[MUL] Mulgi sõnaraamat

.aame ~ .aama ~ ajame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets>
1. ajama, teatud suunas liikuma sundima, midagi tegema sundima ▪ aa kari mõtsa! aja kari metsa! || .jõrri .aame ~ .naidu .aame ~ .punni .aame jonni ajama, jonnima ▪ mis sa aat ilmaaigu oma naidu! mis sa ajad ilmaaegu oma jonni!; .nel´lä .aame nelja ajama, kappama ▪ obene juusk nel´lä ka, lõhk iist ja taga üles hobune jookseb nelja ka, lõhub eest ja tagant üles; .nuhki .aame jälgi ajama (lõhna järgi) ▪ peni om tük´k aiga nuhki aanu koer on tükk aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskuma ▪ kase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljastpoolt kiskuma, männipeerge kisutakse seestpoolt, [puu]südamest; pukki .aame uuesti elama hakkama ▪ es saa kedäki siin ikke, tulli ennest pukki aija ei saanud midagi siin nutta, tuli uuesti elama hakata (pärast leina); .purri .aame puristama ▪ lait´s aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi) ▪ karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajavad loomad jooksu; .pääle .aame nuruma, peale ajama ▪ aa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlema ▪ ma tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; rügä .aame (masinaga) rukist lõikama ▪ tuleve nädäli akats rügä aame tuleval nädalal hakatakse rukist lõikama; .selgä .aame süüks panema ▪ tahets vägisi inimesel vargust selgä aia tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; süät .rindu .aame südant rindu võtma, ennast julgeks tegema ▪ ma pia süäme rindu aama ma pean südame rindu võtma; taga .aame taga ajama, järel jooksma ▪ ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv piltl (knk) ah mine nüüd, aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet ära võetut taga igatseda); .toime .aame korda ajama, korda tegema ▪ kik´k asja om toime aet kõik asjad on korda aetud; .törri .aame oma joru ajama ▪ vanamiis ai pääle oma törri, es kulle kedäki vanamees ajas peale oma joru, ei kuulanud kedagi; undi|.ändä .aame veimevaka jaoks ande korjama; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisema ▪ uisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnima ▪ sii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer .aame aelema, ringi hulkuma ▪ temä piab iki ümmer aame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisema; jonni ajama ▪ koer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna; ta ai kikk sii aig oma ürri ta jonnis kogu aeg
2. lükkama, tõukama ▪ aap lume piindres ajab lume vaalu; suur tuul´ olli rõõva aia pält maha aanu suur tuul oli riided aia pealt maha ajanud. Vt lükkäme, .tõukame
3. tasandama, mullaga katma ▪ kardule kuhja ollive kinni aet kartulikuhjad olid kinni aetud (mulla ja õlgedega kaetud). Vt tasandeme
4. toppima, suruma, lükkima ▪ aa miul lõnga nõgla taade! aja mulle lõngad nõela taha!. Vt .lük´me, .survme, .top´me1
5. õmblema, tikkima, pilutama ▪ vanast aeti meeste amme kaaltukse ärä vanasti pilutati meeste särkide kaelused ära; peris jämmest rõõvast olli tanu ja kirja aetu päris jämedast riidest olid tanud ja mustrid õmmeldud. Vt piluteme, .õmleme
6. riietuma ▪ aa nii kaldsa jalga! aja need püksid jalga!. Vt .säädme
7. teatud olukorda põhjustama ▪ tule säde aap maja palame tulesäde ajab maja põlema
8. tekkima, esile kutsuma ▪ kikk kotusse aap lume täüs kõik kohad ajab lund täis (tuiskamisest)
9. mingit kehaosa liigutama ▪ ta ai miul ümmer kaala kinni ta haaras mul ümbert kaela kinni
10. midagi korraldama ▪ tii tüüd tüveni, aa asja aruni (vns) tee tööd tüveni, aja asja haruni (tee tööd põhjalikult ja targalt). Vt kõrraldeme, tegeme

.jaamame <jaamate, .jaama> Krk Hel
1. hulkuma, kolama; edasi-tagasi jooksma, mitte paigal püsima ▪ noore mehe jaamave suve ringi, ei kurda kodun olla noored mehed hulguvad suvel ringi, ei püsi kodus; muutku tõmbas, jaamas sissi ja väl´lä muudkui tõmbab [ringi], jookseb sisse ja välja. Vrd .aeleme, .jõhrame, .jõlkme, rähvelteme, .ul´kme
2. lobisema, latrama ▪ jaamap, ei ole otsa kunnigi lobiseb, ei ole [jutu] otsa kuskil. Vrd .jahvame, .latrame, .patrame, .vartame1, .vatrame

jabruteme <jabrute, jabrude> Hls Krk
1. segast juttu ajama, jaburdama; jutuga keerutama, kaksiti kõnelema ▪ ütle õigest väl´lä, mis sa jabrutet ütle õigesti välja, mis sa keerutad. Vrd jaburteme, keeruteme, sonime
2. püsimatult töötama või olema, edasi-tagasi jooksma; rabelema ▪ tii ärä üit´s tüü mis tiid, mis sedäviisi jabrutet tee ära üks töö, mida sa teed, miks [sa] sedaviisi rabeled; looma jabrutev puha, na üte kotuse pääl ei kurda loomad jooksevad edasi-tagasi, nemad ühe koha peal ei püsi. Vrd aamerteme, ameleme, .jaamame, ribeleme, .rüüs´tme1
3. mässama (tormisest ilmast) ▪ ilm jabruts nõnda et ilm mässab koledasti (on väga tormine). Vrd .mässäme

.juuskleme <juuselte, .juuskle> Trv ringi jooksma ▪ pernaene piap lauda ja tare vahet juuskleme perenaine peab lauda ja elumaja vahet jooksma; juuskles üttelugu ja ot´s nagu kana pesä kunagi jooksis ühtelugu ringi ja otsis nagu kana pesa kunagi. Vrd .juuskme

.juuskme <joosta ~ .juuske, joose>
1. jooksma, kiirete sammudega liikuma ▪ sõa aal joosiv naese ja latse mõtsa pakku sõja ajal jooksid naised ja lapsed metsa peitu; laits juus´k läve pääle emäl vasta laps jooksis emale lävele vastu
2. paaritama, paarima ▪ tää, ka ta joosnus sai, ei otsi änäp [ei] tea, kas ta [lehm] paaritatud sai, ei otsi enam [pulli]. Vrd jooseteme, joosuteme
3. voolama ▪ kait´s oja joosive sinna ves´ke järve kokku kaks oja voolasid sinna veski järve kokku. Vrd .vuulame

kadriteme1 <kadrite, kadride> kadrisandiks käima, kadrit jooksma ▪ latse lätsive kadriteme lapsed läksid kadrit jooksma

kakkame3 <kakate, kakka> Trv Hel jooksma, liduma, pagema ▪ kakkave mõtsa poole liduvad metsa poole; las latse kakkave väl´län las lapsed jooksevad väljas. Vrd kippame, .leh´kmä, .lendäme, .sõrgame

.kaksame <kaksate, .kaksa> Hls Hel
1. järsku rebima ▪ kabla kaksat katik nöörid rebid katki. Vrd ribime
2. äkki jooksma hakkama ▪ ku pan´d kaksame kui pani jooksma

kappame <kapate, kappa> Trv kiiresti jooksma; kappama ▪ mes te kappade siin mis te siin jooksete

karguteme <kargute, kargude> Hls Krk
1. ringi jooksma, sihitult karglema ▪ nüid karguts ilma müüdä ringi nüüd jookseb ilma mööda ringi. Vrd .arkleme, .kargleme, .kep´sme, kukkame
2. jooksutama, paaritama ▪ neil om märä ärä kargutet neil on mära ära paaritatud. Vrd jooseteme, joosuteme, paariteme

kerime <keride, keri>
1. kerima ▪ linast lõnga ei tohi keride süürüsses, piat ütsi lõnga kerime linast lõnga ei tohi kerida kihiti, pead üksiti lõnga kerima
2. kiiresti käima v jooksma, liduma ▪ kui ma anni raudjale ohja arudege paar´ põõna, sis keris´ mäest alla kui tuuĺ kui ma andsin raudjale ohjaharudega paar hoopi, siis jooksis mäest alla kui tuul. Vrd kakkame3, kippame, ladime1, lüdime1, .sõrgame

ketsuteme <ketsute, ketsude> kepsutama; asjatult ringi jooksma ▪ mis sa laset tüdärt ketsute mis sa lased tütart ringi joosta. Vrd kõpsuteme

kihuteme <kihute, kihude>
1. kiiresti sõitma või jooksma, kihutama, tormama, ruttama ▪ kihude no nigu jõvvat no kihuta nagu jõuad. Vrd leeguteme, robuteme, ruttame, .tormame, .villame
2. ajama, tagant sundima ▪ kihute ta mineme, ku ta nõnda kuri om aja ta minema, kui ta nii kuri on. Vrd rututeme, sudime2
3. lööma, virutama, viskama ▪ aknest kihutide kolm kivi väl´lä aknast visati kolm kivi välja. Vrd kupateme2, lähäteme, läigiteme, viruteme
4. midagi kiiresti või intensiivselt tegema, kiirustama ▪ väike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnasepp, eestlaulja, teised kihutanud taga järele. Vrd kippame
5. õhutama, ässitama ▪ mea kihudi neid tüllü mina õhutasin neid tülli (minema). Vrd ässiteme

.kiimleme <kiimelte ~ kiimelde, .kiimle> Krk kiini jooksma ▪ lehmä lätsive kiimleme lehmad hakkasid kiini jooksma. Vt kiinitseme

kiinitseme <kiinitse, kiinitse> Krk Hel kiini jooksma ▪ lehmä kiinitseve, saba om sel´län ku na laseve lehmad jooksevad kiini, sabad on seljas, kui nad lähevad. Vrd .kiimleme

kippame <kipate, kippa>
1. nihutama, nihkuma ▪ kippa edesi, ma istu siu kõrva nihuta ennast edasi, ma istun sinu kõrvale. Vrd keniteme, nihateme, .nihkume, nihuteme
2. kiirustama, tõttama; jooksma, liduma ▪ kippame talle järgi tõttame talle järele. Vrd kakkame3, kerime, ladime1, lüdime1, .sõrgame

kukkame <kukate, kukka>
1. galoppi jooksma, nelja jooksma ▪ obene kukas´ üle jala nel´lä hobune jooksis ülejala nelja. Vrd .kuukame2
2. hüplema, karglema ▪ latse akassive kukkame lapsed hakkasid karglema. Vrd .arkleme, .kargleme, karguteme, .kep´sme, .ülpäme

.kuukame2 <koogate, .kuuka>
1. nelja jooksma ▪ egä sii obene iluste joosta ei mõista, sii nakkap kohe kuukame ega see hobune ilusti joosta ei oska, see hakkab kohe nelja jooksma. Vt kukkame
2. lonkama ▪ oben tule koogaten, lompas edimest jalga hobune tuleb longates, liipab esimest jalga. Vrd .konkame, .kõnkame, .kõõpame, .lümpäme

ladime1 <ladide, ladi> Hls Krk kiiresti jooksma; liduma ▪ latse ladive emäl perrä lapsed lidusid emale järele. Vrd kippame, .lehkleme, .leh´kmä, lüdime1, .sõrgame

laterdeme2 ~ laterteme2 <laterde, laterde>
1. ringi jooksma, hulkuma ▪ mis sa laterdet ümmer ilma ku latse kodun mis sa hulgud ringi, kui lapsed kodus. Vrd aamerteme, kalberdeme, loosterteme, luusterteme, .ul´kme
2. maha tallama ▪ ani pojakse laterteve kikk ärä hanepojakesed tallavad kõik [rohu] maha. Vrd kannusteme, lämberdeme, .sõkme, .tallame1

leegusteme <leeguste, leeguste> Krk kiiresti jooksma ▪ küll olli ta sõs vastu leegusten küll oli ta siis kiiresti vastu jooksnud. Vt leeguteme

leeguteme <leegute, leegude>
1. tormama, kiiresti jooksma ▪ ei tää, kus sii ommuku vara leegutep ei tea, kuhu see hommikul vara tormab. Vrd leegusteme, .liikame, .liik´me1, .lingame, vajome2
2. asjatult ringi hulkuma ▪ miis leeguts ja leeguts, ei taha kodun kurta mees hulgub ringi, ei taha kodus püsida; mis te iki leegudede, kurtke vahel paigal! mis te ikka ringi hulgute, püsige vahel paigal!. Vrd .juuskleme, karguteme, lennuteme, lõhverteme

.lendäme <lennäte, .lendä>
1. lendama, õhus liikuma ▪ sügüse lendäve linnu lõunas sügisel lendavad linnud lõunasse
2. õhu käes või läbi õhu liikuma, lendlema ▪ mõsu lennäs´ tuulege sääl nööri pääl pesu liikus tuulega seal nööri peal. Vrd .lendleme, .liugleme
3. kiiresti liikuma, jooksma, kihutama ▪ aig lää edesi ku lennäten (knk) aeg läheb edasi nagu lennates. Vrd kihuteme, lennuteme, linguteme

lennuteme <lennute, lennude> Trv Hel
1. lendama panema, lennutama ▪ musta rästä lennuteve poigi musträstad lennutavad poegi (st õpetavad poegi lendama)
2. kihutama, tormama, ringi jooksma ▪ peremiis olli väegä lol´l, lennut´s ringi, es tii tüüd peremees oli väga loll, jooksis ringi, ei teinud tööd. Vt kihuteme, .lendäme, linguteme

lidume <lidude, lidu> kiiresti jooksma, liduma ▪ sõs ma lidusi kähku läbi suu siis ma jooksin ruttu läbi soo. Vt ladime1, lüdime1, Vrd vilguteme2

.liikame <leegade ~ leegate, .liika>
1. leegitsema, leegiga põlema ▪ suur tule liik´ sääl mahan, küll liikas ja loitas suur tuleleek seal maas, küll leegitseb ja loidab. Vrd leegitseme, .liik´me1, .loitme, lõkendeme
2. tugevasti valutama ▪ küll leegas´ kikk sii aig küll valutas kogu see aeg. Vrd .lõhkme1
3. piltl kiiresti jooksma, leekima ▪ latse liikave emäle vastu lapsed jooksevad emale vastu; kun vähä pidu om, sa liikat sinna kus vähegi pidu on, sa leegid sinna. Vrd leegusteme, leeguteme, .lingame, linguteme2

.liik´me1 ~ .liik´ma1 <.liiki, leegi>
1. leekima, leegiga põlema ▪ maja liik´s ku ta pal´le Hls maja oli leekides, kui ta põles. Vrd leegitseme, .loitme, lõkendeme
2. piltl tööd rügama ▪ muku leegi ommukust õhtuni tüüd tetä muudkui leegi hommikust õhtuni tööd teha. Vrd .lõhkame, .rähkleme, rügime
3. kiiresti jooksma, liduma ▪ ku ta obene liik´mä pist, sis es ole enämb aru kunnigil kui ta hobune jooksma pistis, siis ei olnud enam aru kuskil. Vrd leegusteme, leeguteme, .lingame
4. piltl ägedalt valutama, valu kiirgama ▪ jalg liik´s tulist valu, es saa katsu jalg kiirgas tulist valu, ei saanud katsuda; kõtt liik´ valute kõht valutab ägedalt. Vrd .liikame, .lõhkme1

.lingame <lingate, .linga> Krk Hel (kiiresti) jooksma ▪ koer panep lingame, jänesel perrä koer hakkab jooksma jänesele järgi. Vrd .liikame, linguteme2

linguteme2 <lingute, lingude> jooksma, kihutama ▪ piken tule, einälise linguteve kodu poole pikne tuleb, heinalised jooksevad kodu poole. Vt leeguteme, .liikame, .lingame

lippame <lipate, lippa> kergelt ja kiiresti jooksma, lippama ▪ tüdrik lipas´ ussest sissi tüdruk lippas uksest sisse. Vrd .ilpame, .ilpneme, .silkame, .sirgame

.lirtame <lirdate ~ lirdade, .lirta>
1. edvistama, tühja juttu ajama ▪ muti lirtave müüdä külä [vana]mutid ajavad küla peal tühja juttu. Vrd edeveme, edvisteme, ependeme, kergateme, läterdeme
2. ringi jooksma; amelema ▪ ta taht lirdate egäl pool, mis sa sis järgi lirtat! tema tahab igal pool ringi joosta, mis sina siis [kohe] järele jooksed!; naene lirtap ümmer tõiste meestege naine ameleb ringi teiste meestega. Vrd amaleme, etsiteme, .ir´tme, jõõbiteme, .jõõp´me

.litsme <.litsu, litsu>
1. litsuma, suruma, vajutama ▪ litsu jahukot´t kinni suru jahukott kinni. Vrd .litsame, rudsume
2. piltl kiiresti kõndima, jooksma ▪ vah, koer litsup sinnä poole! näe, koer jookseb sinnapoole!. Vrd kakkame3, kippame, ladime1, .sõrgame

.lõikame <lõigate ~ lõigade ~ lõegate, .lõika>
1. lõikama ▪ lõigake sii puukaba maha! lõigake see puukaba maha!; me lõigassim üte süllä puid peenikses me lõikasime ühe sülla puid lühikeseks. Vt .lõikme
2. vilja lõikama ▪ rügä om viil lõikamede rukis on veel lõikamata. Vrd lobusteme, .põimme
3. saagima ▪ uibul lõigats ossa vällä, kun väege kähmän om õunapuul lõigatakse oksad välja, kus väga tihedalt koos on. Vrd .saag´ma
4. vikatit noaga teritama ▪ väit´s ja kirves taht ihva, vikat taht lõigate nuga ja kirvest tuleb ihuda, vikatit tuleb lõigata. Vrd .luiskame, teriteme1
5. kohitsema, kastreerima ▪ kutsu va Matt põrsid lõikame, mudu põrsa lääve vanasse Trv kutsu vana Matt põrsaid kohitsema, muidu põrsad lähevad vanaks. Vrd kohime, kohitseme, .ruuname
6. opereerima ▪ sii ädä taht lõigate selle haiguse puhul tuleb opereerida
7. piltl kiiresti liikuma, jooksma, tormama ▪ ta tahas mutku ümmer lõegate sinna tänna ta tahaks muudkui ringi tormata sinna tänna. Vrd .juuskme, kihuteme, .tormame, .väl´kme
8. piltl lööma, virutama ▪ ma lõika sulle üte napsu müüdä kül´ge ma virutan sulle ühe sopsu mööda külge. Vrd lähäteme, läigiteme, .lüüme, viruteme

.putkame <putkate, .putka> putkama, ära jooksma ▪ varas pis´t putkame varas pistis putkama. Vrd pukkame2

põkkame <põkate, põkka> Krk jooksma, põgenema ▪ ku ta sedä kuul´ds, ninda pan´ds pakilt põkkame kui ta seda kuulis, siis kohe pani jooksu. Vrd .jalgame, lagame, pageme, pukkame2, pügäme2

pügäme2 <pügäde, püä> Krk Hel ära jooksma, plagama; põgenema ▪ poiss pan´ds pügäme poiss pani plagama; rahvas pügänuve Riia poole Hel rahvas põgenenud Riia poole. Vrd .jalgame, lagame, pageme, pageneme, põkkame

.pühkme1 ~ .pühkmä <.pühki, pühi>
1. pühkima ▪ pühi vähä kergelt luvva ladvage pühi natuke kergelt luua otsaga; ku lehmä mõtsan akkav käimä, sis tali karu ku pühits maha kui lehmad karjamaal hakkavad käima, siis talvekarv nagu pühitakse maha. Vrd .arjame1
2. piltl ära põgenema ▪ na pühksev puha mineme Trv nad lasid kõik jalga || .jalga .pühkme jalga laskma, ära jooksma ▪ miis om võtten raha väl´lä ja pühkin jalga Hel mees on võtnud raha välja [pangast] ja lasknud jalga. Vrd .jalgame

raaveldeme ~ raavelteme <raavelte, raavelde> Hls Hel traaveldama, ringi jooksma; trallima ▪ küll latse raaveldeve ussaian küll lapsed trallivad õues. Vrd .ral´me, tellerdeme

ratsuteme <ratsute, ratsude>
1. ratsutama ▪ me ratsutime läbi mõtsa me ratsutasime läbi metsa
2. piltl ringi jooksma, tormama ▪ tule vällä, kõnni ja ratsude, sis lää tervis tõises! tule välja, kõnni ja käi ringi, siis läheb tervis teiseks! (muutub paremaks). Vrd .juuskleme, karguteme, leeguteme, lennuteme, raaveldeme

sibame2 <sibade, siba>
1. sibama, lühikeste kiirete sammudega jooksma ▪ poiss sibas´ usse ehen poiss sibas ukse ees. Vrd sibime
2. siplema ▪ latsek akas´ naardme ja jalgege sibame lapseke hakkas naerma ja jalgadega siplema. Vt sibeleme, .sipleme
3. vehkima, sabaga lööma ▪ küll sii lehm sibap ännäge küll see lehm vehib sabaga. Vrd .veh´kme

sudime1 <sudide, sudi> sudima, tõttama, kiiresti astuma või jooksma ▪ küll ma sudisi, iki es saa järgi tal küll ma tõttasin, ikka ei saanud järele talle; ta sudi ninda oolege ninda et ta ei vaade tagasi ka suguki ta astub nii kiiresti, et ta ei vaata tagasi ka sugugi. Vrd tõttame

.sõrgame <sõrate, .sõrga> Krk jooksma, kiiresti minema ▪ nüid om aig sõrate nüüd on aeg ära joosta; kae, et sa sõrgame saat! vaata, et sa kiiresti minema saad!; sõrga ruttu, anna jalgel välki! (knk) lippa ruttu, lase jalgadel välkuda!. Vrd kippame, ladime1, .leh´kmä, .lendäme, lüdime1

.sõõrdume <.sõõrdude, .sõõrdu> Hel sõõrduma, piima jooksma ▪ nisa nakassive enne nüsmist sõõrdume nisad hakkasid enne lüpsmist sõõrduma. Vrd .kuusume, .sõõrgume

.sõõrgume <.sõõrgude, .sõõrgu> sõõrduma, piima jooksma ▪ lehm, ken pikä sõõrutemisege, pannas sõõrgume, tetäs nisa likes, tõmmats vähä ärä lehm, kes [on] aeglase sõõrutamisega, pannakse sõõrduma, tehakse nisad märjaks, tõmmatakse väheke [piima] ära; kel õrna nisa om, ku sõõrgum lüüp, sõs juusk piim väl´lä kellel õrnad nisad on, kui sõõrduma hakkab, siis jookseb piim välja (lehmal). Vrd .kuusume, .sõõrdume

tellerdeme <tellerte, tellerde> Trv tellerdama, edasi-tagasi ringi jooksma ▪ Mats tel´lerdep pääle kate tare vahet Mats tellerdab ikka kahe maja vahet. Vrd raaveldeme

töllerdeme ~ töllerteme <töllerte, töllerde> töllerdama, sihitult ringi jooksma ▪ ta latse töllerdeve us´saian, mängive nindasamati ta lapsed jooksevad õues ringi, mängivad niisama; koera kutsik töllerts siul perän koerakutsikas töllerdab sul sabas. Vrd tallerdeme, tillerdeme, .tölläme, .töl´mä

.tör´kme ~ .tör´kmä <.törki, törgi> sörkima; traavi jooksma ▪ obese törgive ommugu koplin hobused jooksevad hommikul koplis traavi. Vrd .lök´sme, .sör´kme, .ten´ksme

.urtame <urdate, .urta> Krk sihitult ringi jooksma, hulkuma ▪ küll om eläje, muudku urtave, ei pane päädki maha küll on loomad, muudkui hulguvad, ei pane peadki maha. Vrd .aeleme, .mõõlame, .tuiame, ul´ame, .ulkme

vadime <vadide, vadi> Trv Pst vadima, vudima, jooksma ▪ vadi nüid kähku esäl vastu! vudi nüüd kähku isale vastu!; küll vadive! küll [alles] vudivad!. Vrd lüdime1, vidime, vudime

vajome2 <vajode, vajo> kiiresti jooksma, kiiresti silmist kaduma ▪ marukoeral olli tuju pääl, vaie ku lingukivi marukoeral oli tuju peal, kadus kui lingukivi; tuline oben, vajos ku liik´ tuline hobune, jookseb kui leek. Vrd ladime1, leeguteme, .viskame

valame <valade, vala>
1. kastma, valama ▪ kapustit kuivag valats mitu kõrda kapsaid kastetakse kuivaga mitu korda; tüdruku valave piindrit tüdrukud kastavad peenraid. Vrd .kastme1, kümmeldeme, .ämmäme1
2. tugevasti sadama, kallama ▪ vihma valas´ maha vihma sadas maha || .kinni valame ~ kokku valame (pinnast) kokku vajutama ▪ vesi ja vihm om kinni valanu vesi ja vihm on [pinnase] kokku vajutanud (muld on kokku vajunud); vihm om kokku valanu, kõva savi maa om vihm on [pinnase] kokku vajutanud, kõva savimaa on. Vrd .kaldame, varame2
3. sula ainet teatud kujuks vormima ▪ paa raud om valet raud pajaraud on valatud raud (malmist) || .õnne valame õnne valama, tina valama ▪ õnne valati vana aaste õhtu, tina aeti sulame õnne valati vana-aasta õhtul, tina aeti sulama
4. piltl jooksma; põgenema ▪ es saa kätte, ta pan´ds valame ei saanud kätte, ta pani põgenema. Vt pageme

vilguteme2 <vilgute, vilgude> Krk kiiresti käima, jooksma ▪ ei tää, kus ta pimme vilguts ei tea, kuhu ta pimeloom jooksis; küll sa vilgudet tulist! (knk) küll sa käid kiiresti!. Vrd .elpäme, kõdriteme, lemmeldeme, lidume

.viskame <visate ~ visade, .viska>
1. viskama, heitma; loopima ▪ ma visassi kivi maha ma viskasin kivi maha; ärge visade paprit laiali! ärge loopige pabereid laiali!. Vrd .eitme, .säihtäme || .kaala .viskame lõnga lühi ja pooli vahele heitma ▪ ok´k om sitt, ei saa kedräde, viskas kaala vokk on kehv, ei saa kedrata, viskab kaela; .kur´ge .viskame valetama ▪ kas viskat kur´ge või kõnelet õigust? kas valetad või räägid õigust?; lume .viskame lund sadama ▪ nüid akkas vär´sket lume viskame nüüd hakkab värsket lund sadama; maha .viskame külvama ▪ täempe om vaga ilm, täempe piap lina maha viskam täna on vaikne ilm, täna tuleb lina maha külvata; ma lää pääle lõunat, viska rüä maha ma lähen peale lõunat, külvan rukki maha; .sirpi .viskame rukkilõikusel sirpi viskama (et arvata, kes viljalõikajaist kõige varem sureb); .valmis .viskame kiiresti valmis tegema ▪ miu kondi ei lagune ninda pal´lu, et ma egäl saa valmis visate (knk) minu kondid ei lagune nii palju, et ma igaühel [töö kiiresti] valmis saan teha (öeldi, kui oli palju tööd, mida ei jõudnud kiiresti valmis teha); ärä .viskame nurisünnitama, enneaegu sünnitama ▪ tal olli pal´lu latsi, mõne olli ärä visanu tal oli palju lapsi, mõne oli nurisünnitanud
2. kiiresti või hooletult panema, võtma ▪ ooda seni raasik aiga, ku ma rõõva sel´gä viska oota seni natuke aega, kuni ma riided selga panen; kos sa visassit sel väidse? kuhu sa viskasid selle noa?
3. mingisse asendisse heitma ▪ viskam kondi kuhja maha, lasem sil´m kinni! (knk) viskame kondid kuhja maha, laseme silma kinni! (puhkama heitmisest)
4. kuhugi toimetama, minema sundima ▪ poig olli emä oma leväst ärä visanu poeg oli ema oma leivalt ära minema sundinud
5. levitama ▪ väl´län om tulekahju, paksu suitsu tule üles, vahel viskas tuld sekkä väljas on tulekahju, paksu suitsu tuleb üles, vahel viskab tuld sekka
6. mingi kehaosaga järsku hoogsat liigutust tegema ▪ ma viska käege ja lää ärä ma rehman käega ja lähen ära; ta nõnda uhke, ku ta lää, sõs viskas pääd ta nii uhke, kui ta läheb, siis viskab pead [taha]
7. kiiresti kasvama ▪ kuuse oo ninda pikäs visanu lühikse aage kuused on nii pikaks kasvanud lühikese ajaga. Vrd .tõukame
8. kiiresti käima või jooksma ▪ sii obene om ää viskame see hobune jookseb kiiresti. Vrd .elpäme, kerime, lemmeldeme, .sõrgame, vilguteme2

vudime <vudide, vudi> vudima, lühikeste sammudega kiiresti jooksma ▪ anipoja vudisive ussaian hanepojad vudisid mööda õue. Vrd lüdime1, vadime, vidime, vudisteme

.väl´kme <.välki, välgi> Krk, .välkmä <.välku, välgu> Trv
1. välku lööma ▪ nüid om mitu üüd järgimüüdä välkin nüüd on mitu ööd järgemööda välku löönud; nõnda pimme olli, et pal´t väl´ks ja müris´t nii pime oli, et ainult välkus ja müristas. Vrd .pälkäme
2. välkuma, küütlema ▪ sil´mä välgiv pähän silmad välguvad peas
3. vilksatama, korraks näha olema ▪ kaugel välgup üit´s tuli kaugel vilksatab üks tuli. Vrd vilksateme
4. piltl kiiresti liikuma, jooksma ▪ nää ku lähve nigu välgive näe, kuidas lähevad, nii et välguvad. Vrd .lõikame, .pistme

.äesteme <.äeste, .äeste>
1. äestama ▪ vana karjamaa olli vaja kikk ärä äeste, et sammel tules väl´lä vanad karjamaad oli vaja kõik ära äestada, et sammal tuleks välja; karuägläge olli ää kardult äeste karuäkkega oli hea kartuleid äestada; vanast künti ja äestedi kardule maa läbi vanasti künti ja äestati kartulimaa läbi. Vrd .äästeme
2. piltl edasi-tagasi käima või jooksma, saalima ▪ äestes pääle edesi-tagasi saalib muudkui edasi-tagasi. Vrd kõõberteme, sõglume

.äkläme <ägläte ~ ägläde, .äklä> Krk edasi-tagasi jooksma; ringi aelema ▪ suviline pidi tare ja lauda vahel äkläme suveteenija pidi maja ja lauda vahel edasi-tagasi jooksma; ma es jõvva enämp nurme ja tare vahel ägläte ma ei jõudnud enam põllu ja maja vahel edasi-tagasi joosta; poiss äkläs naisteg ümmer poiss aeleb naistega ringi. Vrd oogelteme