[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kaeme <kaia ~ .kaede, kae>
1. vaatama ▪ sa ei kae ende ette, jooset üle pää kaala sa ei vaata enda ette, jooksed ülepeakaela. Vrd .vaateme, valateme
2. katsuma (käega); katsudes tunda olema ▪ kae kas sai om pehme katsu, kas sai on pehme; sii om käege kaia, et sii võle om see on käega katsudeski tunda, et see vale on. Vt .katsme
3. hankima, muretsema, otsima ▪ kae ruttu ruukos´t lavva pääle otsi ruttu pruukost lauale. Vt .ot´sme
4. püüdma, üritama ▪ kae aiksalt kari mõtsa aia püüa kari õigel ajal metsa (st heinamaale) ajada. Vt .püünme

.kaeteme <.kaete, .kaede> kaetama, halva pilguga vaatama ▪ lait´s om ärä kaetet, sii om kogu aig tõbine laps on ära kaetatud, ta on kogu aeg haige. Vrd kaheteme, kahelteme, kahiteme

.kulleme <kullete ~ kullede, .kulle ~ .kullede, kulle>
1. kuulama; ära kuulama; kuulatama ▪ kulle mis mea ütle ende rumalest pääst! kuula, mis ma ütlen oma rumalast peast!; ku tõise kõnelive, ma kullesi esi päält kui teised rääkisid, ma kuulasin ise pealt; mih sa_i kulle! miks sa ei kuula!; kullege ma kõnele teil üte ennemus´tetse jutu! kuulake, ma räägin teile ühe ennemuistse jutu! || kavalust .kulleme salaja pealt kuulama ▪ ta kulles kavalust, tege ennäst maganus ta kuulab salaja pealt, teeb ennast magajaks; üle .kulleme üle kuulama, küsitlema ▪ miist kullets kohtun üle, kudas om kurja tennu, pal´lu süüd tennu meest kuulatakse kohtus üle, kuidas on [ta] kurja teinud, palju on süüd
2. järele küsima, pärima; teateid nõutama ▪ ta tei asja, tulli miu poole uudist kulleme ta tegi asja, tuli minu poole uudist pärima
3. küsides otsima; valmis vaatama ▪ mia pia põrssit kulleme mineme ma pean põrsaid kuulama (ostma) minema. Vrd .ot´sme
4. eelkosjas käima ▪ emä võtten poja üten ja lännü naist kulleme ema võtnud poja kaasa ja läinud naist kuulama (st eelkosja)
5. arvesse võtma; arvestama ▪ ta ei kulle midagi miu vaevast ta ei arvesta midagi minu vaeva. Vrd rehkendeme
6. sõna kuulama; kuuletuma ▪ vanast panti latsi vitsage kulleme vanasti pandi lapsi vitsaga kuuletuma

.kõh´vma1 <.kõhvi, kõhvi> Trv
1. pahvima ▪ poisikse kõhvive nuka taga suitsu poisikesed pahvivad nurga taga suitsu. Vt .kah´vme2
2. vihaselt vaatama ▪ mis kõhvit sääl! mis sa vahid seal!. Vrd .vah´tme

kõõristeme1 <kõõriste, kõõriste>
1. kõõritama; silmanurgast pilku heitma ▪ ärä kõõriste miut! ära kõõrita mind!; kait´s ärgä ku na kokku saave, sõs enne kõõristev, sõs paneve sarvige kokku kaks härga, kui nad kokku saavad, siis esmalt nad kõõritavad [teineteist], siis lähevad sarvi pidi kokku
2. piltl kurameerima, teineteist vaatama ▪ na kõõristev, ei lää viil paari nad kurameerivad, ei lähe veel paari. Vrd kudruteme

peegeldeme ~ peegelteme <peegelte, peegelde> peeglist vaatama; peegeldama ▪ vahk ja peegelts ennast piigle all vahib ja vaatab ennast peegli ees

sel´läteme <sel´läte, sel´läde> , sel´leteme <sel´lete, sel´lede>
1. seletama, õiendama, selgitama ▪ temä piap iki egäl puul sel´läteme tema peab ikka igal pool õiendama; mea ei mõista sel´läte või arute tat mina ei oska selgitada või arutada seda. Vrd .laar´me, lahendeme
2. selitama; silmitsema, teraselt vaatama ▪ missa sel´ledet, ka sa ei tunne miut? mis sa vaatad, kas sa ei tunne mind [ära]?; miu sil´mä sel´ledet pinnu, endel ei näe palkigi (knk) minu silmas näed pindu, endal ei näe palkigi. Vrd seegelteme, sel´luteme, silmitseme

tak`.siir´me <tak`.siiri, tak`seeri> takseerima, hindavalt vaatama ▪ ei ole vaja mu eläjit nõndaviisi taksiiri ei ole vaja mu loomi niimoodi takseerida. Vrd .vaateme

tunisteme <tuniste, tuniste> , tunnisteme <tunniste, tunniste>
1. tunnistama, omaks või õigeks võtma ▪ ta tunnisten esiendel kaala selle süü ta tunnistanud iseendale kaela selle süü (võtnud süü omaks). Vrd .tõendeme || õigust tunisteme õigust tunnistama; üles tunisteme üles tunnistama ▪ ta tah´t kik´k üles tuniste ta tahtis kõik üles tunnistada. Vrd avaldeme
2. kohtus tunnistama ▪ sis lännü tüdrik kohtu ette, tunnisten ärä nõnda, kudas sii asi olli siis läinud tüdruk kohtu ette, tunnistanud üles, kuidas see asi oli; temä olli kogundi võlet tunnisten, temä es tunnista õiget ta oli koguni valet tunnistanud, ta ei rääkinud õigust (valetamisest kohtus). Vrd kinniteme
3. uurivalt vaatama ▪ ta tunnis´t temät ja es lausu sõnagi ta vaatas teda uurivalt ja ei lausunud midagi. Vrd .uur´me, .vaateme

.vaateme <vaadete, .vaate> , .vaatme <.vaate, .vaate ~ .vaade>
1. vaatama ▪ ma lää vaate, ka joba pulmalise tuleve ma lähen vaatan, kas pulmalised juba tulevad; peremiis käüs vaatmen, ka engätse augu valla om peremees käis vaatamas, kas hingamisaugud on lahti (kaladele jääs); minije jäänu tarre õle kuu taga vaatme, mis esä tege minia jäänud tarre õlekubu taha vaatama, mis isa teeb. Vrd .kaeme, valateme || ette .vaateme ette vaatama ▪ sa tiit iki sedä asja ilma ette vaatemede sa teed seda asja ikka ilma ette vaatamata; .järgi .vaateme millegi või kellegi järele vaatama ▪ mia pia kodu järgi vaateme ma pean kodu järele vaatama; .kõõrti .vaateme kõõrdi vaatama; viltu vaatama ▪ temä vaat´s kõõrti miu pääl, nüid om ta kuri tema vaatas viltu minu peale, nüüd on ta kuri; läbi .vaateme läbi vaatama ▪ tohter vaat´s sõduri läbi arst vaatas sõdurid läbi; kikk laat sai läbi vaadet, siut kunnig es ole kõik laat sai läbi vaadatud, sind kuskil ei olnud; päält .vaateme pealt vaatama ▪ temä vaat´s päält ku me kapustit teime tema vaatas pealt, kui me kapsaid tegime; tagasi .vaateme tagasi vaatame ▪ mis_sa viil tagasi vaadet, ka midäg maha jäi? mis sa veel tagasi vaatad, kas midagi jäi maha?; .valmis .vaateme valmis vaatama ▪ ma vaade nüid valmis, tõinekõrd ma osta ma vaatan nüüd valmis, teinekord ma ostan [ära]; vanavust .vaateme haigutama; .viltu .vaateme viltu vaatama ▪ ei tää mikebest miu pääl nõnda viltu vaadide ei tea, mispärast minu peale nii viltu vaadati
2. külastama, kellegi juures käima ▪ ma tule siut ka vaateme ma tulen sind ka vaatama (külaskäimisest). Vrd .käime
3. kellegi järele vaatama, hoolt kandma ▪ looma tahav vaate loomade eest tuleb hoolt kanda. Vt oolitseme
4. hoolima ▪ egä mea temä ütelusest ei vaade kedägi ega mina tema ütlemisest ei hooli midagi. Vt .uul´me1

.vah´kme <.vahki, vahi>
1. vaatama, vahtima ▪ ta jäänu vahkme ta jäänud vaatama; ärä vahki, tii tüüd! ära vahi, tee tööd!. Vt .vah´tme
2. valvama ▪ üit´s lännu väl´lä vahkme üks läinud välja valvama; egä mea ei saa latse perse man vahki, miul taht lina kakku ega mina ei saa lapse perse juures valvata, minul on vaja lina katkuda (st mina ei saa last valvata, mul on vaja tööd teha). Vrd .pas´me, valitseme, .valvame

.vah´tme ~ .vah´tma <vahti, vahi> vahtima, vaatama; passima ▪ ma vahi pal´t, ei tii kedägi ma vaatan ainult, ei tee midagi; latse vahtsive üle aia lapsed vahtisid üle aia. Vrd .pas´me, .vaateme, .vaatme, .vah´kme

valateme <valate, valade> van vaatama ▪ ma valadi sääl aia pääl, ku lätsiv ma vaatasin seal aia peal, kui [nad] läksid; Annek, valade väl´lä, ka obese om alle! Anneke, vaata järele, kas hobused on alles!; mine väl´lä valateme, mis mu rästäs räksätelle Hel (rahvalaulust) mine välja vaatama, mis mu räästas raksatas. Vt .kaeme, .vaateme, .vaatme

valitseme <valitse, valitse>
1. valima, sorteerima Hel Krk ▪ kardule tulliv ärä valitse kartulid tuli ära sorteerida; valitse endel väl´lä põrste siast, meast sa tahat vali endale välja põrsaste hulgast, millist sa tahad; miu miis valitses süüki, temä egät süüki ei süü minu mees valib toitu, tema igat sööki ei söö. Vt valime
2. valitsema, võimutsema ▪ mis peremiis ta nüid om, esä valitses üle mis peremees ta nüüd on, isa valitseb [tema] üle; miu poig valitsep suure mõisa üle minu poeg valitseb suure mõisa üle
3. valvama, üle vaatama ▪ vüülmölder magas´ ka sääl koolilaste man, temä pidi neid valitseme vöörmünder magas ka seal koolilaste juures, tema pidi neid valvama. Vrd .vah´kme, .valvame