[MUL] Mulgi sõnaraamat

.õigume <.õigude, .õigu>
1. õiguma, sirgeks painduma ▪ puu suusa õigusiv laka pääl ärä puusuusad paindusid laka peal sirgeks; rii jalasse om är õigunu reejalased on sirgeks ära paindunud; miu selg es õigu enäp minu selg ei läinud enam sirgeks
2. piltl surema, lõpma (looma surmast) ▪ temäl olli oben ärä õigunu temal oli hobune ära lõpnud. Vrd .kuulme2, .lõpme, sureme, .ängüme