[MUL] Mulgi sõnaraamat

.aiga|.müüdä aegamööda ▪ aru tule aigamüüdä (knk) aru tuleb aegamööda. Vrd aa|pikku, .aiga|pidi, ajage

kasik <kasigu ~ kasiku, kasikut> kaasik, kasemets ▪ aage kari kasikus! ajage kari kaasikusse!. Vrd kaasik1, kõevik

kubu <kuu, kubu> suur seotud kimp, vihk, kubu ▪ kolmkümmend peo panti kuppu kolmkümmend linapeod pandi kubusse; aage õle kuu üles ajage õlekubud üles. Vrd vihk

kõtt <kõtu, kõttu>
1. kõht ▪ apupiim aap kõtu mürräme hapupiim ajab kõhu [seest] keerama; aage käe kõtust väl´lä! (knk) ajage käed kõhu alt välja! (hakake tööle); varessel valu, arakul aigus, me latse kõtt saa terves (rahvalaulust) varesele valu, harakale haigus, meie lapse kõht saab terveks. Vrd vats
2. toitumisest ▪ miul om kõtt nõnda tühü, et süü võ un´t jala päält ärä (knk) mul on kõht nii tühi, et söö või hunt jala pealt ära
3. kõhulahtisusest ▪ ku verivatt lihal sissi kiip, sii võtap kõtu valla kui verevaht lihale sisse keeb, see teeb kõhust lahti
4. piltl asja kumer pool ▪ leiväl olli kõtt ärä kõrbunu leival oli kumer pool ära kõrbenud

.lendäje1 <.lendäje, .lendäjet> lendaja ▪ temä om seante ajage lendäje, küti sis lendämise päält laseve tat ta on selline aeglane lendaja, kütid siis lennu pealt lasevad teda (metskurvitsast)

rõbitseme <rõbitse, rõbitse> Krk krabistama; rapsima ▪ ken ajage, laisk inimene, ta rõbitsep ku kana pakalte sehen, tal käe kinni Krk (knk) kes aeglane, laisk inimene, ta rapsib kui kana taku sees, tal [on] käed kinni (st aeglased). Vrd rehitseme1, rõbeleme2, rõbisteme, sabitseme

suu|poig <suu|poja, suu|.poiga> Krk Hel villpea (Eriophorum) ▪ eläje sööve neid kangeste, aage eläje suu sissi, sis eläje sööve suupoigi kõtu täüs loomad söövad neid väga, ajage loomad sohu, siis loomad söövad villpäid kõhu täis. Vt suu|nut´t

.tahtre|aid <.tahtre|aia, .tahtre|.aida> Hls Krk (laudaesine) karjaaed ▪ aage eläje tahtreaida! ajage loomad karjaaeda!. Vrd tahr, tahr|aid, tahra|aid

uuv´ <oovi, .uuvi> hoov; õu ▪ oovi väräti ollive valla tett hoovi väravad olid lahti tehtud; aage obene uuvi! ajage hobune hoovi!. Vrd us´s2, us´s|aid, usse|päälin, õvve

vik´s1 <viksi, .viksi>
1. viks, kärmas ▪ sii olli üit´s vik´s poiss see oli üks viks poiss; aage nüid käe lak´ka, olge viksi! ajage nüüd käed laiali, olge kärmed!. Vrd .kähku1, kär´k3, kärmäs
2. ilus, hea väljanägemisega ▪ vik´s ütelts ilusa pääle viks öeldakse ilusa kohta. Vt ilus