[MUL] Mulgi sõnaraamat

apats2 ~ apatse <apatse, apatset> porine mülgas ▪ ärä sa üüsi küll läbi suu mine, sii om jo egävene apatse, sinna sa jäät ära sa öösel küll läbi soo mine, see on ju igavene mülgas, sinna sa jääd. Vrd apan´ts, apatsi|auk

.aukme ~ .aukma <.auku, augu>
1. haukuma ▪ peni nakas´ üüsi aukme, es lase magade koer hakkas öösel haukuma, ei lasknud magada
2. piltl etteheiteid tegema, tõrelema, õiendama ▪ auk´ miu kallal haukus minu kallal (õiendas minuga). Vrd auguteme2

ennist, enist
1. äsja ▪ ta olli enist siin ta oli äsja siin. Vrd alle, äsjä
2. varemalt, ennemalt ▪ eilä üüsi olli tähti rohkemp nätä ku enist eile öösel oli tähti rohkem näha kui ennemalt. Vrd ennemp, ennempest, varembest

iva <iva, iva> , ivä <ivä, ivä>
1. viljatera tuum, iva ▪ terä akkas kasume, iva om sehen joba tera hakkab kasvama, tuum on sees juba. Vrd iuk1
2. toidupala, eine ▪ meestel om vaja iva viiä, iva om kellä kuvve aal meestele on vaja toidupala viia, eine on kella kuue ajal; neid olli küll, ken jõululaube üüsi veskel tuut magasi vil´lä kakus küpsetive, et edimesel pühäl maja iväst ilma es ole neid oli küll, kes jõululaupäeva öösel veskilt toodud magasivilja kakuks küpsetasid, et esimesel pühal majas ikka toitu oleks; tulge süümä, kaege kah iva ärä! tulge sööma, proovige ka toidupala!. Vrd toidus

kõbisteme3 <kõbiste, kõbiste> kabistama; ehal käima ▪ siul om nõnda unitse silmä, sa olet üüsi tüdrikit kõbistemen käinu sul on nii unised silmad, sa oled öösel tüdrukuid kabistamas käinud. Vt kabisteme2

magame <magade, maga ~ maka>
1. magama ▪ ka te magame jäide? kas te magama jäite?; maga lahes ennest! maga ennast välja!; mia üüsi es maka, sat´te kangest ma öösel ei maganud, [sest] sadas hirmsasti; ma magasi käe ärä, käsi olli kül´le all ärä koolu ma magasin käe ära, käsi oli külje all ära surnud; magaje silmi ja peni ambid ei või usku Hel (vns) magaja silmi ja koera hambaid ei või uskuda. Vrd .kõõmame1, .põõname, tud´ume
2. surnuna lebama ▪ jumal tääd, kui pal´lu neid mättit om, kun nii tapet latse all makave jumal teab, kui palju neid mättaid on, kus need tapetud lapsed all magavad
3. magatama, seksima ▪ enne är maet, enne ku võets, siis sünnüp lait´s varep Krk enne ära magatud, enne kui võetakse [naiseks], siis sünnib laps varem. Vrd .maateme
4. lamandama, lasudes rikkuma ▪ madale lohk, säält om lumi rüä är maganu, rüä juure är võtten madal lohk, sealt on lumi rukki ära maganud, rukki juured ära võtnud

mirul´ <miruli, mirulit> märul ▪ nemä olevet üüsi igävest mirulit tennü nad olevat öösel suurt märulit teinud. Vt turel´

tulusteme <tuluste, tuluste> Krk Hel tulusel käima, tulevalgel kala püüdma ▪ minti iki tulusteme, üüsi tuledege västrege kalu püindme mindi ikka öösel tulede valgel ahinguga kalu püüdma. Vrd tulume, tuhuteme

vilbus <vilbusse ~ vilbutse, vilbust ~ vilbuse, vilbust>
1. temp, vigur, paha komme ▪ na teive kik´k sii aig oma vilbusit nad tegid kogu aeg oma tempusid; latsel vilbus man, vaja ärä arjute lapsel paha komme juures, vaja ära harjutada. Vrd vak´s, vigur´, .vookus
2. viirastus ▪ ma näi üüsi vilbust ma nägin öösel viirastust; miu miis olli iki nännü vilbust minu mees oli ikka näinud viirastust. Vrd ilmutus, lummut´se, lummutus, .näitus2, silmä|lumm, vilbastus

.üüse vt .üüsi

.üüseld, .üüselt öösel; öösiti ▪ üüseld om kül´m öösel on külm; poisi kävve üüselt ümmer ul´amen poisid käivad öösiti ringi hulkumas. Vrd .üüseti, .üüsi, .üüsidi

.üüseti Hls Krk öösiti ▪ üüseti palasiv laste kambren lambi öösiti põlesid lastetoas lambid. Vrd .üüseld, .üüsi, .üüsidi