[MUL] Mulgi sõnaraamat

apa <apa, apat> Hel, app <apa, appa> lastek jook; söök ▪ anna latsel appa anna lapsele süüa. Vrd mamma2

jaani|puna2 <jaani|puna, jaani|puna> jaanipäeval joodav punane jook (hrl alkoholiga) ▪ mea võti jaanikul jaanipuna kah üten ma võtsin jaanitulele jaanipuna ka kaasa

jooma|aig <jooma|aa ~ jooma|aja, jooma|.aiga>
1. jook ▪ kohv om üit´s peenemb joomaaig kohv on üks peenem jook. Vrd juuk´, juum, rüübätse
2. joomisaeg ▪ nüid ei jole joomaaig, nüid om tüüaig nüüd ei ole joomise aeg, nüüd on töötegemise aeg

juuk´ <joogi, .juuki> jook ▪ joogi ollive lavva pääl joogid olid laua peal; joogis olli taarilas´s iki man joogi jaoks oli taarinõu ikka kaasas. Vrd jooma|aig, juum, rüübätse

juum <jooma, .juuma> jook ▪ sii olli vägev juum see oli rammus jook. Vrd jooma|aig, juuk´, rüübätse

kohv ~ koh´v <kohvi, .kohvi> , kohvi <kohvi, kohvit>
1. kohv, kohviubadest või kõrvetatud viljast jook ▪ arva, kes poodist kohvijahu vai tiipuru os´t, kikk saadi omast aiast harva, kes poest kohvijahu või teepuru ostis, kõik saadi oma aiast
2. pulber või puru kohvijoogi valmistamiseks, kohv ▪ vanast miul olli kohvi kõrvetse pan´n vanasti mul oli prenner (kohviubade või -vilja röstimiseks)

lake1 <lakke, laket> lake, vesine või lahja toit või jook ▪ koer lak´s lakke ärä koer lakkus toidu ära; piim o vedel ku lake piim on vedel nagu lake. Vrd lakat´s, larbe, larts, lir´ts, löm´ps

larts <lartsu, .lartsu> Trv Hls
1. hoop, mats ▪ anna üit´s larts tal! anna üks mats talle!. Vrd kõlts3, kärts, lär´ts1, parts3, vänts2
2. plartsatus, larakas ▪ las´k iki larts ja larts, sül´läs´ suure lartsu maha lasi ikka lärts ja lärts, sülgas suure laraka maha. Vrd larak, lardsak, läräk
3. lake, vedel toit või jook ▪ selle lartsuge ei elä kennig ärä selle lakkega ei ela keegi ära. Vrd lake1, larbe, löm´ps

lir´ts <lirtsi, .lirtsi> Hls, lirts <lirtsu ~ lirdsu, .lirtsu> Krk
1. sorts, lonks ▪ ta sai lirdsu viina ta sai sortsu viina. Vrd lirtsuk, lonks, sorts1
2. vedel toit, lahja jook ▪ jälle andas vedelt supi lirtsi jälle antakse vedelat suppi. Vrd laga, lake1, larbe, larts, löm´ps
3. hõre riie ▪ nendest lir´tsest puhkap ju tuul läbi nendest õhukestest riietest puhub ju tuul läbi
4. piimjas noor kaun või viljatera ▪ terä lir´ts alle, ei saa viil lõigade [vilja]tera on piimjas alles, ei saa veel lõigata. Vrd lirtsik
5. lirtsatus ▪ pastal vett täüs, jala like all, kõnni pääl lirts lörts pastel vett täis, jalad märjad all, kõnni pealegi lirts-lörts. Vrd lurts

mamm1 <mamma, .mamma> lastek söök, jook ▪ lait´s küsüp esi ka mamma Krk laps küsib ise ka juua. Vrd apa, mamma2

mamma2 <mamma, mammat> Trv Hel lastek jook, söök, nämm ▪ lait´s taht mammat laps tahab juua. Vrd apa, mamm1

märjuke <märjukse, märjukest> Hls piltl märjuke, (alkohoolne) jook ▪ ta om liiga pal´lu märjukest joonu ta on liiga palju alkoholi joonud

rokk <roka, rokka>
1. rokk, rukkijahust ja hapupiimast jook ▪ miu vanaemä tei iki rokka minu vanaema tegi ikka rokka
2. (vedel) loomasöök, rokk ▪ ma anni sial rokka ma andsin seale rokka; rokk saias sedäsi ku rüäjahu lopits viige pange sissi ärä rokk saadakse nii, et rukkijahu klopitakse veega pange sisse ära (st segamini). Vrd lobi1, lobin2 || piimä rokk piimaga rokk ▪ piimä rokal panti keenu vesi levä jahul pääle ja lopiti ärä, sõs panti vanun piimä pääle Krk piimaga rokal pandi keedetud vesi leivajahule peale ja klopiti ära [segamini], siis pandi vanunud piima peale; juudav rokk piimata rokk, joogirokk ▪ juudava roka jaoss pesseti jahu keenu viige ärä vatul, löüge vesi pääle, sääl läits ta apnem Krk joogiroka jaoks peksti jahu keedetud veega ära vahule, leige vesi [pandi] peale, siis läks hapnema (ilma piimata)

rum´m2 <rummi, .rummi> rumm (alkohoolne jook) ▪ rum´m olli peenikste küläliste jaoss rumm oli tähtsate külaliste jaoks

rüübät´s ~ rüübätse <rüübätse, rüübätset> Hls Krk rüübe, jook ▪ mis sa rüübätses võtat, ka piimä? mis sa joogiks võtad, kas piima?; viin mõni rüübätse, sedä ei saa söögi pääle rüübäte viin mõni rüübe, seda ei saa söögi peale rüübata. Vrd jooma|aig, juuk´, juum

sobi <sobi, sobi> Hls Krk
1. vedel toit või jook; pudi; magus supp ▪ vanast es tetä miastigi sobi, nüit tetäs marja sobi vanasti ei tehtud mingit magusat suppi, nüüd tehakse marjasuppi. Vrd möl´l, pudi, sol´a
2. lörts ▪ jälle aap sobi maha jälle sajab lörtsi. Vrd lops2, lor´ts1, lot´s4, lörts1, lördsäk2