[MUL] Mulgi sõnaraamat

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit

anger|püs´s <anger|püssi, anger|.püssi> angervaks ▪ angerpüssil om valge äitsme angervaksal on valged õied; angerpüssi lehe annave iluse kõllaka värmi angervaksa lehed annavad ilusa kollaka värvi; angerpüssi tii om ää kõturohi ku kõtt valla angervaksatee on hea kõhurohi, kui kõht on lahti. Vrd anger|pus´s, anger|päs´s

joosi|ein <joosi|einä, joosi|.einä>
1. hanijalg (Potentilla anserina) ▪ joosieinä äitsne om kõllatse hanijala õied on kollased
2. harilik mailane (Veronica officinalis) ▪ joosieinä kasvave kõva maa pääl, sii keedets ärä ummusen, juu sedä vett, kaos juuskje ärä hanijalad kasvavad kõva maa peal, see keedetakse ummuses ära, joo seda vett, kaob jooksva ära. Vrd .juuskje|ein

jänese|pütsik <jänese|pütsigu ~ jänese|pütsiku, jänese|pütsikut> Krk jänesekõrv (sarikaline) (Bupleurum) ▪ jänesepütsikul om vähikse äitsne jänesekõrval on väiksed õied

kassi|käpp <kassi|käpä, kassi|käppä>
1. kassikäpp (Antennaria) ▪ kassikäpä äitsme om valge ja punatse kassikäpa õied on valged ja punased
2. muster (kindal, kannul vm) ▪ taari kannel olli musta täpi pääle tett, kassikäpä Hls taarikannudel olid mustad täpid peale tehtud, kassikäpad. Vt kassi|käpä|kiri
3. kassimärss (punutud mänguasi) ▪ kassikäpp tetäs pajo niidest, vedrutep ku ärmoonik kassimärss tehakse paju niintest, vedrutab kui lõõtspill

konna|tater <konna|.tatre, konna|tatert> kassitapp (Convolvulus arvensis) ▪ konnatatrel om suure valge äitsne kassitapul on suured valged õied; konnatater jääs käe külgi kassitapp jääb käe külge

kur´g <kure, .kurge>
1. kurg, sookurg (Grus grus) ▪ kure om är es´sunu sookured on ära eksinud (st ei lenda reas). Vt suu|kur´g, Vrd toone|kur´g
2. piltl harkadra ais; vannasadra käepide ▪ kurge kül´len om käsipuu aiste küljes on käsipuu. Vrd kure|puu
3. piltl esi, tööriba ▪ sii jäi kur´ge tegeme, ku temä oma viilukest es jõvva ärä lõigate see jäi [oma] tööriba tegema, kui ta oma viilukest ei jõudnud ära lõigata. Vrd viiluk, .viirgus
4. piltl jõhvikas Krk ▪ kure äitsnemise aig olli kül´m, kure äitsne külmiv ärä jõhvika õitsemise ajal oli külm, jõhvika õied külmusid ära. Vrd jõhvik1, kurek, kure|mari, siilu|arjak, siilu|arjas

käo|sõl´g <käo|sõle, käo|.sõlge> Krk kuldtulikas (Ranunculus auricomus) ▪ käosõlel om kõllatse äitsne kuldtulikal on kollased õied

lilla <lilla, lillat> uus lilla ▪ sireni äitsme om lilla sireli õied on lillad

ludsi|lill <ludsi|lilli, ludsi|.lilli> Krk puislutsern (Medicago) ▪ ludsilillil mett om tüven, kõllane, äitsne om nagu pistet külgi puislutsernil on tüves mett, kollane, õied on nagu torgatud külge

maalise|ein <maalise|einä, malaise|.einä> põldmailane (Veronica arvensis) ▪ maaliseeinäl om väikse sinitse äitsme otsan põldmailasel on väikesed sinised õied otsas; maaliseeinä kuivatedi ruuba pääl ärä, apukoorege segäti salvis põldmailased kuivatati truubi peal ära, hapukoorega segati salviks

maru|ein <maru|einä, maru|.einä> koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger) ▪ kõllatse äitsme om marueintel, sinna kasvas must mari otsa kollased õied on koerapöörirohul, sinna kasvab must mari otsa; ku amba valutiv, raputide marueinä äitsnit pääle kui hambad valutasid, raputati koerapöörirohu õisi peale. Vrd maru|lil´l, pöörä|pütsik

pajo|lil´l <pajo|lilli, pajo|.lilli> Krk põdrakanep (Chamaenerion) ▪ pajolilli lehe om pajo muudu põdrakanepi lehed on paju[lehtede] moodi; pajolillil om roosa äitsne otsan põdrakanepil on roosad õied küljes. Vt põdra|kanep

pikäle
1. õieli, pikaks, sirgu ▪ ommukus ollive äitsme pikäle lännü hommikuks olid õied sirgu läinud. Vt pikäli, Vrd kikki, .sorgu, .tilli2, õiel, õieli
2. ajaliselt pikaks, pikale ▪ ma tüdisi ärä, sii kõne läit´s väege pikäle ma tüdinesin ära, see kõne läks väga pikale

põdra|kanep <põdra|kanepi, põdra|kanepit> Krk põdrakanep (Epilobium angustifolium) ▪ põdrakanep om ää rohi põdakanep on hea ravimtaim; põdrakanep, sel tulev roosa äitsne otsa põdrakanepil tulevad roosad õied. Vrd pajo|lil´l

.süäme|emä|juur <.süäme|emä|juure, .süäme|emä|juurt> Krk südame-emajuur (Gentiana cruciata) ▪ süäme-emäjuurel om iluse sinitse äitsme südame-emajuurel on ilusad sinised õied

tedre|maran <tedre|marane, tedre|maranet> Pst Hls tedremaran (Potentilla erecta) ▪ tedremaranel om kõllatse äitsme tedremaranatel on kollased õied

vangi|lil´l <vangi|lilli, vangi|.lilli> Krk ussikeel (Echium) ▪ vangilillil om sinitse äitsne ussikeelel on sinised õied

varsa|kabi <varsa|kabja, varsa|.kapja>
1. ümaralehine uibuleht (Pyrola rotundifolia) Krk ▪ varsakabja kasvave mõtsan, neil om valge äitsme uibulehed kasvavad metsas, neil on valged õied
2. varsakabi (Caltha palustris) ▪ kõllatse varsakabja kasvav raavi veeren kollased varsakabjad kasvavad kraavi ääres. Vrd kana|kuul´, latik|lil´l, loks|lil´l

õitse <.õitsme, õitset> Hls õis ▪ sirinil om sinitse õitsme sirelil on sinised õied. Vt lil´l, õis, äelm, äidsen

äelm <.äelme, .äelmet> Hls õis ▪ kannikse äelme om ää lõhnage kannikese õied on hea lõhnaga. Vrd lil´l, õis, õitse, äidsen

äidsen <.äidsme ~ .äitsme, äidsent ~ .äidsne ~ .äitsne, äidsent> , äidse <.äitsme, äidset> , äitse <.äitsme, äitset> Trv
1. õis ▪ puhmal olliv iluse äidsme põõsal olid ilusad õied; ei oleg ua teri sissi kasunu, ärä kujunu äitsnest peräst ei olegi oa teri sisse kasvanud, ära kuivanud õiena (õitsemise ajal); ku ärä äitsnes, sõs om nätä pal´lu lil´l äitsnit ja marjakandjit kui ära õitseb, siis on näha, [kui] palju on tühje õisi ja kui palju marjakandjaid; nüid om pal´lu mesilinde uibu äidsente pääl nüüd on palju mesilasi õunapuuõitel. Vrd emä|äidsen, esä|äidsen, lil´l, õis, õitse
2. piltl väiksed punetavad villikesed ▪ latsel om tullu lämmege äitsne pääl lapsele on tulnud kuumaga villikesed (nahale). Vrd rohutse

üü|vari <üü|varju, üü|.varju> Krk rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) ▪ raanikide sehen kasvas üüvarju raiesmikel kasvavad rohekad käokeeled; üüvarjul om laia lehe ku tiilehe, ää lõhn, valge äitsne käokeelel on laiad lehed nagu teelehed, hea lõhn, valged õied