[MUL] Mulgi sõnaraamat

ike1 <ikke, iket> ike ▪ egäüit´s piap oma iket vedäme (vns) igaüks peab oma iket vedama. Vrd ikes

ike2 ikka ▪ enne saap ike küllä kül´lest kui näl´lä otsast (vns) pigem saab ikka külla küljest kui nälja otsast (st saab sealt, kus on küllalt). Vrd iki, ikke, ikki, iks

kike|sugune <kike|sugutse, kikke|sugust> Hls igasugune, mitmesugune ▪ nüütse aal tetäs kikkesugust süüki praegusel ajal tehakse igasugust sööki. Vrd kikk|sugu

lige <lige, liget> , like <like, liket> märg; higine ▪ ärä sedä obest väege aia, sii lää ruttu ligese Hel ära seda hobust väga aja, see läheb ruttu higiseks; egä liget einä ei saa üles võtta Trv ega märga heina ei saa üles võtta; sai lõhut, ku pää olli like otsan Krk sai lõhutud, [nii] et pea oli märg otsas; likest peräst ei tohi tuule kätte minnä higisena ei tohi tuule kätte minna. Vrd igine1, .liister, ämm2

like vt lige

maasiku|õie|kiri <maasiku|õie|kirja, maasiku|õie|.kirja> Pst maasikaõiekiri, kindakiri ▪ emäl miildip maasikuõiekirjage kindit kudada emale meeldib maasikaõiekirjaga kindaid kududa

mike|peräst Krk mispärast, miks ▪ mikeperäst sa sedäsi tiit? miks sa niimoodi teed?. Vrd mikebest, mikes

mike|sugune <mike|sugutse, mike|sugust> Krk mingisugune ▪ ta es lövvä mikesugust tüüd ta ei leidnud mingisugust tööd. Vrd .minge|sugune

rike <.rikke, riket> uus rike, viga ▪ ma ole rikke sissi kudanu ma olen vea sisse kudunud; masinal om rike sehen masinal on rike sees. Vt viga

tige <tige, tiget> , tike <tike, tiket>
1. tige, kuri ▪ sii olli küll tike pul´l see oli väga kuri pull; tige inime tüküp egädege tülütseme tige inimene kipub kõigiga tülitsema. Vrd kuri, pahane, äs´s3
2. kade ▪ tige kessi tõist ei lase eläde ja kade om tige [on], kes teisel ei lase elada ja on kade. Vt kade, kahe

tike vt tige

vesi|lige <vesi|lige, vesi|liget> Trv, vesi|like <vesi|like, vesi|liket> Krk vesimärg, läbimärg ▪ ma jäie vihma kätte ja nüid rõõva kik´k vesilige ma jäin vihma kätte ja nüüd riided kõik läbimärjad; ein jäi maha ja nüid puha vesilike hein jäi maha ja nüüd [on] kõik vesimärg

vesi|like vt vesi|lige

.õige1 <.õige, .õiget>
1. õige, tõene ▪ miu sõna om tõeste õige minu sõnad on tõesti õiged. Vt .tõelik
2. aus, õiglane ▪ õige õlma ei akka kennigi (vns) õige hõlma ei hakka keegi (õiglane ei satu pahandustesse). Vrd aus, .õiglane

.õige2 <.õige, .õiget> sirge, otsene ▪ vaade ka kuhjavarras om õige! vaata, kas kuhjavarras on otse!; siit om õigemb minnä siit on otsem minna; sii om õige tii, lää nöörilt see on otsene tee, läheb nöörsirgelt. Vrd .sirge, õgev

õige3 üsna, õige, väga ▪ õige pia om sügüs tulemen ja ilma lääve külmäs üsna pea on sügis tulemas ja ilmad lähevad külmaks; siul om õige ää ahi sul on väga hea ahi; egä sii tii õige õige küll ei joole Krk ega see tee väga sirge küll ei ole. Vt õge, õigene, Vrd .äste, ühnä

.õikme ~ .õikma <.õiku, õigu ~ õegu>
1. hõikama, hüüdma ▪ karjatse õiguve mõtsan karjased hüüavad metsas. Vt .õikame
2. hõikuma, kutsuma ▪ ma õigu tat ma kutsun teda. Vt .kutsme

.õs´ke pl <.õskide, .õskit> Krk üsked, pekstud tuulamata vili ▪ õs´ke jäive sõkkun põrmatu pääle üsked jäid sõtkudes [rehealuse] põrandale (vilja peksmisel). Vt .üs´ke

.õs´ke|sari vt sari1

.äike <.äikse, .äikest> Krk uus äike ▪ äikse pilve ai üles, kohekil võip äikest tulla äikese pilved ajas üles, kuskil võib äikest tulla; äiksege ei ole ää lehmi ketite äikesega ei ole hea lehmi ketis hoida. Vrd pikken, välk