[MUL] Mulgi sõnaraamat

agane1 <agatse, agast> Krk Hel hagudest koosnev v tehtud; risune ▪ agatsen mõtsan om rasse kõndi oksarisuses metsas on raske käia. Vrd agune

agune <agutse, agust> Pst hagudest tehtud; risune. Vrd agane1

jaani|ein <jaani|einä, jaani|.einä>
1. enne jaanipäeva tehtud hein ▪ ma tõi jaanieinu kah lehmäl ette anda, sõs lehmä akkav äste nüsme ma tõin enne jaanipäeva tehtud heina ka lehmale ette andmiseks, siis lehmad hakkavad hästi lüpsma
2. härghein (Melampyrum) ▪ ku varbavahe om punatses lännü, sis saa jaanieinäge terves tetä kui varbavahed on punaseks läinud, siis saab härgheinaga terveks teha (ravida). Vrd tuli|ein

jugu|jalas <jugu|jalasse, jugu|jalast ~ jugu|jalase, jugu|jalast> loomulikult kõverast kase- või männipuust tehtud reejalas ▪ jugujalasse raotas üten juurege jugujalased raiutakse koos juurega (st kasutatakse tüve koos kõvera juureosaga). Vt jugu

järgulene <järgulese, järgulest> Hls ebaühtlane; järgukaupa tehtud ▪ juusse olliv järgulese juuksed olid ebaühtlased. Vrd sopiline

kanepin ~ kanepine <kanepise, kanepist> kanepine, kanepist tehtud ▪ vanal aal ollive rõõva kah kanepise vanal ajal olid ka riided kanepist tehtud

kivine <kivitse, kivist ~ kivise, kivist>
1. kivine ▪ nur´m om kivine põld on kivine; sii ruus om õige kivine see kruus on õige kivine. Vrd kiveline, kivene
2. kivist tehtud ▪ linnan om kivitse maja linnas on kivimajad
3. piltl kivikõva, väga tugev ▪ sii om kivine obene see on väga tugev hobune. Vrd .kange, tugev
4. piltl tundetu, kalk ▪ ta om kivitse süämege inime ta on kõva südamega inimene (tundetu). Vrd kal´k1

käbi <käbi, käbi> , käbu <käbu, käbut ~ käbu, käbu> , käbü <käbü, käbü>
1. (okaspuu) käbi; lepa, humala vms emasõisik ▪ mõtsa käbidest sai õege ilust pruuni metsa[puude] käbidest sai õige ilusat pruuni (värvi); pedäje käbusit om ää leedi ala panna männikäbisid on hea pliidi alla panna (kütmiseks); umalel om käbu otsan humalal on käbid otsas. Vrd kuni1
2. pähklitupp ▪ pähkle om käbun pähklid on tupes. Vrd tohl1
3. piltl õun ▪ mitte ütte lehepuu käbi ei tuu miule mitte ühtegi õuna ei too minule. Vrd ubin, up´p
4. männikorp, korbast tehtud võrguujuk ▪ pedäje käbi panti võrke külgi, õige vana pedäje kül´lest päält võets, kuur jääp ala terves männikoorest ujukid pandi võrkudele külge, õige vana männi küljest pealt võetakse, [männi]koor jääb terveks. Vrd kõla2
5. oherdi ots ▪ oherti käbu om sii, kellege puu sissi lastas oherdi ots on see, millega puu sisse [auke] lastakse
6. oherdiga puurimisel eralduv puutükk või -puru ▪ uherti nina lõikap käbi või selle puru väl´lä sehest oherdi nina lõikab puutüki või selle puru välja seest

käe|sang <käe|sanga, käe|.sanga> sangakujuline puidust tehtud käepide ▪ käesanga om puust, ustel kus kamres minti käepidemed on puust, ustel, kust tuppa mindi. Vrd käe|pidim, käe|vang

laasike <laasikse, laasikest> Trv paremast takust tehtud, peentakune (lõng v riie) ▪ laasikidest tetäs köögirät´te peentakusest lõngast tehakse köögirätte. Vrd laasikine

laasikine <laasikise, laasikist> Krk paremast takust tehtud, peentakune ▪ näe ku peenikse laasikise lõnga mul om näe kui peened peentakused lõngad mul on; laasikise lõngest tahas jaku kangast kudade peentakustest lõngadest tahaks jätkamise kangast kududa (st kangast, millest tehakse särgijätk). Vrd laasike

lava <lava, lava> laudadest tehtud kõrgend, lava; saunalava ▪ ku olli vesine einämaa, sis tulli tetä kõrgempe lava kui oli vesine heinamaa, siis tuli teha kõrgemad [kuhja]alused; siss käs´k sanna minnä ja lava pääle viil ja vihtu kõvaste siis käskis sauna minna ja lava peale veel ja kõvasti vihelda; sanna lava tetäs iki aava laudest saunalava tehakse ikka haavalaudadest || kuhja lava kuhjalava, kuhjaalus koos kuhjavardaga

lepine <lepise, lepist> Krk lepne, lepapuust tehtud ▪ lepiste kuivatsidege om ää leedi ala tuld ürjäte kuivade leppadega on hea pliidi all tuld alustada. Vrd leppin, lepäne

leppin ~ leppine <leppise, leppist> lepane, lepapuust tehtud ▪ sanna sein olli leppine sauna sein oli lepapuust; tüü läit´s ku leppise riige (knk) töö läks kui lepase reega (hoogsalt). Vrd lepine, lepäne

lipi-lapiline <lipi-lapilise, lipi-lapilist> Hls lappidest tehtud, lapiline ▪ tek´k olli lipi-lapiline tekk oli lappidest tehtud. Vrd .laplik1, lapiline, .lapline1

lokat´s <lokatsi, lokatsit> logu, lohakalt tehtud asi ▪ küll om ta üit´s vana lokat´s, lää ümmer küll on ta üks logu asi, läheb ümber. Vrd logu, lok´s2, los´u, lõk´s3, löögät´s

.luune <.luutse, luust> Trv luune, luust tehtud ▪ vanast olliv luutse kammi vanasti olid luust tehtud kammid. Vrd luine

mahan
1. maas ▪ vihmä akkap sadame ja kuju ein om mahan vihma hakkab sadama ja kuiv hein on maas (kuhja panemata); ku varesse mahan, sis lää sulale kui varesed [on] maa peal, siis läheb sulale; egäl olli oma kül´lealune kot´t ja mahan magasime igaühel oli oma küljealune kott ja maas magasime
2. maha tehtud, kasvamas ▪ miul om kardule joba mahan mul on kartulid juba maas (maha tehtud)
3. langetatud; allapoole suunatud ▪ peni kõnnip pähl, pää jalge vahel mahan koer kõnnib pealegi, pea jalge vahele langetatud
4. katki; lõhki, lagunenud ▪ nii kala om ärä mädänu, kõtu mahan need kalad on halvaks läinud, kõhud lõhki

mäker´ts <mäkertsi, mäkertsit> Hls halvasti tehtud töö või ese ▪ sii sukk olli ku mäkert´s see sokk oli halvasti tehtud. Vrd käker´t, käkk2

naber <nabra, .napra> naber, suur viljahakk (mitmest rukkihakist kokku tehtud kuhjataoline rukkivihu hunnik) ▪ vili om pant napra vili on pandud hakki; ku rügä akin ärä kuivi, sis tetti napra kui rukis hakis ära kuivas, siis pandi hunnikusse. Vrd puu|naber

nudi <nudi, nudi>
1. nudi, tömp, ümaraks kärbitud ▪ tii nudi pääge kuhi, ärä väege terävet tetä tee ümara otsaga kuhi, ära väga teravat tee; nudi kõrvege lambit ole ma küll nännu väikeste kõrvadega lambaid olen ma küll näinud. Vrd töm´p
2. lühikeseks pöetud juustega ▪ vanast es ole pal´lu nudi päijege tüdrukit vanasti ei olnud palju lühikeseks pöetud juustega tüdrukuid
3. sarvedeta (lehm, oinas) ▪ nudi pääge lehmäl ei oole sarvi nudil lehmal ei ole sarvi. Vrd ludsu1, nüdi
4. piltl sooritatud, tehtud ▪ tii ommete ärä ja asi nudi! Trv (knk) tee ometi ära ja asi korras!

nöörine <nööritse, nöörist> nööriline, nööridest tehtud ▪ tal olli nööritse ohja tal olid nöörist tehtud ohjad

ossendus <ossenduse, ossendust> oksendus; piltl halvasti tehtud töö ▪ paha asja süümise pääle võip ossendus tulla halva asja söömise peale võib oksendus tulla. Vrd okse

pajone <pajotse, pajost> pajune, pajust tehtud ▪ tal ollive rii pääl pajotse korvi tal olid ree peal pajust tehtud korvid

pastal <.pastla, pastald Trv ~ .pastle, pastalt Krk> , pastel <.pastle, pasteld Krk>
1. pastel ▪ pastaltege om ää kerge lasta pasteldega on hea kerge käia; pastle om katik pastlad on katki || eesti pastal sileda ninapealsega pastel; läti pastal sälgatud ninaga pastel ▪ sii om läti pastal kun kibra nukin om, kibrudet nuk´k kurtvet rohkep kinni see on läti pastel, millel kortsud ninas on, sälgatud nina hoidvat rohkem kinni; surma pastal pastal, mis oli tehtud surnu jalanõuks ▪ surma pastla om täis park, na olli iki õhukse ja valge, vasigu nahast surmapastlad on tervenisti park[nahast], need olid ikka õhukesed ja valged, vasikanahast. Vrd suug2
2. piltl närukael, sõimusõna ▪ sa kuradi pastal, mis sa kiusat miut! Krk sa kuradi närukael, mis sa kiusad mind!. Vrd nadi|kaal

.pilpane <.pilpatse, .pilpast> pilpaline, pilbastest tehtud ▪ pilpatside puige om ää tuld ürjäte pilpapuudega on hea tuld alustada

pis´t|koda <pis´t|kua, pis´t|koda> Hel, püs´t|koda <püs´t|kua, püs´t|koda> roovikutest tehtud püstine ehitis, püstkoda ▪ pis´tkoda olli roovikist tettu püstkoda oli roovikutest tehtud; püs´tkoda olli üits rooviku unik, rooviku olli püsti säetu, sääl all olli kivide pääl pada, kül´le pääl olli us´s Trv püstkoda oli üks rooviku hunnik, roovikud olid püsti seatud, seal all oli kivide peal pada, küljel oli uks

poker´t <pokerti, pokertit> Krk
1. lohakas inimene; vusserdaja ▪ ta olli seante poker´t ta oli selline vusserdaja. Vrd lohver´t, lokar´d, pur´ss1, robus´k2, toker´t
2. korratult tehtud asi, vusserdis ▪ om üit´s poker´t mud´u tett, egä ta kedägi asi ei ole on üks vusserdis muidu tehtud, ega ta midagi väärt ei ole. Vrd poker´ts

poker´ts <pokertsi, pokertsit>
1. lohakalt tehtud asi, vusserdis ▪ olli üit´s poker´ts kokku käänät oli üks vusserdis kokku keeratud (st halvasti tehtud). Vrd poker´t
2. oskamatu, saamatu ▪ sii om üit´s igävene poker´ts sulane see on üks väga saamatu sulane. Vrd käker´t, saamate

poolik <pooligu ~ pooliku, poolikut>
1. poolik, pooleks tehtud ▪ ma ei taha leibä poolikus tetä ma ei taha leiba poolikuks teha (pooleks lõigata). Vrd poolikune
2. lõpetamata, pooleli ▪ sii olli poolik tüü see oli poolik töö. Vrd pooleli, poolikul

.puune <.puutse, .puust> Trv puust tehtud ▪ kas sii om puune või luune var´s? kas see on puust või luust tehtud vars?; puutse posti pehkive ärä, raudposti lääve roste puust postid pehkivad ära, raudpostid lähevad rooste. Vrd puine

põiene <põietse, põiest> Trv põiest tehtud ▪ tubaku kot´t olli põiene tubakakott oli põiest tehtud

rihm2 <rihma, .rihma>
1. palgirenn, rihv ▪ tõine pal´k olli rihma sihen teine palk oli rihva sees. Vrd rihv
2. joon või kriips palgil (harilikult nõgise nööriga tehtud) ▪ rihm tõmmats ette, sis tahuts joon tõmmatakse ette, siis tahutakse. Vt juun´

.saama ~ .saame <saia ~ .saade, saa>
1. saama ▪ sa ei saagi tat saama ku ta viil sul saia om (knk) sa ei saagi teda saama, kui ta sul veel saada on; sai lõhut ku pää olli like otsan (knk) sai [tööd] lõhutud, nii et pea oli märg otsas (kiirest töötamisest); poisi tahav küll mu käest säpsu saia, aga ma ei anna poisid tahavad küll mu käest seksi saada, aga ma ei anna || jagu .saama võitu saama, jagu saama; piltl aru saama, taipama ▪ ku õige suure lamba ollive, siss mõsti kateksi, ütsinte es saa jagu kui väga suured lambad olid, siis pesti kahekesi, üksinda ei saanud jagu; ku sõnadege tõisest jagu ei saa, sõs pand ikme kui sõnadega teisest jagu ei saa, siis hakkab nutma; mea selle kirjäst jagu ei saa mina sellest kirjast aru ei saa; .otsa .saama surema; otsa saama ▪ täo aaste om kitsi puha otsa saanu sel aastal on kitsed kõik ära surnud; .pihta .saama pihta saama, tabama ▪ küt´t sai jänessel pihta kütt sai jänesele pihta; .toime .saama tehtud saama, toime tulema ▪ ma sai selle tüüge toime ma sain selle töö tehtud; .valla .saama lahti saama; vallandatud saama ▪ temäl olli segädust ollu, ta sai kirjutejest valla tal oli segadust olnud [tööga], ta sai [valla]kirjutaja ametist lahti (vallandati). Vrd .jäämä
2. saadaval olema ▪ sii talu om saija see talu on saadaval (müügis)
3. saabuma, kätte tulema ▪ siu süüst ja suure jumale käest, saagu sul esi puha kik´k saama, mis sia miul ütlit sinu süüst ja suure jumala käest, tulgu sulle endale kõik, mis sina minule ütlesid; neist lõngest saa iluse kampsi nendest lõngadest saab ilusa kampsuni. Vrd tuleme
4. hankima, muretsema ▪ tüdrik olli endel uhke rõõva selgä saanu ja nüid edvis´t nendege tüdruk oli endale uhked riided selga muretsenud ja nüüd edvistas nendega. Vrd .an´kme1, muretseme, .soeteme
5. saavutama ▪ midä sa ääge ei saa, sedä ärä pahage püvvä (vns) mida sa heaga ei saavuta, seda ära pahaga püüa
6. muutuma, kujunema ▪ puder akas´ joba pehmes saame, kardule joba pehme puder hakkas juba pehmeks saama, kartulid juba pehmed. Vrd .muutume
7. jõudma, suuteline olema; pääsema ▪ mia saa selle tüüge valmis küll ma jõuan selle tööga valmis küll; nänn es saa õvve, rep´p olli kõrge vanaema ei pääsenud õue, trepp oli kõrge; ma ei saa täembe siuge üten tulla ma ei saa täna koos sinuga tulla. Vrd .jõudme, .pääsme
8. piisama, jätkuma ▪ sellest leväst saa pal´lald päeväs viil sellest leivast jätkub ainult [üheks] päevaks veel. Vt jakkume, jäkkume, .mõikame

sard <sarra, .sarda>
1. kärbistele tehtud õhuke piklik rõuk, sard ▪ kel redelit es ole, sii pan´ds einä sarda kellel rõuguredeleid ei olnud, see pani heina sarda || einä|sard heinasard ▪ einäsarra ollive ärä kujunu heinasarrad olid ära kuivanud (hein sardades); .erne|sard hernesard; kaara|sard kaerasard; kesvä|sard odrasard; lina|sard linasard ▪ linasard om ümmer minnu linasard on ümber läinud; ren´t|sard teivassard ▪ kellel redelit es ole, sii pan´ds ren´tsarra üles Krk kellel redelit ei olnud, see pani teivassarra üles; linasiimle pannas iki ren´tsarda linaseemned pannakse ikka teivassarda; .tatre|sard tatrasard; vil´lä|sard viljasard
2. hlv vana vilets olend, roju ▪ sii om üit´s vana sard, sellege ei tii kennigi midägi see on üks vana roju, sellega ei tee keegi midagi (vanast lehmast). Vrd koiber´ts, kon´u, koodsu, köötsäke, roid

sõl´m <sõlme, .sõlme ~ sõlmi, .sõlmi>
1. sõlm ▪ nüit_ta pääsi ku sõlmest valla, nüid akas´ iki kasume nüüd ta pääses kui sõlmest lahti, nüüd hakkas ikka kasvama; kablal sõl´m sehen, ma võta selle sõlme valla nööril [on] sõlm sees, ma võtan selle sõlme lahti || konna|pää|sõl´m üle pöidla otsa seotav kangrusõlm; kura|sõl´m valesti tehtud sõlm, kergesti hargnev sõlm; ää|pidine sõl´m õigesti tehtud sõlm
2. jämedam koht kõrrel, varre osa, millele leht kinnitub ▪ oraseinäl om sõlmi sehen, egäst sõlmest aap võrsit orasheinal on sõlmed sees, igast sõlmest ajab võrseid

tinane <tinatse, tinast>
1. tinane, tinast tehtud ▪ tinast asja ei või tulle visate tinast asja ei või tulle visata
2. piltl purjus ▪ ta om iki peris tinane viil ta on ikka päris purjus veel; tinatse pääge tetäs iki ulle tükke purjus peaga tehakse ikka hulle tükke. Vrd umalane, viinane

tuha|pois´s <tuha|poisi, tuha|.poissi> , .tuhka|pois´s <.tuhka|poisi, .tuhka|.poissi> tuhkapoiss, tuhkapäevaks õlgedest tehtud nukk ▪ tuhkapäeväl tetti õlgist tuhapois´s ja viiti üleaidsel tuhkapäeval tehti õlgedest tuhkapoiss ja viidi naabritele. Vrd .tuhka|poisik, .tuhka|pus´s

.tuhka|poisik <.tuhka|poisikse, .tuhka|poisikest> etn tuhkapoisike, tuhkapäevaks tehtud õlgnukk ▪ terve päe viiti tuhkapoisikest edesi-tagasi terve päev veeti tuhkapoisikest edasi-tagasi (mööda küla). Vrd tuha|pois´s, .tuhka|pus´s

.tuhka|pus´s <.tuhka|pussi, .tuhka|.pussi>
1. tuhkapäevaks tehtud õlgnukk, tuhkapoiss ▪ tuhkapussi viiti ütest talust tõise, kiri üten, et otsip kodu tuhkapoiss viidi ühest talust teise, kiri kaasas, et otsib kodu. Vrd tuha|pois´s, .tuhka|poisik
2. piltl tuhakott, hurjutamise sõna ▪ kos_ sa tuhkapus´s lääd! kuhu sa, tuhakott, lähed!. Vrd tuha|kot´t

.uudine1 ~ .uudin <.uudise, .uudist> värskelt tehtud v. saadud, uudne ▪ ka teil joba uudise leibä om? kas teil juba uudseleiba on?; ma lää veskel ja jahvade uudist jahu ma lähen veskile uudsejahu jahvatama; miul lehm tulli kodu, nüid uudin piim kähen minul lehm poegis, nüüd on värske piim käes. Vrd uudis1, .vär´ske

.valmi, .valmis
1. valmis, tehtud ▪ kikk om valmi säet kõik on valmis seatud; mul ei ole kedägi valmist süüki manu panna mul ei ole mingit valmis sööki kaasa anda. Vrd joonen, .toime
2. valmis, küps ▪ valmi vili ei pel´gä kül´mä küps vili ei karda külma; ua küüdse om musta, sis om uba valmi [kui] oa küüned on mustad, siis on uba valmis (oa idukohtadest). Vt küdse
3. tõeline, päris ▪ sii lait´s om valmis Juhan, ta om ku esä suust maha pudunu see laps on nagu tõeline Juhan, ta on nagu isa suust maha kukkkunud; temä om kõva kalk inime, sii om ku mõrtsuk valmis tema on südametu kalk inimene, ta on nagu tõeline mõrtsukas; egä ta äp lait´s ei oole, nüid oo valmis tüdruk, suurekoolin är käünü ega ta enam laps ei ole, nüüd on päris tüdruk, leeris ära käinud. Vrd peris, .puhta, suisa, täitsa, täüs