[MUL] Mulgi sõnaraamat

ving1 <vingu, .vingu>
1. suits; ving, vingugaas ▪ kammer olli suidsu ja vingu täüs tuba oli suitsu ja vingu täis; ku ahju siiber vara kinni pannas, sis tule ving sissi kui ahju siiber vara kinni pannakse, siis tuleb ving sisse. Vrd karm, kimm2, leidse, leitsak, suids
2. kange ja kibe lehk ▪ liha ving tulep pirilda sissi Trv liha lehk tuleb praegu sisse. Vrd ais2, nuhk
3. põuaaur, põuavine ▪ nurme olliv vingu täüs, väl´län olli lämme põllud olid põuaauru täis, väljas oli lämbe. Vt vine
4. läbitungiv külm ja tuul ▪ kipe ving tükip egäs poole kehä kallal kibe külm kipub igale poole keha kallale