[MUL] Mulgi sõnaraamat

larak <laragu ~ laraku, larakut>
1. suur tükk, lahmakas; suur hulk ▪ ää larak mõtsa maha võet suur hulk metsa [on] maha võetud. Vrd .lahkam, lahmak1, landsak, lapak, lõmak
2. lasu, plärakas ▪ ta as´t sinna, kun vere larak mahan olli ta astus sinna, kus vereloik maas oli. Vrd lardsak, larts, läru, läräk
3. hoop, löök ▪ mia andsi tal üte laraku ma andsin talle ühe hoobi. Vrd kõlak, käräk1, lahvak, lardsak, säräk2