ussisi mes käünd (ussisõnuja) järel Tammistu Kohe tohutu suur hulk olnud siis neid usse, mis käinud (ussisõnuja) järel Vrd igäväne

ihnus <ihnusa, ihnusa> ihne, kitsi ▪ Oli old ihnus vanames ja ei ole kohe andand perele süüägi suurt midägi Juminda; Ihnus on ja näppäb ka kust saab Viinistu Vrd nuuga, sitke, tiuga, tüür1

ilus <ilusa, ilusa>
1. kaunis, nägus ▪ Juminda mies oli kiitänd oma naist: ilus ta küll ei ole, aga tüöd tegeb küll kovasti Tammistu; Ütleväd et ei nii ilusa ole kussagil nähnd, kui oma kodukülä on Pärispea
2. hea, korralik ▪ Jää oli ilus, lund ei old ku ohukane kerd Viinistu
3. (ilmast) selge, soe ▪ Uodamme ilusambi ilmu, siis lähme einämaale Tapurla

imemä <imedä, imen> imema ▪ Kaanid panna imemä Tapurla; Sie poig oli old seitse aestane kui viel imes Pärispea || piltl jooma ▪ Täüs imend endäst nindagu kaan Tammistu || (püdelas aines) kinnituma; (püdelast ainest) läbi tungima ▪ Köüe veul vois uon köüs katkeda, kui ankur kovasti pohja kinni oli imend Tammistu; Ankur imeb (tuleb tõmmates pikkamööda) pohjast lahti Tammistu Vrd jugima, nubima

ise ases <enesä ~ henesä ~ henes, endäst ~ hendäst ~ henest ~ endäs ~ hendäs>
1. (isikut rõhutav) ▪ No mies old ise jälle niisugune aigetand (haigevõitu) Tammistu; Minu henesä tehä Pärispea; Seljätaaka ei olis suitand henes kaasass kaugale veljädä Kolga rand Seljakoormat ei oleks suutnud endaga kaasas kaugele tassida; Siis olin pisukane, poldin henest Pärispea Siis olin pisike, põletasin ennast; Katsu oma päivätüögä endäst ja oma peret toita Tapurla; Hendäst varustetti parembie riidigä ja kingijegä, mes igä Suomess halvemad olid kui siin Viinistu Ennast varustati paremate riietega ja kingadega, mis ikka Soomes odavamad olid kui siin; Ise vanemaks, haigus nuoremaks Viinistu (kõnekäänd) (Inimese vananedes halveneb tervis) || hendäs(t) täüs ülbe, isekas ▪ Ku aeva oled hendäst täüs, ei siis kennegi sinu salli Pärispea Kui aina oled ennast täis, siis ei salli sind keegi Vrd itse
2. oma ▪ Henes kuub o kaik must, kuidas sengä puodi lähäd Pärispea; Henes pojad olid pisukased Suurpea

jagu <jau, jagu>
1. osa tervikust, tükk ▪ Saimme oma jau käde Viinistu; Suuremb jagu heini on juo korjuss, ei enämb ole muretigi || jauks tegemä (~ mietama) omavahel jagama ▪ Tänä tiemme raha jauks, mes (paatkonna) konuss on Viinistu Täna jaotame raha, mis (paatkonna) ühises kassas on; Ku kala ostaja ei old, miedeti kalad omavahel jauks Tammistu || ajavahemik ▪ Neh täüdüb talve jauss tubased tüöd kaik ärä tehä Pärispea
2. (kellegi) oma ▪ Kenes jagu se raamat on? Pärispea
3. õige koht || jauss ettenähtud kohas || jaust väljä ~ jaust väljäss õigest kohast või seisundist väljaspool ▪ Küll on üä niitä kui vigasti on oieti jauss Tammistu Küll on hea niita, kui vikat on õigesti löe otsas; Verk lähteb jaust väljä kui solmed järele andavad Leesi; Sie mies o henes oigest jaust väljäss Pärispea (öeldi, kui keegi oli hoolimatu)
4. || jagu saama võitu saama ▪ Undid ja karud panna tantsima, saadik siis sinust (üleannetust lapsest) jagu ei saa Tammistu

jalale majanduslikult järjele, majanduslikult jalad alla ▪ Kui läksid paari ei old neil midägi, aga nüüd on saaned jalale Viinistu

jalga|naine <jalga|naise, jalga|naist> elukaaslane; armuke ▪ Oma naisest läks lahku, nüüd pidi olema jalganaine Viinistu; Sie on old juo mittugi aestat sen mihe jalganaine Pärispea

janu <janu, janu> joogivajadus ▪ Kui lehmäd metsäst tulid, siis näd olid januss, juoksid lahte kohe juoma Viinistu; Palav päiv old, inimestel tuld janu Tammistu || viinahimu ▪ Kes janu ei kannada, sie kalevi ei kanna Tammistu piltl (kes viina joob, ei saa riiet selga)

jauks jaoks, tarbeks ▪ Eks sie korja kaik oma jauks Tapurla; Sadamass ei tohtind laevass tuld tehä ega küttä, sen jauks old siel sillal üks niisugune putka, kus old pliit siess Tammistu; sellepärast, seetõttu ▪ Sie määrus old sen jauks annetud, et palju old juo tulekahjusi Tammistu

johtumine <johtumise, johtumist> juhus; juhtum ▪ Suome rannass old ühekerra niisugune johtumine Viinistu

jouk <jougu, jouku> hulk ▪ Tä sis old näie pääle ninda tuskane, et nuttand kohe jouk aiga kive pääl istues Pärispea; Näht, et mihed juo seilavad kuuvalgel, jouk maad rannast menned Pärispea; Oige jougu saimme kohe sibulu tänäuon Pärispea Päris hulga saime kohe sibulaid tänavu; Sis old ne naised, ku jouk toisigi inimisi, kohe oitegi ägejäd Pärispea

judugas <juduka, judugast> jutukas ▪ Eks sie old judugas inimine Kiiu-Aabla

juom1 <juoma, juoma> joomine; alkoholi joomine ▪ Juoma riist Tapurla Jooginõu; Juomaga oldi nii ugass, et (joodikud) akkasid igäsugu viirastusi nägemä Pärispea; Üks rannamies old kova juomamies, küsünd siis kortsmigu kääst: „Kas midägi juomamärgä ka sul löüdüb?” Tammistu

just ~ jüst
1. päris, täpselt, nimelt ▪ Just tämä nägü Tapurla; Ega sie meie süü ka just old, et sie last menemä läks Viinistu; Onneliguld mend, et ei ole väljä tuld, et tämä oli just se tegijä Tammistu Õnnelikult on läinud, et ei ole välja tulnud, et just tema oli see tegija; Touska ruttu üles, sie (pilv) tuleb jüst meie kohta Pärispea || just nagu justkui ▪ Kala just nagu tiab ette tuult Kaberneeme
2. alles, äsja ▪ Sidä tämä ise just rääkis Tapurla; Jää lagus jüst ärä Viinistu

jutt1 <judu, juttu> rääkimine, vestlus; kõneldav lugu ▪ Kaik jäid uskuma, mihe judul oli tosi taga Tammistu; Emä oli kogu päivä vähäse juduga Viinistu; Läks pikkemäks juduks Pärispea || ei old juttugi piltl ei tohtinud, ei tulnud kõne allagi ▪ Rabutamisega, nindagu toisi verku kalujest lahti päästeti, ei old kammila verguga juttugi Tammistu

jutt2 <jutta, jutta> härjaikke rihm ▪ Eks juttaga old sis nie ikked ümber sarvije kinni, siuti kinni Juminda

juuress
1. määrs lähedal ▪ Meri oli nii juuress, ukse all Viinistu; Siel ei old siis puodi juuress Viinistu
2. tagas juures, ääres ▪ Parajaste just istusimme laua juuress ja söimme Viinistu

jämbüksi, jämbüksiss
1. külmast kangeks, kohma ▪ Jäin märgije riietega külmä jämbüksi, omal enämb joudu liikuda ei old Tammistu
2. külmast kange, kohmetanud ▪ Pakkasega oli jämbüksiss tua nurgass Tammistu Vrd jämbistüksiss

järel ~ järele
1. määrs (ajas või ruumis) järele ▪ Hurasimme küll neile järel, aga nie ei kuulled Viinistu Hüüdsime küll neile järele, aga nad ei kuulnud; Toised (paadid) jäid siis järel vähä Pärispea; Surm tuleb varsi järel Pärispea (surm viib ära); Nindagu rattad vierend (ussid) müöde maad tämäle järel Tammistu || järel andama lõdvendama ▪ Anna sield järel Tapurla || järele jäämä lõppema ▪ Tuul on järele jäänd Tapurla
2. määrs taga ▪ Kell on järel Tapurla Kell on taga
3. tagas järel ▪ Mes sa mu järel käüd Tapurla; Tormi järel Tapurla
4. tagas järgi, kohaselt ▪ Viimaks rehendimme kellu järel, et pidäsimme varsi kohal olema Viinistu Viimaks rehkendasime kella järgi, et peaksime varsti kohal olema; Mei ei old siel juuress käünd, aga siis koha järele (tundsime ära) Viinistu

kagu <kagu, kagu> ilmakaar (SE) ▪ Sie jääb kagu puole Pärispea; Kui kaua aiga siit idä ja kagu tuuled olid siis kalasaaki luota ei old Tammistu; Kagu tuul, sie vieb kala juo kausistki ära Kaberneeme (kõnekäänd)

kaikse (ülivõrde väljendamisel) kõige ▪ Eks henes mögiss (majakeses) on igä kaikse paremb olla Pärispea; Kaikse rohkemb sendägi on neid kalu (angerjaid) saadud siin lauritsapäivä paiku, ku ei old liiga torm, et merele pääs Pärispea Vrd kaik

kaksik <kaksigu, kaksiku> (hrl mitmuses) ema ühel ajal sündinud lapsed ▪ Neil on kuus tüdärd, kahed kaksigud, kahe kaksikuje vahel sündüs üks tüdär Viinistu; Tämäl olid old esimäsed lapsed kaksigud Pärispea

kala <kala, kala> kala üldnimetus ▪ Kui olid vergud juba kalu täüs, siis täüdüs tuua ärä Viinistu; Eks se ole se igapäävane toit, kala old sie toiduasi Kaberneeme || piltl ▪ Mes kala kennegi etsib, sidä ta ka löüdäb Tammistu (igaüks korraldab ise oma elu)

kallis <kalli, kallist>
1. hinnaline ▪ Mes kallis sie kaunis Tammistu (kõnekäänd)
2. armas ▪ Eks meil old samate oma nahk kaige kallimb (kõige armsam) Viinistu || hüüds (väljendab üllatust või imestust) ▪ Oh sina kallis aig! Tapurla

kannatama <kannatada, kannadan> taluma, välja kannatama; vastu pidama; kandma ▪ Old jo mai kuu käsil, aga jää kannatand viel pääl käüä Tammistu; Minul oli vilets pää, minu pää ei kannatand vihtuda (saunas) Pärispea; Ostajad tak`sierisid, kui palju neiss kotti˛iss voib kalu olla ja palju kannatab siis maksada Viinistu; Ei kannada enämb sinu varjugi nähä Tammistu

kargulane <kargulase, kargulast>, kargulaine <kargulaise, kargulaist> põgenik ▪ Asuski (elaski) kargulasena siin Viinistu; Ku nie paadid sis tuodud, old üks näid Viinistü kargulaine ka Pärispea || piltl, nlj liikuv, elavaloomuline ▪ Niisugune kargulane, ei püsü paigal Viinistu

kasa <kasa, kasa> hunnik; hulk ▪ Ei old peris kuorm, oli vaide kasa Viinistu; Oli toisel neid kuoki kohe igävene kasa, vade ei mulle andand einikästki (väikest tükikestki) Pärispea; Küll on aga suur kasa poisse kuoss Tammistu

kaunikane <kaunikase, kaunikast> üsna, võrdlemisi ▪ Huomigul kuo menness lietsus (lietsus) kaunikane kova tuul Viinistu; Siel ta old peräst sis kaunikasel hüäll ammedill Pärispea

kebastama <kebastada, kebastan> kargama, kepslema; ringi jooksma ▪ Ei sel old hädä midägi, kebast jo müödä oue ringi Virve; Mes sa kebastad jusku vasik Viinistu; Talled kebastid ouess Pärispea

kehväste kehvasti; vaeselt ▪ Mihel old palju lapsi ja noh kehväste eländ Tammistu; Poiss rääkis, et niipalju kehväste pidi süüä saama, et tämä sinne enämb tagasi ei lähä Tammistu

keksikäne <keksikäse, keksikäst> kergats ▪ Sie mies on eluaja üks keksikäne old Virve

kengi <kenegi, kennegi>, kennegi <kennegi, kennegi> keegi, ükski ▪ Kennegi ei oska ka naist siit saareld etsimä tulla Tammistu Keegi ei oska ka naist siit saarelt otsima tulla; Kuda kengi tahtu üellä Pärispea; Ei sel päiväl (lauritsapäeval) teht kennegi tüöd Pärispea Sel päeval (lauritsapäeval) ei teinud keegi tööd; Pole enämb old kennelgi aiga tagasi vahtida Tammistu; Ei sest voi kenelegi hiiskuda Viinistu Sellest ei või kellelegi iitsatada; Egas kräsüstigüst kennegi luom läbi pääse, saadik siis inimine Pärispea Vrd keski

kerd|laine <kerd|laine, kerd|lainet> korduv suur laine ▪ Igäkerd kui nähnd suuri kerdlaini tulema, last endäst oige madalasse Tammistu; Kaige irmusamb old kerdlained, vägise tahtund tädä meresse pühkidä Tammistu Vrd kerrugas

kergastama <kergastada, kergastan> edvistama, eputama ▪ Eluaja kergastand ringi, vois ka juo targemaks saada Viinistu; Sai omale uued riided selgä, nüüd kergastab toiste iess Tammistu; Ei ole mul old aiga küll kergastada, ega pidujell käüä Pärispea Vrd korgistama

kerge <kerge, kerget>
1. väikesekaaluline ▪ Sie julla on oite hüä kerge kammila vergul käüä Pärispea; Kerge nindagu sule tuust Tammistu
2. vähene, põgus ▪ Uni kerge nindagu jäneksel Tammistu
3. || kergest kääst heldelt ▪ Sie old jälle ninda ihnus mies, ei sie ole raatsind kergest kääst raha ärä anda Tammistu

kesik <kesigu, kesiku> ~ <kesigü, kesikü> noor siga ▪ Kesik aeva kasvab ega siis lihast puudu ole Pärispea || nlj nooruk ▪ Nuor kesik, viie-kuuetoist aestane hüüsimme kesigüks, et nie on kesigüd, ei old laps enämb ega ei old inimine viel Viinistu