[MUL] Mulgi sõnaraamat

all2 Hls alles, nüüdsama ▪ mia ennemp all käüsi väl´län ma enne alles käisin väljas. Vrd .alla, alle

.alla ~ alla Trv Hel alles ▪ temä om nuur´ alla ta on alles noor; oia sii kiri alla hoia see kiri alles. Vrd all2, alle

alle Pst Hls Krk
1. alles ▪ sii vana koolimaja piab alle oleme see vana koolimaja olevat alles; kikk jäive alle, otsa es saa kedägi kõik jäid alles (ellu), ei hukkunud keegi. Vrd all2, .alla
2. äsja, hiljuti ▪ undi seive kaits koera ärä alle hundid sõid kaks koera hiljuti ära; meil ürjäti alle äesteme meil hakati alles äestama. Vrd ennist, .il´da|.aigu, .il´la|.aigu, .vastsest

.järgi
1. järele, järgi; alles; taha ▪ lõune tuvvas nurme järgi lõuna tuuakse põllule järele; me lastel vaadets kõvaste järgi, ei lasta ul´akut minnä tegeme meie laste järele vaadatakse hoolega, ei lasta ulakust minna tegema; ei oole üttegi ken miu järgi ikk ei ole kedagi, kes mind taga nutaks. Vrd taga
2. taga, maas, mahajäänud; maha ▪ kell om järgi jäänu kell on maha jäänud. Vrd jären

.jäämä ~ .jääme <jäiä ~ jävvä, jää, impers jäiäs ~ jävväs Hel>
1. mingis olukorras püsima, (alles) olema ▪ ta jääp oma sõna manu kindlas ta jääb oma sõna juurde kindlaks; tulli lumi maha ja jäigi talves tuli lumi maha ja jäigi talveks; uisk aab uvve naha, aga kihti ammas jäeb alle Hls uss ajab uue naha, aga mürgihammas jääb alles. Vrd pisume, püsüme
2. mingisse olukorda sattuma, jääma, saama ▪ nemä tahten üümajal jävvä nemad [olevat] tahtnud öömajale jääda || .il´das .jäämä hiljaks jääma, hilinema ▪ ärä sis ildas jäiä ärä siis hiljaks jää; .järgi .jäämä eemale jääma, lahkuma ▪ karjast ma jäie järgi viietõisku aastene karja ei läinud ma enam viieteistaastaselt; .kõrva .jäämä süüdlaseks või alla jääma ▪ temä jäi kõrva, mea sai õiguse tema jäi süüdlaseks, mina sain õiguse; .könni või .põnni või .põrri või .rummi .jäämä kiduraks või kängu jääma ▪ sii puu om põnni jäänu see puu on kiduraks jäänud; pidäme .jäämä peatuma, pidama jääma ▪ oben jäije raasikses aass pidäme hobune jäi natukeseks ajaks pidama; .pääle .jäämä peale jääma ▪ siu sõna jääs iki pääle sinu sõna jääb ikka peale; rahu .jäämä rahule jääma; lakkama, lõppema ▪ miul jäi täo kuul´ rahu, ma es lää änäp mul lõppes tänavu kool, ma ei läinud enam [kooli]; .tirri .jääme kängu jääma ▪ kardulevarre om tirri jäänu, kardul ei kasva kartulipealsed on kiduraks jäänud, kartul ei kasva; .õiges .jäämä õiguse saama ▪ temä jäi õiges, mõisteti õiges tema jäi õigeks, mõisteti õigeks. Vrd .saama
3. (kellegi) omaks v osaks saama ▪ mõne inimese kül´gi ei jää muret ja raskust, tõne om nii õrn, et kikk jääse kül´gi mõne inimese külge ei jää muret ega raskust, teine on nii õrn, et kõik jääb külge; vedel võip koertel jäiä vedel võib koertele jääda
4. lakkama, lõppema; kaduma ▪ egä sii vihm nõnda ruttu järgi ei jää ega see vihm nii ruttu järele ei jää; jäigi kadunus sii asi, katti ärä ja jäigi kaotsis jäigi kadunuks see asi, kadus ära ja jäigi kaotsi. Vrd kadume, .lõpme; kinni .jääme piima andmist lõpetama (lehmast) ▪ lehm til´ks iki seni saandigi, alle nüid akkas kinni jääme lehm andis ikka seniajani natuke piima, alles nüüd hakkab kinni jääma

.oidme ~ .oidma <oida, oia>
1. hoidma, armastama ▪ obest oia ku naist ja seo ku varast (vns) hobust hoia kui naist ja seo kui varast. Vrd armasteme, .uul´me1
2. kinni pidama, haardest mitte vabastama ▪ emä oid tillikest last rüpen ema hoidis tillukest last süles; küll mia oles selle õnne mõisten kinni oida küll ma oleks sellest õnnest osanud kinni hoida || tagasi .oidme tagasi hoidma ▪ oia iki tagasi, egä sõna pääl ei sünnü naarda! hoia ikka [naeru] tagasi, iga sõna peale ei sobi naerda!
3. mingis olukorras hoidma ▪ egä mia ei oia midägi asja salussen ega mina ei hoia midagi saladuses
4. säilitama, alles hoidma ▪ oia sii kiri alla! Trv hoia see kiri alles!; surnumõskjel ma oia iki ruuble ärä, mõskje piap iki ruuble saama surnupesijale hoian ma ikka rubla, pesija peab ikka rubla saama. Vrd .jätme
5. hoiduma ▪ oia sa kurat kätt, üät kätt lää pal´lu tiisit hoia sa vasakut kätt, paremat kätt läheb palju teid
6. hoolitsema, järele valvama ▪ ka sa tulet meil kodu oidme! kas sa tuled meile kodu hoidma?. Vrd oolitseme

paneme <panna, pane>
1. panema ▪ ma pane pastle jalga ma panen pastlad jalga; poiss panti mõnes raasikses külä kuuli poiss pandi mõneks [lühikeseks] ajaks külakooli; ka sul leib är om ahju pant? kas sul leib on ahju ära pandud? || .kõrva paneme kõrvale panema, käest ära panema ▪ selle pane ärä kõrva, sii jääss poolel! see pane ära kõrvale, see jääb pooleli!; .külgi paneme külge panema, puutuma ▪ ahi om kuum, ei või kätt külgi pannagi ahi on kuum, ei või kätt külge pannagi; manu paneme juurde panema; liialdama ▪ müüjä panep manu ja ostje jätäp maha müüja paneb juurde [hinda] ja ostja kaupleb alla; .miili paneme meelde jätma ▪ ei jole tat miili panden ega tähel panden ei ole teda meelde jätnud jega tähele pannud; paigal paneme alles hoidma, kindlasse kohta panema ▪ ta lasken raha paigal panna ta [olevat] lasknud raha kindlasse kohta panna; .pihta paneme pihta panema, varastama ▪ einämaal om suur ladu einu pihta pant heinamaal on suur lasu heinu ära varastatud; .põmmu paneme pummeldama ▪ surnu matje olli kõvast kõrdsin põmmu panden surnumatja oli kõrtsis kõvasti pummeldanud; .sülti paneme linu niiskuma panema ▪ vaist panti lina sülti mõnikord pandi linad sülti (puhastatud niisutatud linad pandi kihiti hunnikusse); lina om sülti pant, õle tuustist tetäs pintsel, visats vett pääle linadele linad on niiskuma pandud, õletuustist tehakse pintsel, [sellega] visatakse vett peale linadele; .vastu paneme vastu rääkima, vaidlema ▪ ku sa tat käset, pand vastu lõugege ku üit´s mürin kui sa teda käsid, paneb vastu lõugadega nagu üks mürin (vaidleb vastu); üles paneme purskama; üles märkima ▪ veri panden püstü üles veri pursanud välja; pane üles, mitu sa raha är saat tiini märgi üles, palju sa saad raha teenida
2. pidama, arvama; hoolima ▪ ta rikkusest suurepet ei panna kedägi ta rikkusest suurt ei hoolita midagi; egä temä sellest kedäki ei pane ega tema sellest midagi ei hooli. Vt .uul´me1
3. torkama, nõelama ▪ mesilind olli är panden mesilane oli ära nõelanud. Vrd nõglume, .nõklame, salume, .sorkame, .suskame

rõõvas <.rõõva, rõõvast Trv ~ .rõiva, rõõvast Krk> rõivas, riie; kangas ▪ rõõva om kujumen riided on kuivamas; tal olliv iluse vastse rõõva tal olid ilusad uued riided; meil mõstas täembä rõõvit meil pestakse täna riideid; ihu ei lämiste enäp rõõva alust (knk) keha ei higista enam riiete all. Vrd .riie || kirigu|.rõõva kirikus ja külas käimise riided ▪ miul ollive uhke kirikurõõva mul olid uhked kirikuriided; koti|rõõvas jäme takune riie (nt viljakottide tegemiseks); kuu|.rõõva menstruatsioon; paigal|oitav rõõvas ~ paiga|rõõvas alles hoitav riideese; pii|rõõvas igapäevane riietus; põhu|rõõvas riidetükk põhu kandmiseks; põrmadu|rõõvas ~ põrmandu|rõõvas põrandavaip ▪ meil olliv jutilise põrmandurõõva meil olid triibulised põrandavaibad; sängü|.rõõva voodipesu ▪ kas sa sängürõõva ärä vahetit? kas sa voodipesu ära vahetasid?

viil1, viil´1
1. veel, lisaks ▪ Anne käest olliv na ka viil küsünu Annelt olid nad ka veel küsinud; tuu viil sedä manu too veel seda juurde
2. ikka, alles ▪ sõsar eläp prõlla viil´ õde elab veel praegu; tal mõni päe viil kuvve aastes puudus tal on mõni päev veel kuueaastaseks saamiseni; las lina aigude viil, luu ei ole viil valla lina kül´lest las linad valmivad veel, luu ei ole veel lahti lina küljest
3. veel enam ▪ mine viil aiga müüdä! mine veel aeglasemalt!