[MUL] Mulgi sõnaraamat

kivelin ~ kiveline <kivelise, kivelist> , kiviline <kivilise, kivilist> kivine ▪ taga lauda olli väige kiveline maa lauda taga oli väga kivine maa; mõne põllu pääl, ku kiviline om, lääp aasten terä mõne põllu peal, kui kivine on, läheb aastas tera (st kulub aastaga üks adratera). Vrd kivene, kivine