[MUL] Mulgi sõnaraamat

ais2 <aisu, .aisu> lõhn; hais ▪ sii äitsmeke om ää aisuge see lilleke on hea lõhnaga; oma rahvas, võõras ais – ku mõni om aisu tennu (knk) oma rahvas, võõras hais, [öeldi] kui mõni on haisu teinud (peeretajast). Vrd luh´t2, lõhn1, nuhk, ving1