[MUL] Mulgi sõnaraamat

.õikame <õigate ~ õigade, .õika>
1. hõikama, hüüdma ▪ kari taht kodu õigate kari tuleb koju hüüda; ma õigasi küll, ta_s kuule ääp ma hüüdsin küll, ta ei kuulnud enam; küllä ei saa õigate, küllä piat kutsme (vns) külla ei saa hüüda, külla pead kutsuma. Vrd .õikme, .õiskame, .üidme, .üüdme || maha .õikame van abielluda soovijatest kirikus teatama ▪ mia käüsi kirikun, üits paar´ õigati maha, Peräküläst mõlempe Krk ma käisin kirikus, üks [noor]paar hõigati [kantslist] maha, Perakülast mõlemad [pärit]. Vt kuuluteme
2. kutsuma, nimetama ▪ vanast olli neid maaubintes õigat vanasti oli neid maaõunadeks nimetatud (kartulitest). Vrd .kutsme, nimeteme, .nimmeme