[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

aesta <aesta, aestat> aasta ▪ Üle saa aesta tagasi Tammistu; Tänävuodine aestat Tapurla Tänavu; Igä aestat on siin (pardid), loukass ujuvad Pärispea Igal aastal on siin (pardid), lahesopis ujuvad Vrd vuos

aiga ajal, aegu ▪ Näd (paadid) hakkasid kaik rannast ühtaiga (ühel ajal) menemä Viinistu; Kodu old sidä aiga kennegi laps ouess Viinistu Kodus oli olnud sel ajal keegi laps õues; Siin old sidä aiga oite hüäst otta suuri kalu Pärispea Siin oli olnud sel ajal väga hästi võtta suuri kalu

aigane <aigase, aigast> aegne ▪ Saari aigast vergu parandamise taksi, sidä enämb ei mälestädä nüüd siin Tammistu Tsaariaegset võrgu parandamise hinda, seda enam ei mäletata nüüd siin; Emä siis rääkis ka igä endisi, omaaigasi merel käümisi Viinistu

aju <aju, aju>
1. triivpüük ▪ Ennevanast käüdi ajusse, mendi ehtu kodund väljä ja pandi vergud mere ja siel akkas siis paat triivimä neie verkuega seltsiss Tapurla; Keväde ja sügüse puole oli ajuss käümise aig Tammistu; Ajuss käidi kaugemal, ajuss siin ligidal ei käidudki Kaberneeme
2. niidetud hein ▪ Eks sidä aju on juo maass küll, tahtub kuiva Virve
3. kiire liikumine ▪ Küll läks poiss meist müöde igävese ajuga, neh eks se sis kartand, et ehku saab peksä Pärispea

ala
1. määrs alla ▪ Livestüsin heinäkuorma otsast ala Viinistu Libisesin heinakoorma otsast maha; Paati ala (kaldalt alla vette) lükkämä Tammistu || kaldale ▪ Tuli siie Tammistu randa, soitab ranna ligi küll, ala (maale) ei julge tulla Tammistu || ranna poole ▪ Vili jahvadetti ala (sisemaalt rannakülla) tulles tieääristess veskijess jahuks Tammistu
2. tagas alla ▪ Mene vihma iest varju ala Pärispea || piltl ▪ Jäime laua ala Tammistu (ei saanud söögiks vajalikku hulka kalu) || juurde, ligidale ▪ Jäi seisma ukse ala Tapurla; Igäkerd ei old siin külä iess kalu, no siis mendi Mohni ala (Mohni saare juurde) ka Viinistu
3. eess millestki allpool ▪ Koht oli väikäne, ala kuue tiinu Tammistu; Siis ta oli vähikä, ala kuoli (eelkooliealine) vast Tapurla || ala tuule ~ ala tuuld allatuult, pärisuunas ▪ Paat liikub ala tuule ~ ala tuuld Tapurla

all|päidi
1. määrs (millestki) vähem ▪ Sie on kuuest kümmest allpäidi Tapurla (alla kuutkümmend)
2. eess allpool ▪ Allpäidi polve siin olid siis punutud kaik kirjavad paulad Tapurla

ammetnik <ammetnigu, ammetnikku> ametnik ▪ Siin on ka ammetnigud ulluks mend, ei saa kudagi kodu akkama, kui Euruopast obedust ei oda Virve

aplaakriss tegevuseta ▪ Sie on siin aplaakriss Tapurla (elab jõude, vabadikuna talus); Ma olen old kohe kuu päiväd aplaakriss (haigena teovõimetu), ega tiieki, mes viga se voib olla Pärispea

eba˛elema <eba˛eleda ~ eba˛ella, eba˛elen> ebalema, häbelik olema ▪ Midäs siin ninda eba˛eled, ega sa vierass kohass ole, et ei ilge (ei julge) süüä Pärispea; Midäs sa eba˛eled? Tapurla

edel|tuul <edel|tuule, edel|tuuld> edelatuul ▪ Kui siin olid edeltuuled, siis oli rohkemb siit ige lahe puold vuod Tammistu; Edeltuul ja lounatedela (tuul) Pärispea Edelatuul ja edela ning lõunakaare vahepealsest suunast puhuv tuul

ehmatuma <ehmatuda, ehmadun>, ehmätümä <ehmätüdä, ehmädün> ehmuma ▪ Sie oli ehmätünd, nähnd jänest Tapurla; Mina ehmätüsin ja kardin et mes siin nüüd voib tulla Tapurla; Enne räägiti aeva, kui inimene miŋŋestki ehmatus, löi ruosi külgi Tammistu Vrd ehmatama

ehtu|puole õhtupoolikul ▪ Enne kävi (kari) nii karjamaadel ja siel kävi, ja siis peräst, ehtupuole oli jälle siin rannal Viinistu

elämine <elämise, elämist>
1. elu, elusolek ▪ Elämiseks vähä (raha), suremiseks palju, aga viina ottamiseks parasjagu Tammistu (kõnekäänd)
2. elatis; elujärg ▪ Täüdüb merele mennä, kustas muidu elämist saada on Pärispea; Sain elämise siin akkama Tapurla

elämä <elädä, elän>
1. elama, elus olema ▪ Egä ma siin kuigi kaua enämb elä, no sie aesta viel elän Juminda; elatuma, toime tulema ▪ Kudas siis eläd? Tammistu; Vie varal eläväd Tapurla
2. elunema, asuma ▪ Vade mies jätt oma naise maha ja tuli sen naise juure elämä Pärispea

elänik <elänigu, elänikku> elanik ▪ Ei tiie kas on siin kedägi elänikku siess ka? Tapurla

emä <emä, emä ~ emäd> ema ▪ Ega old nii palju aiga siin kodu isa ja emä juuress tuass istuda Viinistu; Paremb oma emä vits kui vierä emä voileib Tammistu (vanasõna) || piltl alus, alge ▪ Küünläpäivä (2. veebruar) sula ja maretipäivä (13. juuli) poud on näljä emä Tammistu (ennustavad kehva saaki)

enne|vanane <enne|vanase, enne|vanast> endisaegne, vanaaegne, muistne ▪ Mes ne ennevanased juhtumised, nie on ärä unestund juo Pärispea; Meil on kodu üks ennevanane kirves Viinistu; Ega ennevanased inimised, ega nie küll enämb elädä siin (ei oskaks) Tapurla

haba|hoplik <haba|hopliga, haba|hoplika> hapuoblikas (Rumex acetosa) ▪ Ei siin kasva muud kui habahopliku Pärispea Vrd abuopligas

habu <habu, habu>, abu <abu, abu> hapu; hapendatud ▪ Abud ounad mädäneväd puije all, neid ei tahu kennegi süüä Virve; Siin tehti abu kali pääle juua Tapurla; Habu kabustad Tapurla Vrd haba

hakkama <hakkada, hakkan ~ hagan>, akkama <akkada, akkan ~ agen>
1. alustama ▪ Jaanipäiv oli 24. juunil ja siis hagati heinäle Pärispea Jaanipäev oli 24. juunil ja siis alustati heinateoga; Kui soda loppes, sai jälle hagatud äri ajama Viinistu; Hakkaga süömä! Pärispea
2. muutuma ▪ Ehk akkab viel elusaks Tapurla; Hakkab saule (sajule) mitmaks päiväks Pärispea
3. kinni või külge jääma ▪ Putr akkab pohja Tapurla || ▪ Jahud ei akka ühte Tapurla || nakkama ▪ Sie haigus hakkab inimistesse ka Pärispea
4. mõjuma || pähä hakkama pead haigeks tegema, purju panema, iiveldama ajama ▪ Meri akkab pähä Tapurla; Viin, olut akkab pähä Tapurla; Ving akkab pähä Tapurla || süämelle hakkama vastumeelsust tekitama ▪ Midäs sul viel süämelle hakkas, et panid nii pia ärä tulema Pärispea
5. (midagi) suutma || hakkama saama toime tulema ▪ Laps läks ilulugemisega ninda ähmi täüs, et ei saandigi hakkama Pärispea || lõikama ▪ Vigasti ei akka rohe pääle Tapurla; Viskasid terve nauri lehmäle ede, nää ilastab vaide sen ärä, ei hakka hammas pääle Pärispea
6. töökorda; töökorras, tegevusvalmis ▪ Sain elämise siin akkama, ega old midägi enne akkamist Tapurla; Ennemi ku kaljastest aluksed olid hakkamas, vieti Suome vilja, tuhli, ouni ja ühttoist tarvelist Pärispea

harvast, arvast, harvaste harva ▪ Vahest harvast kävin ka kodu Viinistu Vahel harva käisin ka kodus; Harvaste igä on saarmasi ka siin Viinistu; Vahest arvast küläinimese jauks keideti kohvi Tapurla Vrd harvamiste, harvanesä

heiama <heiada, heian>, heiämä <heiädä, heiän>, eiämä <eiädä, eiän>
1. kiikuma ▪ Ärä eiä siin tuoliga Tammistu; Eks ne (noored) menned kiigale heiama Pärispea
2. kiigutama ▪ Heiä laps magama Pärispea || koogutama, kõigutama ▪ Vanaeit eiäb päägä Tammistu (vanaeide pea tudiseb)

help <helbu, helpu>, elp <elbu, elpu>
1. nimis hõlp, kerge põli ▪ Ega kalamihel ole elpu millagi Tapurla; Ei mul siin helpu ole, suur pere ja alade tegemist Pärispea; Nuorest pääst on elbul old ja toiste kelkujell määst ala last Tammistu (noorena hellitatud ja teiste kulul elanud); Helpu hevosel, kui säkki mihe seljäss on Viinistu piltl Hobusel kerge põli, kui kott on mehe seljas (öeldakse, kui keegi teise eest töö ära teeb) || lust ▪ Las nie karglevad, kel ihu elpu täüs ja kere kerge Tammistu
2. omds hõlpus, kerge ▪ Helbu polve pääl ega palju pietud Pärispea; Elp tüö, elp leib Tammistu (vanasõna) Vrd helpus

hieringes <hieringe, hieringest>, ieringes <ieringe, ieringest> heeringas ▪ Toised olid siin siis hieringe püüss, olid hieringe laevass Viinistu; Eks old hieringest vai neh midägi paremba kala juo ammu jouluks hoietud Pärispea; Paksu lihaga ja üästi rasvased (räimed), süö nindagu ieringest kohe Tammistu

hiitlane <hiitlase, hiitlast>, hiitläne <hiitläse, hiitläst>, iitlane <iitlase, iitlast> Hiiumaa elanik, hiidlane ▪ Nagu vana must hiitlane, ei viitsi hendäst pessä ka Pärispea; Iitlasi old enne siin Ara saaress, kui sie kalatüöstus siin vai suolamine oli Tammistu || kivimäng ▪ Hiitläst ja tibu sai igä jusku kaikse paremine ja kauemb ka ilma vilka menemättä (viga tegemata) mängidä Pärispea

hirgama <hirgada, hirgan> hullama ▪ Hirgad siin, katsu otta raamat käde Suurpea Hullad siin, katsu võtta raamat kätte; Nie lapsed eiväd malda paigal olla mitte terä, muutku vade hirgavad juossa ja hüppidä Pärispea

hirm <hirmu, hirmu>, irm <irmu, irmu> kartus, pelg ▪ Minul oli küll irm nahass Kaberneeme || hirmuvalitsus, kurjus ▪ Siin täüdüs olla moisa hirmu all Viinistu || vitsahirm, (kehaline) karistus ▪ Ei irm ole kenegild nahka seljäst ottand Tammistu; Hirmu andama Tapurla (last vitstega karistama) || hirmus ▪ Ninda se päss räisib siel paulass kohe, et hirm valatada Pärispea Nõnda se päss lõhub seal köie otsas, et hirmus on vaadata

holisema <holiseda, holisen>, olisema <oliseda, olisen> lärmama ▪ Mes te olisette siin Tapurla

hugutama <hugutada, hugudan>, ugutama <ugutada, ugudan> ahvatlema; õhutama, ässitama ▪ Sa hugudid meie poissi ka külä ounapuisse Viinistu; Hakkas hugutamma kaasa menemä Pärispea; Ärä siin uguda toist paha tegemä Virve || võrgutama, meelitama ▪ Poissid o kanged tütriküsi jo alade neh hugutama Pärispea Vrd ehutama, härgitämä, ussitama

huima˛elemä <huima˛ellä, huima˛elen> uimerdama; tuiama ▪ Mes tä omite huima˛ele siin sidäsi sihitä ringi terve päivä Pärispea

huone <huone, huonet>, uone <uone, uonet> hoone ▪ Palju neid huonei siin rannass on old? Pärispea; Karduni (endise piirivalve kordoni) uoness on suveti nüüd laste merepääste laager Virve

hädisemä <hädisedä, (sa) hädised>, ädisemä <ädisedä, (sa) ädised>
1. hädaldama, virisema ▪ Küll sie hädise Pärispea; Mes sa oskad üöllä, ageb aga jälle ädisemä Juminda
2. (tagaselja) halvustavalt rääkima ▪ Mes ne rahvas sen mihele menemisegä sis hädiseväd, mes sie toiste asi on Pärispea; Mes siin jälle ädisete? Tammistu

hädä <hädä, hädä> häda, mure, vaev; viga, haigus ▪ Ega sul vanass polvess hädä ole, sul mittu tursket poiga Viinistu; Meie oleme igävesess ädäss metssiguega Tapurla Meie oleme igaveses hädas metssigadega; Mes siin nuugad, ole sul hädä ega kedägi Viinistu Mis siin hädaldad, pole sul häda midagi; Toise ädä ige puu küliss Tammistu piltl (võõras mure jääb kaugemale) || hädä peräst vajaduse tõttu ▪ Eks se täüdünd hädä peräst tehä neid teupäivi Viinistu

hädä˛elemä <hädä˛ellä, hädä˛elen> hädaldama ▪ Mes siin jälle hädä˛eled? Pärispea

hälpsästämä <hälpsästädä, hälpsästän> vallatlema ▪ Mes siin hälpsästätte, kiirest kuo magama Viinistu Mis te siin vallatlete, (tulge) kiiresti koju magama

hämmästüksi ~ hämmästüksiss hämmeldusse, hämmelduses ▪ Siin o old tavaks heituess vai hämmästüksi menness puusa pääle peksä Pärispea Siin on olnud kombeks ehmudes või imestades puusale lüüa; Tädä näin ihan hämmästüksiss Pärispea

händür <händüri, händüri>
1. ahnitseja ▪ Ei sidä voi uskuda, sie nii händür, tegeb undrehti Viinistu; Vana händür, laskeb vergud toiste ede Tapurla
2. hulgus, hulkuja ▪ Händür, kange juokseja, kes palju ühess kohass ei seisa Pärispea (öeldud lehma või inimese kohta); Ei tiie, kes händür se siin metsiess (metsades) kolab Pärispea

höträmä <höträdä, höträn>, öträmä <öträdä, öträn> hlv lobisema, latrama ▪ Kui sai juo küll hötränd, läks onneks menemä Viinistu; Jusku hösä alade höträd niisugust muidust juttu Pärispea; Mes siin jälle omavahel öträte Tammistu Vrd höderdämä, hötrütämä, höürimä

höünästämä <höünästädä, höünästän> midagi kasutut tegema, vallatlema ▪ Mes siin höünästäd ja mardiks juoksed vanana? Viinistu; Ei seisuda kodu, muutkui mennä jälle höünästämä Pärispea Ei seista kodus, muudkui minnakse jälle eputama Vrd höünästelemä

hüppimä <hüppidä, hüppin ~ hübin>, üppimä <üppidä, üppin> korduvalt hüppama, hüplema ▪ Siis hübiti üle tule siel (jaanitulel) Pärispea; Mes te siin üppite, mengä oue ja üppige siel Kiiu-Aabla; Obune ei saand edesi, akkand kohe hüppimä Juminda

idä|vuo <idä|vuo, idä|vuod> ida-lääne suunaline voog ▪ Siin idätuuldega on idävuo, vesi juokseb igä siis länne puole Viinistu Vrd iävuo

iess
1. tagas juures, lähedal ▪ Igäkerd ei old siin külä iess kalu Viinistu Igakord ei olnud siin küla juures (meres) kalu; Virve iess oli siis niisugune pardameri, äkkiline (astang) kohe Juminda Virve (küla) juures oli niisugune veealuse sügavikuga meri, järsk (astang) kohe || silmis ▪ Nii vähäsess väärtusess sie rannamies ige oli neie (maarahva) iess, aga eks täüdüned elädä Tapurla
2. määrs ees ▪ Iess ora, keskel kerä, taga käärid omast kääst Tammistu (mõistatus) (= pääsuke); Uomine päiv on alade iess Tammistu (ei tea, mida homne päev toob) || ootel ▪ Rätsebäl palju tüöd iess Tammistu

igä|kerd igakord, alati ▪ Igäkerd ei old siin külä iess kalu, no siis mendi Mohni ala ka Viinistu; Kova vuoga ankurid igäkerd ei piä Viinistu

igätsemä <igätsedä, igätsen> igatsema ▪ Kui ostid küläst lehmä, siis vied oma lauta, siis pühi jäled lauta, siis lehm ei igätse Viinistu; Vast igätsimme, nüüd oled jo siin Tapurla

iljate, iljati hiljuti ▪ Vast iljate viel kävin merel Juminda; Nied on nüüd vast iljati tulled nie traalid Kaberneeme; Siin vast iljati püüeti viel, said kammilu viel Juminda Vrd hiljast

imelik <imeligu, imelikku> tavatu; võõrastav ▪ Imeliguna paistus, et nii tasa kaik seinä taga on Viinistu; Siin olid niisugu imeligud kive unnigud Juminda; Imeligud siened, ei nie kelba Pärispea

imestämä <imestädä, imestän>
1. üllatuma, imeks panema ▪ Imestin igä, et siin (Soomes) on terved saared üks kivi Viinistu; Ku nie endised inimised (surnust) üles tousisid, küll ne imestäsid Pärispea Kui need endisaja inimesed (surnust) üles tõuseksid, küll nad imestaksid
2. kaetama, nõiduma ▪ On ärä imestettüd Tapurla

irragalla õieli ▪ Mes sa passid siin nenä irragalla Viinistu

ise ases <enesä ~ henesä ~ henes, endäst ~ hendäst ~ henest ~ endäs ~ hendäs>
1. (isikut rõhutav) ▪ No mies old ise jälle niisugune aigetand (haigevõitu) Tammistu; Minu henesä tehä Pärispea; Seljätaaka ei olis suitand henes kaasass kaugale veljädä Kolga rand Seljakoormat ei oleks suutnud endaga kaasas kaugele tassida; Siis olin pisukane, poldin henest Pärispea Siis olin pisike, põletasin ennast; Katsu oma päivätüögä endäst ja oma peret toita Tapurla; Hendäst varustetti parembie riidigä ja kingijegä, mes igä Suomess halvemad olid kui siin Viinistu Ennast varustati paremate riietega ja kingadega, mis ikka Soomes odavamad olid kui siin; Ise vanemaks, haigus nuoremaks Viinistu (kõnekäänd) (Inimese vananedes halveneb tervis) || hendäs(t) täüs ülbe, isekas ▪ Ku aeva oled hendäst täüs, ei siis kennegi sinu salli Pärispea Kui aina oled ennast täis, siis ei salli sind keegi Vrd itse
2. oma ▪ Henes kuub o kaik must, kuidas sengä puodi lähäd Pärispea; Henes pojad olid pisukased Suurpea

jolama <jolada, jolan>
1. jändama; ebaolulisele aega kulutama ▪ Mes sa tühjä jolamisega vaeva nääd Tammistu; Midäs tuo vana verguga siel jolad, osta ennemb kohe uus Pärispea
2. lobisema, lorama ▪ Mes sa jolad siin, kennegi sidä ei usu Tammistu; Mes siin jolate, et tüöle ei saa Viinistu

joude <joude, joudet> vaba; jõude ▪ Kui siitkandi jouded mihed laevuje pääl soidid, kerra olled mihed Käsmu mieste laevass Tammistu; Kolm süldä on joudet sedä nüöri siel Tammistu; Siin naapruss on suur tuba, sie oli joude, siel tantsiti Kolga-Aabla; Siis (varahommikul) on hüä verku lassa, meri joude Tapurla (kalureid vähe merel); Liesi küläss jäi üks koht joudeks, peremies läks linna elämä Tammistu; Joude polve pääl siin Tapurla Tööst vaba (tööta) Vrd joudenas

judisema <judiseda, judisen>, jüdisemä <jüdisedä, jüdisen> võbisema, värisema, lõdisema ▪ Ouess on ninda külm, otta judisema Pärispea Väljas on nii külm, paneb värisema; Midäs siin paljald judised tuule kääss, eks sa lähä tuba suoja sis Pärispea; Suur tükk jüdises Tapurla

jumalane (rõhutavalt) täiesti, päris ▪ Sel igä raha jatkub, joga jumalane päiv silmäd krilliss Viinistu; Midäs siin nüd löhvästäte kohe igä jumalase ehtut, et ime Pärispea Mis te siin nüüd lõbutsete iga jumala õhtu, et ime

jäbitämä <jäbitädä, jäbidän> pingutama, punnitama ▪ Mes sa tühjä siin sengä (raske kandamiga) jäbidäd, viimaks venudad viel nava selgä Tammistu; Ma jäbidin kogu päivä neid kandada Kolga rand

järg1 <järje, järge>
1. järjekord, kord ▪ Sie oli kohe nädäl paar järjega kohe siin Tammistu; Minu järg on mennä Tapurla
2. (millegi) järgne aeg ▪ Suure tormi järg ja ilm aude Tammistu
3. periood ▪ Eks siis samate silku läks rohkemb, kui tüö järge oli, sügüse vilja koristamise ja siis karduli ottamise ajal Tammistu

jörrimä <jörridä, jörrin> nutma, nuuksuma ▪ Mes siin jörrid Pärispea

kabinad mitm <kabinue ~ kabinuije, kabinu> varustus; asjad ▪ Tuo kaik kabinad paati, siis voimme hakkada merele menemä Pärispea; Kasi oma kabinuijega Tapurla; Kui tüökabinad siin olis, piaks sen kerda tegis Viinistu Kui tööriistad siin oleks, teeks selle peagi korda; Poiss mene oma kabinuega nüüd iest ärä Viinistu; Kaik kabinad, mes vaja, paadiss olemass, aerujest ja jalapuist saadik kerrass Tammistu

kaheksa <kaheksama, kaheksa> põhiarv 8, hulgalt või määralt 8 ▪ Kell on kümme minuti vaja (puudu) kaheksa Tapurla; No siin Kolga mehed, nied käisid kuue vai kaheksama mihe nuoda pääl Salmistu || piltl ▪ Vastapäivä puhti tehä oli voimatu, lengid läksid kaheksaks ja krupsu Tammistu Köit vastupäeva rõngasse keerata oli võimatu, ringid läksid kaheksaks ja keerdu

kaikse (ülivõrde väljendamisel) kõige ▪ Eks henes mögiss (majakeses) on igä kaikse paremb olla Pärispea; Kaikse rohkemb sendägi on neid kalu (angerjaid) saadud siin lauritsapäivä paiku, ku ei old liiga torm, et merele pääs Pärispea Vrd kaik

kallas <kalda, kallast> mererand ▪ Ühekerra oli kolm petra siin kalda pääl, kus nüüd tuhlimaa on Suurpea; Poisikase polvess olin kaldass siel lambakarjass Tammistu

kammima <kammida, kammin>
1. juukseid kammima ▪ Kammi kenast hiuksed silejäks Pärispea
2. piltl jooksma, kappama ▪ Sie oli juo tore soita, hobused kammivad iess Tapurla (pulmasõidust); Mes sa kammid mul siin jaluss Kolga rand

kandama <kandada, kannan>
1. kandma, tassima ▪ Kans verku Pärispea (Ta) kandis võrku; Naine pidi polless rohkemb väljä kandama ku mies seljäss kuo Tammistu piltl (naine kulutab rohkem, kui mees teenida jõuab) || rasedus ▪ Kandamise aig Tapurla || kasutama (riietest, jalanõudest, ehetest jms) ▪ Päiväprillisi ei ne muidu kanna Pärispea (ainult ereda päikesega)
2. ülal hoidma, vastu pidama ▪ Sie sügüsüne nääding viel oli nork neh ja pehme, ei kandand viel hüästi pääl Viinistu; Paat enam, kui ta vett on täis, tämä ei kanna enam midagi Salmistu; Minu joud ei kanna Tapurla; (Pealmine äärepael) kus pullud jälle olite, mis teda (võrku) kandis jälle ülesse Kaberneeme || kaula kandama ▪ Sie titt kandab kaula juo ninda nuoreld kohe Pärispea
3. alles hoidma, omama ▪ Viha kandama Tapurla; Mies kans sidä nime siin surmani Tammistu

kanistus <kanistukse, kanistust> hlv rääbakas ▪ Mene maga hendäst selgeks, oled siin jüskü va kanistus Viinistu; Ei sie praavida ka oma riidi, käüb ku kanistus küläss Viinistu; Ei nie purga ka sidä lagund sauna ärä, sie jüskü kanistus ouess Viinistu

kann <kannu, kannu>
1. kann ▪ Oluvekann ja kaljakann Tapurla; Pane kannule kans pääle Pärispea
2. plekknõu salapiirituse vedamiseks ▪ Kui siin salaviina vieti, pandi kottijega meresse, neli viis kannu ja mes neid pandi sis sinne kotti Tammistu
3. kaevuämber ▪ Pumbakann Tapurla

karbal ~ karbalas <karbala, karbala> jõhvikas (Oxycoccus palustris) ▪ Karbalu olid mättäd täüs Suurpea; Karbalad on hüäd habad marjad Pärispea; Siin suoss on mädäste pääl karbalu Viinistu Vrd johvigas

kargulane <kargulase, kargulast>, kargulaine <kargulaise, kargulaist> põgenik ▪ Asuski (elaski) kargulasena siin Viinistu; Ku nie paadid sis tuodud, old üks näid Viinistü kargulaine ka Pärispea || piltl, nlj liikuv, elavaloomuline ▪ Niisugune kargulane, ei püsü paigal Viinistu

kari2 <karja, karja>
1. loomakari ▪ Kari kävi siin lahe rannal Viinistu; Karjass käümä Tapurla (loomi karjatamas)
2. hulk, rühm ▪ Inimiste karjad kondisid müöde randa ja igäl ühel olid silmäd vesised Viinistu

kartama <kartada ~ karta, kardan> ▪ Nie ei oska midägi kartada Pärispea; Lapsedki said vahel nuhella piaaigu ilma asjata, küll siis kartama jääväd ja enämb toinekerd pahandusi ei tie Tammistu; Vähä jüskü minut kart Viinistu Veidi justkui kartis mind; Minä ehmätüsin ja kardin et mes siin nüüd voib tulla Tapurla

karutama <karutada, karudan> (heina) kaarutama ▪ Karuda sa heinäd hüäst laialla peräst vihma Pärispea; Mina lähän karutama luogu Kiiu-Aabla || segadust tekitama ▪ Tein tua kerda, nüüd poissid jälle käünd siin karutamas Viinistu; Sie (katk) karutand külä esimäst kerda Pärispea

kasvama <kasvada, kasvan>
1. kasvama; suurenema ▪ Eks siin enne kasvand marju Pärispea; Kas tahud viel kasvada? Tammistu (küsiti inimese käest, kes seisis) || kasvama sise harjumuseks kujunema ▪ Pisukasest saadik igä kasvand sise ka, et igä igäüks vähä joba oskas oma nahka hoida Viinistu
2. kasvatama ▪ Liivak, kuiv liiv migä ei kasva midägi Pärispea

kaval <kavala, kavala> taibukas; petlik ▪ Toinekerd oli nii kaval mies, et trumpas kaik targemad mihed üle Tammistu; Sie lohi o nii kaval, et ega sie palju harverku ka tahu tulla Pärispea; Käüb vade kavalue mette˛egä siin libitsemäs Viinistu

kehr <kehrä, kehrä>
1. põlvekeder ▪ Polve kehräd, kehrä kondid, nie o ümmürgäsed Pärispea
2. vokikeder ▪ Vogi kehr Tapurla
3. pottsepa keder ▪ Nisukasi (nõusid) o vanast siin savest oitegi runsast (palju) tehtüd, sis juo ku ne külä pottsebäd viel kehrägä save sotkisid Pärispea

kehvel <kehvli, kehvli> rannalähedane kivine meremadalik ▪ Meil on siin kehvlipääline Tammistu; Meress on tänä pagu vesi, paat pidi kehvlile kinni jäämä Pärispea; Siin rannal on lai kehvel Viinistu

kihelemä <kiheledä, (ta) kiheleb>
1. kihelema ▪ Nuorekuu vihad panevad naha kihelemä Tapurla; Nogulased poldid kaik sääred ärä, nüüd ninda kiheleväd, et kraabi puruks Pärispea; Oma kärnäd kiheleväd kaige magusamini Tammistu piltl (oma häda tunneb igaüks hästi)
2. nihelema ▪ Midäs kiheled siin et rahu ei saa Tapurla

kiikuma <kiikuda, kiigun>
1. kiikuma, õõtsuma ▪ Poldeti jaanituld ja nuored jälle kiikusid ja vanad ka kes kannadid Tapurla; Sen muodiga kiikujess käüte varsi kugerpallu ka Pärispea
2. kiigutama ▪ Meil on paerga siin kätkü, kus ma oma lapsi kiikusin Pärispea; Kiikusin last, väikest ode Kaberneeme

kilk <kilgi, kilki>
1. merikilk (Mesidothea) ▪ Kui tormiga vahest olid vergud meress, siis neid kilki tuli nii palju sinne verku Viinistu; Kilki o ka kovast neh siin meress Pärispea
2. toakilk (Gryllus domesticus) ▪ Ega ranna küläjess kilkisi küll old palju kuulla kussagil Pärispea; Kilk, säh sie sidaammas (sitahammas), anna mulle uus raudammas Tammistu (öeldi äratulnud piimahammast kerisele visates)
3. piltl kerge joove ▪ Ku juo kilk pääss on ega siis enämb tiiedä midä tehä Pärispea

kilu <kilu, kilu> kalaliik (Sprattus sprattus balticus) ▪ Kui verguss oli kilu tugevast, siis oli ennemb temmatud vergusilm katki, aga kilu täüdüs terveld käde saada Viinistu; Meil siin suuremaid kalu ei ole kui kilu ja räimid Kaberneeme; Kilu oli kallis kala Salmistu

kina <kina, kina> jagelus, nägelemine ▪ Ennemäld kui siin Liesil seltsimajass pidusi pieti oli mieste vahel alade kina Tammistu; Mes kina sie jälle teie vahel olgu Tammistu

kindel <kintla, kintla>
1. ette nähtud, kokku lepitud ▪ Nied olid oma kintlad päiväd ka, milla muni vasta ueti siin puess Tammistu; Kraavi laiuseks ei old millaski kintla mietu Pärispea
2. kõva, kandev ▪ Siis kävid juo hobused pääl kui jää juo nii kindel oli Viinistu
3. alaline, pidev ▪ Nuodaga püük oli talvel jüskü kintlam, vergupüük sie oli ninda juhuslik Viinistu
4. || kintlaks tegemä välja selgitama ▪ Tehti kintlaks, et poissil viga medägi Tammistu Tehti kindlaks, et poisil pole viga midagi

kivine <kivise, kivist> kive täis ▪ Meil olid siin kivised rannad Tammistu; Maailma kivised olid jo ne rannamaad ega hobusega saandigi kündädä Pärispea Vrd kivik

kodune <koduse, kodust>
1. kodus valmistatav; koduga seonduv ▪ Ennevanast oli oma kodune leib, midä sa söid Tapurla; Naised täüdüsid juo tehä siin rannass kaik kodused tüöd Suurpea; Kodused mured ei maksa tiele kaasa ottada Tammistu
2. kodurahvas, kodus olija ▪ Kui tuldi mereld, kohe kodused küsüsid, kust vuo tänä oli Juminda; Ei tormiga old kodustel rahu Pärispea || kodus kasvav, hoolealune ▪ Mes nüüd kodune porsas tiedab Tammistu (kodus hooldatu ei tunne ilmaelu)
3. kohalik ▪ Oli muidugi ka üks kodune köster Kiiu-Aabla Vrd kohaline2

kohal
1. tagas juures; ühel joonel ▪ Siel ranna kohal vai meie sauna kohal on Ratsa kivi Viinistu; Siin meie külä kohal, siel on üks suur kivi Odakive kariss Pärispea
2. määrs õige (kellast) ▪ Meie kell ei ole vist kohal, ei näüdä oigust Viinistu; Kas nüüd o kohal se kell? Pärispea

kohendama <kohendada, kohendan>, kuhendama <kuhendada, kuhendan> parandama, kõbima; (korda) seadma, sättima ▪ Aid tahtub viel kuhendamist saada Tammistu; Mes siin vahid, karvad, neh hiuksed silmil, eks kohenda sis toisi omitigi vähä Pärispea

kolama <kolada, kolan>
1. hulkuma, luusima ▪ Kolasin metsäss tükk aiga Viinistu; Mes sa siin kolad? Pärispea; Ärä sa neiegä kola ehtul, voibolla lähteväd vargaligi Pärispea
2. otsima; nuuskima ▪ Kolasin kaik kohad läbi, aga pussi üles ei löüdänd Tammistu; Minu vend kolas kaik üles ja siis vei kuolipoistele Pärispea

kolm <kolme, kolme> põhiarv 3, hulgalt või määralt 3 ▪ Kolm rupla ma tienisin Viinistu; Kolm klassi oli, rohkemb ei old siin Pärispääl Pärispea || 3 olukorda ▪ Kolmele ei saa vasta akkada: surm, sida ädä (sitahäda) ja kruonu käsk Tammistu (vanasõna) || kolme kolmekesi ▪ Kolme lapse olime Tapurla; Kolme pere käimme merel Tapurla || kolmess number kolme moodi ▪ Siis jääb siest valu ärä, ku oled hüäst kolmess koverass Pärispea

kolmas <kolmane, kolmat> järgarv 3., järjestuses kolmas ▪ Ühel suvel oli siin kaks Suome viinavedäjä, nie etsisid omale kolmat reisumiest Viinistu; Kaks päivä olid vergud meress ja kolmanel uomigul toimme väljä Tammistu; Kolmane mihe pi˛imme saama pääle laevast laadungi ottamist Viinistu Kolmanda mehe pidime saama pärast laevast laadungi võtmist

konderpant <konderpandi, konderpanti> salakaup ▪ Tuletigud, tubak, suol ja riie lueti konderpandiks Pärispea; Eks ne randrüütlid vaanisid küll neid konderpandi vedäi kinni neh ottada, ega hangeldada ei luatud Pärispea Eks need piirivalvurid varitsesid küll neid salakaubavedajaid jah (et neid) kinni võtta, ega hangeldada ei lubatud; Vanast, kui suol oli konderpandiks, siis siin kottie pääle peris peremerki ei tehtud Viinistu; Suomest tagasi tulles toi jälle siie konderpanti Tammistu

koplama <koplada, koplan> käsikaudu otsima, sorima; kobama, katsuma ▪ Mes sa koplad siin? Pärispea; Koplas kaik taskud läbi Viinistu

koppel <kopli, kopli> ▪ Lähän tuoma koplist huost Viinistu Lähen tooma koplist hobust; Mene süödä luomi muual ka, ärä siin kopliss vaide alade ole Pärispea

kossagilla kössis ▪ Istud siin kossagilla sebik (kühm) seljäss Juminda

kraaka <kraaka, kraaka> kraakleja, riiukukk; huligaan ▪ Kraaka roitis (hulkus) külä vahel Pärispea; Siel peress on kraakad poissid Virve; Suuremad kraakad olid siin nie Aapla mihed Tammistu

kruon <kruoni, kruoni> rahaühik ▪ Iesti ajal räimimiedust sai ige ninda kruon ja kruon kakskümmend, aga no kilu oli ige siin paari kruoni ringi Tammistu

kuerutasa koeruse pärast ▪ Poissinaagid (nagamannid) kuerutasa juoksevad siin ja jädid verävä lahti Viinistu; Egä tämä siis paha ole, tämä ninda sama kuerutasa tei sen lollukse Viinistu Vrd kuerustas

kuipima <kuipida, kuibin> luusima, hulkuma, kolama ▪ No midäs sa pidäsid nüd siin kuipima, et ei ole aiga magadagi Pärispea

kuivatama <kuivatada, kuivadan> kuivada laskma, kuivama panema ▪ Kala kuivadetti, aga siin kuivadetta vähä Kaberneeme; Jälle hakkab vihma tibutama, ei saaki kohe heini kuivatada Pärispea

kurtama <kurtada, kurdan> kurtma ▪ Lavassaare mihed kurdid aeva, et neil on siin kaugal käüä sidä (viina) tuomas Viinistu; Küll sa oled igä tüdümättä inimine, eit (sa ei) kurda millaski Pärispea

kurvetama <kurvetada, (ta) kurvetab> näljutama ▪ Mes sest lehmäst siin palja maa pääl kurvedad Tammistu

kussagi ~ kussagil kuskil ▪ Läks kirku peikmes ja vaatab, ei pruuti kussagi Kiiu-Aabla Läks kirikusse peigmees ja vaatab, pruuti ei ole kuskil; Kerra seilatud kussagi Iiumaa kandiss paksu uduga Tammistu; Ei mei saaned siel aiga vietädä kussagi Juminda; Lehm kadus metsä ärä, ei ole nähä kussagil Pärispea; Kas siin küläss kävite kussagi? Pärispea

kähkü kähku, ruttu ▪ Käün kähkü ärä Tapurla; Sa jolad siin, mene kähkü rannale Viinistu

käiäss määrdunud, mingi mustusega koos ▪ Riided olid käiäss Pärispea; Saapad kaik mudaga sul käiäss, ärä konni siin neiegä Pärispea