[MUL] Mulgi sõnaraamat

jahu|koi <jahu|koi, jahu|koid> jahuleedik (Ephestia kuehniella) ▪ jahukoi om jahu ärä aanu jahuleedikud on jahu ära rikkunud

kana|poig <kana|poja, kana|.poiga> kanapoeg, tibu ▪ kanapoigi kutsuti tibi, tibi kanapoegi kutsuti tibi, tibi. Vrd sipak, tibu, tikane

koi1 <koi, koid>
1. koi, kahjurputukas ▪ koi aap kasugu naha ärä koi ajab kasukanaha ära; koide om rõõva ärä söönu koid on rõivad ära söönud. Vrd kah´r
2. piltl ihne inimene, kitsipung ▪ mis ta om seante koi miks ta on selline kitsipung. Vrd ihnits, ihnus1
3. piltl vilets, nälginud ▪ sii kas´s om är näl´günü ku üit´s koi see kass on ära nälginud nagu üks koi; mõni terä koi om ka ike siin aganide sean mõni vilets tera on ka ikka siin aganate seas

koi2 <koi, koid> Krk koirohutee ▪ mea rüüpä koid ma rüüpan koirohuteed

koi|rohi <koi|rohu, koi|.rohtu> Trv koirohi (Artemisia absinthium) ▪ koirohi om kõtule ää koirohi on kõhule hea. Vt pälim, pälin

loi <.loime, loid ~ loi, loid> haspel ▪ ma lei lõngu loime pääle ma haspeldasin lõngu. Vrd .aspel, loim3, lõim2

lõnga|loi|kiri <lõnga|loi|kirja, lõnga|loi|.kirja> Krk kindakiri, hasplikujuline muster

näl´lä|koi <näl´lä|koi, näl´lä|koid> Krk piltl näljarott, puudust kannatav inimene ▪ ta om järekas inimen, egä ta mõni näl´läkoi ole ta on jõukas inimene, ega ta mõni näljarott ei ole. Vrd nüh´k

oi1 interj oi ▪ oi eldeke, mis ma nüid tii! oi heldeke, mis ma nüüd teen!; oi oi, mis miust saa oi-oi, mis minust saab. Vrd oh

oi2 <oi, oid ~ .oime, oid> piirits, hui; süstik ▪ miu oise ollive kasti sehen minu piiritsad olid kasti sees; oime ots om ärä kulunu piiritsa ots on ära kulunud; võrku koets oimega [kala]võrku kootakse huiga; oimek koeti vanast kangast ka piiritsaga kooti vanasti kangast ka. Vt ui, ui|koda, piirits1

pahu|päi Hel pahempidi; pahupidi ▪ ku pahupäi kör´t ümbre aet, sis saat pessä kui pahupidi seelik ümber pandud, siis saad peksa. Vt kuri|päie, paha|pidi, pahu|pidi

pai <pai, pai>
1. pai, hea ▪ ole nüid pai lait´s, mine pal´le nänni, ütle illi nännik ole nüüd pai laps, mine palu vanaema, ütle: „kulla vanaemake“. Vrd illi, illik, kuku, kulla
2. pai, paitus ▪ laits taht´s uisal pai tetä laps tahtis ussile pai teha

pii <pii, piid> pii, peenike pulk ▪ suga tetti lõhmusse piidege suga tehti pärna piidega. Vrd pide2, pidem, pidi2, pidim1

pii|kinnas <pii|.kinda, pii|kinnast> töökinnas ▪ piikinda om ärä kulunu töökindad on ära kulunud

pii|rõõvas <pii|.rõõva, pii|rõõvast> Hls Krk argirõivas; tööriie ▪ piirõõva om egäpäävätse rõõva tööriided on igapäevased rõivad. Vt rõõvas

pilli|põi <pilli|põie, pilli|põit ~ pilli|põie, pilli|.põie> Krk põis; ujupõis ▪ kala pillipõi läits katik kala ujupõis läks katki; kot´t nõnda täüs topit nigu pillipõi (knk) kott nii täis topitud nagu põis. Vt põi

pobi <pobi, pobi> Hel Krk kaunistuspael ▪ pobi olli amme kaaldaku veeren kaunistuspael oli särgikrae ääres. Vrd pobi|pael, pobi|pit´s

pobi|pael <pobi|paela, pobi|.paela> (seeliku allääre) kaunistuspael ▪ kördi pobipael olli toimine, kahre villane pael seeliku allääre pael oli toimne, kare villane pael. Vrd pobi, pobi|pit´s

pobi|pit´s <pobi|pitsi, pobi|.pitsi> Krk Hel kaunistuspits, kaunistuspael ▪ egäl piduammel olli pobipit´s kaala ja käüste veeren igal peosärgil oli kaunistuspits kaela ja käiste ääres; pobipitsil om kõverik sehen, käü ku saeammas kaunistuspaelal on kõverus sees, käib kui saehammas. Vrd pobi, pobi|pael

poig <poja, .poiga>
1. poeg, poeglaps ▪ poig ollu sis nõndaväärt vanembes saanu poeg olnud siis niipalju vanemaks saanud. Vrd poja, poju
2. linnupoeg; looma poeg ▪ jänesel keväje om kulu poja, talve om ange poja jänesel on kevadel kulupojad, talvel hangepojad
3. piltl noor mesilaspere ▪ vana jääp tarru sissi, poig lääb väl´lä vana jääb tarru sisse, noor mesilaspere läheb välja
4. küpsemata tainas ▪ ku tooras siist olli, peris poja alle sehen kui toores seest oli, päris nätsked kohad alles sees (küpsemata leivast)

pori <pori, pori> pori ▪ sa ei massa sedä pori kah, mis mu jalge all om sa ei maksa seda pori ka, mis mul jalgade all on; pori lennäs´ vankrege sõiten üle pää pori lendas vankriga sõites üle pea. Vrd lögä, lömä, muda, pask, sopp2

pori|kuu <pori|kuu, pori|kuud> oktoober ▪ porikuun om ommugu joba ämäre oktoobris on hommikud juba hämarad. Vrd ok.toober, rooja|kuu

pori|laud <pori|lavva, pori|.lauda> porilaud ▪ vankre porilavva kaidsave pori iist vankri porilauad kaitsevad pori eest

poti|.lakje <poti|.lakje, poti|.lakjet> Hls piltl nimetissõrm ▪ potilakjege saa kaussi puhtes tõmmate nimetissõrmega saab kaussi puhtaks tõmmata. Vrd koti|nop´p, koti|nõgel, nimetse|sõr´m, või|.võtje

poti|rohilene <poti|rohilese, poti|rohilest> Pst potiroheline, kaseleheroheline ▪ me teime potirohilest ka, lõnga või villa tulliv vihteg enne ärä kiitä, sis potti panna, sis tulli potirohilese me tegime potirohelist ka, lõngad või villad tuli vihtadega enne ära keeta, siis potti panna, siis tulid potirohelised. Vrd rohelane, rohilane, rohilin

poti|setu <poti|setu, poti|setut> potisetu, setu rändkaubitseja ▪ potisetu käest vahetedi närtse vastu savist par´tspille latsile ja pernasele liudu Hel potisetu käest vahetati kaltsude vastu savist vilesid lastele ja perenaisele kausse

poti|sine vt sine

poti|sinine <poti|sinitse, poti|sinist> potisinine ▪ kördi olliv potisinitse seelikud olid potisinised; potisinist tetti inimese kusege, kusi panti üte poti sissi, sinna panti sinekivi, lambasõnniku ala panti lauta, kun ta õige lämi seis´ Krk potisinist tehti inimese kusega, kusi pandi ühe poti sisse, sinna pandi sinikivi, [siis] lambasõnniku alla pandi lauta, kus ta päris soe seisis. Vrd sinine

põi <põie, .põie> , põis <põie, põit>
1. põis ▪ kujunu põie sissi panti ernit ja mängiti sedäsi pilli kuivanud põie sisse pandi herneid ja sellega mängiti pilli. Vrd pilli|põi
2. ujupõis ▪ sii om tilluke kui säre põieke see on tilluke kui särjepõieke. Vrd põn´n2

põie|ein <põie|einä, põie|.einä> Trv, põi|ein <põi|einä, põi|.einä> , põis|ein <põis|einä, põis|.einä> Krk põisrohi (Silene venosa) ▪ ku kusemine om valus, sis andas põiseinä tiid juvva kui kusemine on valus, siis antakse põisrohu teed juua; põiseinä keedets ummussen ja andas vett juvva, ku põis om aige põisheina keedetakse ummuksis ja antakse [seda] vett juua, kui põis on haige

põi|ein vt põie|ein

risti|poig <risti|poja, risti|.poiga> ristipoeg ▪ nüid ristipoig tulli ristiemä kaeme nüüd ristipoeg tuli ristiema vaatama; miul om kolm ristipoiga mul on kolm ristipoega

sala|koi <sala|koi, sala|koid> Hls Krk salalik inimene ▪ küll olli ta iki üit´s salakoi küll oli ta ikka üks salalik inimene. Vrd sala|uisk

suu|poig <suu|poja, suu|.poiga> Krk Hel villpea (Eriophorum) ▪ eläje sööve neid kangeste, aage eläje suu sissi, sis eläje sööve suupoigi kõtu täüs loomad söövad neid väga, ajage loomad sohu, siis loomad söövad villpäid kõhu täis. Vt suu|nut´t

talu|poig <talu|poja, talu|.poiga> talupoeg ▪ talupoig läit´s obesege mõisa talupoeg läks hobusega mõisa

tõesi|päi Hel
1. teisipidi, tagurpidi ▪ kör´t tule tõesipäi käändä ku mõstas seelik tuleb pestes tagurpidi pöörata. Vt tõisi|pidi
2. teistmoodi ▪ mia sai jutust tõesipäi aru ma sain jutust teistmoodi aru. Vrd tõisiti, tõist|.muudu

vil´lä|koi <vil´lä|koi, vil´lä|koid> viljakoi ▪ vili olli koitet, vil´läkoi sihen vili oli koitanud, viljakoid sees

ädä|koi <ädä|koi, ädä|koid> hädakoi, hädine inimene ▪ ken ädäne om, sii küll üit´s ädäkoi kes hädine on, see [on] küll üks hädakoi. Vt ädine, ädäne